Reede on mul ka vaba päev. Mõnel reedel on etendused, mida vaatamas peame käima.
7ndal oli kell 7.30(õhtul ikka mõtlen) esimene kohustuslik etendus "Entitled". See ei olnudki nagu etendus, pigem väga ebatavaline performance. Ehk siis põhiteemaks oli lava üles panemine ja lavatööliste ja esinejate jutud enda elust. Publikule näidati nö telgitagust elu teatris. Kusjuures täitsa huvitav oli, mull päris meeldis. Mis ei meeldinud oli see, et lõpus kiskus asi liiga melanhoolseks ära ehk siis räägiti surmast jne. Ma tean isegi, et surm ootab meid kõiki ees, kuid ma ei tahaks sellest ka teatris kuulda, kus ma võiksin ju reaalsusest just lahti pääseda ja olla mittepäris maal. Natukene pikaks venis asi ka. Lava mahavõtmise vaatamine tundus liiast nii minule kui ka minu tagumentusele.. ai.
Pärast etendust läksime Sandra ja Edithiga eestlaste peole, et uute nägudega tutvuda ja vanu armsaidki kohata. Palju jutuajamist, palju rahvast ja palju valju muusikat oli. Aga tore oli ikkagi paljusid uusi ja vanu näha! Kella 2 paiku liikusime Edithiga koju, kuigi alguses oli plaan ikka klubisse teistega tantsima ka minna, kuid järjekord sissesaamiseks oli meeletult pikk ja nii me mõne aja pärast sellest katsetst loobusimegi.
Head ööd!
Laupäeval enne kella 3 tuli Sandra meile, et siis koos ühe etenduse auditionile(prooviesinemisele,ehk katsed mingi asja jaoks) minna. St mina pidin ainult talle kenasti toeks minema. Kuid kui me Old College'sse, koht kus audition toimus, jõudsime sundis Sandra mind ennast ka kirja panema ja lõpuks auditionitama ka veel !!!!!!! Isver. Ma ei tulnud siia üldse selle mõttega ju. Ja me panime end üldsegi lõpuks kahele etendusekatsetele kirja.( "Our Countrys' Good" ja "Gormenghast") Saime endale numbrid(ma olin nr 36) ja siis juahtati meid kuhugi järskudest paljudest treppidest üles ruumi. Jestas, vat see käik võttis võhmale! Meile anti umbes 15 minutit aega, et kahe tekstiga tutvuda ja need endale selgeks teha, õnneks ei tulnud neid pähe õppida. Kolmekesi juhatatigi meid varsti nö kohtunikeruumi, kus me ükshaaval enda tekste ette näitlesime.
Oi, kui ruttu see otsa sai. Ikkagi päris jube ettevõtmine teine ju, kuigi pean tunnistama, et ma polnudki väga närvis, sest ma ju arvasin, et ma ei lähe katsetele. Närvid ei jõudnud nii kiiresti vist tulla. Pärast kohtunikeruumist(sama aasta tudengid ja osad kolmanda omad) lahkumist tuli tahtmine veel esineda ja teha. Aga samas tegi endale nalja ka, kui haledasti ma enda arust seal näitlesin.. hahaha. Ei, kogemus ikkagi, ja esimene sellist sorti minul.
Ägee!
Pärast läksime Edithiga Morrisons'i ehk kaugele odavamasse poodi kui siin kodu lähedal. Kui sinna jalutama hakkasime ei olnudki väga vihma karta, kuid tagasiteel oli ikka megapadukas. Olime ligumärjad kui tuppa tagasi jõudsime. Mõnus dušš ühesõnaga. Edithil oli vihmast isegi nii kõrini, et ta otsustas tagasitee ette võtta paljajalu! Hull laps!
Aaa jaaaa, minu parim saak poest oli saksa leib, mis tõesti on ka leiva maitsega, kui ülejäänud briti nätsakad saialised. Jesssssssssss! Ooo happy day!
Ja kuna minu arvuti andis ikka täiega otsad, ehk ei tööta juba mitu päeva, otsustasin lõpuks netist uue tellida. Aga mingi sada jama oli sellega, nii et pean neile sinna helistama ja küsima, mis värk on, et mu tellimus ei jõustu.
Pühapäeva hommik algas huvitavalt. Mind äratas sõnumitelaviin. Kõigepealt saatis majaomanik sõnumi, et on umbes tunni pärast majas ja tuleb teeb mu kardinad korda - paneb, st laseb panna, kardinapuud jms. Jap, ma olengi üleval, mhm. Oi see ülessaamine käis kähku, sest tuba oli pisut vaja korrastada ka!
Siis Sandra ja Anne tekstisid miskit veel, nii et ma pidin üles ärkama, enam ometi magama ei saanud jääda, kui inimesed miskit minust tahtsid :)
Kella 2ks läksin tennisesse. Saime vihma ja tuult ja kõike. Tore tore! Pärast kella nelja jõudsin tuppa tagasi ja hakkasin lugemishimuliseks õpilaseks ja tegin endale putru. Esimene pudrutegemine siin oldud aja jooksul(nii eelmine kui ka see aasta). Ma arenen oma viitsimise poolest silmnähtavalt.
Vot.
No comments:
Post a Comment