Kui ma septembris päris kodust lahkusin ja uude koju saabusin. PILDID

Eesti vikerkaar. 

Koju jäi ka riideid, ausalt!

Nii minulik tuba, kas pole..

On ikka roosa küll

Säärane segadus kestis vaid paar päeva, ma luban..

Meenutades minevikku...

3.11.11
Aaa, eile tuli porfooliole viimane laisk lihv anda, mhm, sellega lõppes mu kolmapäev hoopis.
Varajane ärkamine 8.30 täpsemalt või vähemtäpsemalt, sest kell 12 on portfoolio tähtaeg. Essee tuleb ära anda enne loengut, sest pärast ei jõua hästi, ja viimasel minutil kindlasti palju printijaid ka. Essee ära antud. Said toreda vihmapadukaga alla kõndida ja märg olla. Lirts lörts. Kuivad riided selga ja loengusse.
10.00-11.00 Loeng/seminar - ootasime 40 minuti hääleõpetaja Joan'i, kuid teda ei tulnudki. Tund jääb vist ära, mhm. Tore, et keegi meile ikka "ütles" eks(Kristina on marus).
Arvatavasti jääb õhtune workshop ka ära.. mille eest me maksama ekskusa mua?
Nii, et olekski võinud nüüd portfoolio ära anda. Eksole.
Kella 1ks lammaste maale, kus vaatasime videot Bauhaus'ist, esimene kuulus arhitektuurihoone vist. See oli saksakeelne. Nii vahva oli aru saada, ilma et oleksin pidanud inglisekeelseid subtiitreid jälgima. Leidsin end  isegi saksa keeles märkmeid kirjutamas. Väike praktika ;) Kuna video ei olnud maailmapõnevaim, sai ka mõne rõivadisainikese nurgale visandatud.  Ma teen ka ju kunsti. - stsenograafilist rõivakunsti?
Pärast 3 jõudsin koju, ootasin kella 4, et minna vaatama, kas workshop ikka toimub. Mkm, uksed lukus! Mis jama on, et keegi meile miskit öelnud pole.. tunnid lihtsalt jäeti ära, eriti ebameeldiv. Täna pidime duoloogipartneriga ühte etenduse ühe stseeni osa ette ka kandma. Mitte et mu partner kohal oleks olnud, haige teine. Oh, jah..
Eks teeb oma ajaga siis miskit muud tarka, süüa näituseks.
6.00 - 8 "Gormenghast" proovike. Koor sai ka esmakordselt varem proovist ära, jehuu! "Sõpru" vaatama! "Sõbrad" on mind täiesti vallutanud. Aga niiii lahe on naerda kaua kaua pärast ühte või teist lauset, mida keegi neist välja ütleb.. jeerum kui andekas tekstikirjutaja!
Loomulikult ei puudunud lebotamise kõrvalt hea ja parem kodumaalt.

4.11.11
Kell 11 saime "Physical'idega" kokku(mina, Anne, Lynsey, Kris ja Nakita). Tegime tunnikese või rohkem füüsilist teatrit, võib võrduma panna kehalise treeninguga. Panin enda hip-hopi muusika mängima, nagu nad palusid, ja üritasime selle järgi siis end liigutada. No mina ei saa normaalseks jääda, kohe tuleb hakata tantsu üles kerima..kurja.  Ei, aga väga positiivne proov oli. Vahva ja trennikas hommikutreening.
Kojukesse, "Sõbrad", jooksma, eesti maiused(kohe näha, et võtab trenni väga tõsiselt).
Homme saab raske päev olema...

5.11.12
Laupäevaselt vara üles. Enne 9at juba. Sest kella 10neks läksin Odin Teatret treeningusse. Füüsilist teatrit andsid 2 tüdrukut, kes suvel Taanis 2 nädalat seda proffide käe alla kogemas käisid. Kestis see kella 5ni, suht jutti. pool tundi oli vahepeal söögipaus - minu söögiks oli  vaid martsipanibatoon, arvasin et piisab, kuid sellise megakigaintensiivse treeningu järel oleksin võinud potitäie makarone ka ära süüa, ja ikka poleks piisanud. Ei aga ega väga tühi kõht polnudki, sest kohe pärast trenni söögiisu tavaliselt pole, selle tekkimiseks kulub vähemalt 30minutit. Esimene treeningupool oli kõige raskem. Ja ma mõtlesin, et olen pisutki kehaliselt normaalses vormis, kuid jeerum, see oli alles trenn. Niimoodi higistasin ma viimati Viljandi koreograafia katsetel. Odin'is oli mul küll hing paelaga kaelas, rohkem märg enam ei saanud olla. Ja valus, väsitav. Apppi, kui heaaa!! Esimene pool oli siis Augusto Omolu(vist, ei ole kindel) treening. Parim kaloripõletaja maailmas! :D Ma nii tahaks seda teistelegi õpetada, tõesti hea enda füüsise proovilepanek. Muusika oli ka meeletult hea ja positiivne!
Aaa, ja esimene treeningu pool oli itaalia keeles  - põnev.Ja peale selle, ruumi tohtis siseneda ainult siis, kui oled keskendunud ja valmis tööks. 2minutlisi joogipause oli  3 tunni jooksul mõni - maailmavajalikud!
Teine pool oli pisut vähem füüsiline -Eugenio Barba ja presence(kohalolek). Mitmeid harjutusi olin eelmisel aastal Performance tundides teinud ning tuli kasuks, sest õpetaja südamest kiitis mind. Oli hea kuulda küll :)
Viimane pool, milleks mul oli küll kogu energia otsas, mitte midagi ei suutnud endast ena anda - surnud. Roberta Carrieri - silmad - side - maoliigutused jm huvitav. Jeerum, kui läbi ma olin igatepidi. Tühjaks pigistatud sidrun, mida omakorda veel tühjaks üritati pigistada.
Treeningu lõpetasime tantsimisega igasugu erinevate muusikate järgi, kuid õpitud liigutustega.
Kell pärast 5 jõudis surmani väsinud, kuid äärmiselt heatujuline olevus koju. Laua peal ootas mind ümbrik, kus ilutsesid Gregori pildid! Maailmanunnu on ta ikka! Oh, kui positiivne elu mul on :)
Pessu, sööma. Magama .. ei tea kas keegi homme tennisesse ka suuteline minema on?
Väsinud und!

6.11.11
Oi jee, kui raske oli magada. Oleksin justkui tonnist keha üritanud ühele või teisele küljele pöörata. Hommikul ärkasin meeletute seljavaludega. Jäin trammi alla ..füüsilise treeningu trammi alla. Oi see tramm oli alles raske. Voodist üles tõustes olid taldades kui 200 nõela, auts. Õnneks taaskõndima õppisin ma paari minuti jooksul. Raske oli endaga olla. Kõndisin kui robot. Tennisesse jäi minemata. Kuigi saime kätele meeletult koormust, ei olnudki käed üldse valusad - selg, õlad ja tagumik aga küll. Ei läinud tennisesse, kuna arvasin, et allapoole laskumine ja järskute liigutuste tegemine võib vaevaline olla.
Selle asemel liitusin Silveri ja Edithiga ning läksime Sandra juurde tõelist söögiorgiat pidama(no pärast sellist treeningut võib endale kõike lubada, hahhaa!) Jõudsime poeni, kui alarm kõva kõrvu lukustas ja tuletõrjeauto kohale vuras. Inimesed väljas ootamas. Oi kui põnev! Ega vist midagi hullu polnudki, sest tuletõrjujad kõndisid väga rahulikult hoonesse, vaevalt and tule korral sedaviisi käitunud oleksid. Ootasime pool tunnikest õues kuni rahvamass poodi lasti. Küpsetamiseks tarvilik ostetud, Sandra juurde ja toidutegemine alaku! Sandra tegi imehead riisirooga, Edith maitsvaid muffineid, Silver huvitavat rummikooki ja mina traditsioonilist, kui väga vormikat, kohupiimalaadset kooki(siin ei ole ma päris kohupiima veel kohanud). Kella 9ni sai söödud, jeerum, milline piin on olla söödetud. Raske elu! Vahepeal tegime tantsumaratoni, et sööki allapoole loksutada, kuid ei mõjunud. Me oleksi oma toidulaariga terve küla ära toitnud.
Meeldivalt rasketundeline kogemus on söömisorgia.
Pärast läksime veel "Rummers'isse", kus oli vaba mikrofoni õhtu, ja kõik soovijad laulda said ja võisid, nii kuis Jumal juhatas.
Ma pisut viibisin seltskonnas, kui siis umbes kella 11nks tulin koju tulema. Pisut sõpru ja tudilee!

Meenutades minevikku...(mitte et tulevikku meenutada saaks..)

31.10.11 - HALLOWEEN
Suur päev brittide jaoks, kui mind jätab täitsa külmaks. Kuigi on küll naljakashirmus nähta verega mökerdatud kujusid linna peal ringi jõlkumas.
Loengusse kella kolmeks - täna teemaks: Mike Pearson(kuulus omakandi mees) rääkis kehast ja performingutamisest/näitlemisest. Nii kui tahtis mingit näidet tuua võttis ta kogu aeg appi Mari-Liis'i(eestlane), kes juhuslikult ees reas istus. Päris naljakas oli, kuidas ta tema peale lähedus-kaugus katseid tegi :D Mike tõi näiteks, kui näitlejal on etenduses käsi kipsis(päriselt käsi kipsis st) siis publik automaatselt mõtleb, et see on osa näidendist, mitte nad ei mõtle, kus ta võis selle saada ometi. Noo, mina küll mõtleks, kas ta sai selle võrkpalli mängides, või jalgpalli tagudes. :D
Tarkusetera - treenimine aitab säilitada füüsilist ekspressiivsust.

1.11.11 - Novembrikuuu!
Tegin arvatavasti päev otsa portfoliot, sest homseks pidi pm valmistöö juba seminari kaasa võtma.

2.11.11
12.10 - 1 Analysing Performance Seminar - analüüsi ülesehitus - kas mul on argument? Mis midagi näidendi tegi, kuidas? Ära lihtsalt ütle, kas asjad olid hästi või halvasti. Analüüsi!
Selge... võib-olla.
Emme pakk peaks homme varemalt või hiljemalt kohale jõudma, jehuu !
2.00 - 4.00 Tennis - mängisin ühe Leedu tüdrukuga 2 h järjest. Mõnus trenn oli :)
Jõudsin siis end täitsa treenituna tundes tuppa, kui avastasin maast punase lipiku, mis tavaliselt on paber, mis näitab, et tuleb pakile järgi minna vms. Kahtlustasin, et see minule kuulub, kuid lootsin, et mitte. Võtsin ta maast üles ja muidugi oli seal Miss Kristina Stukert, maailmahalvas käekirjas muidugi. Kurjaaaa!! Mis mõttes põhjuseks: liiga suur pakk. No loogiline, et see ei mahu kirjapilust läbi ju. Avanud siis majaukse ja karjunud kedagi allkirja kirjutama või paki lihtsalt tuppa visanud. Keegi siis ei võinud kuulda uksele koputust või!? Mina  siin kuulen alati kõike ja jooksen pakkidele allkirju andma. Kuulen liiga hästi, mhm.
Mis on mu variandid paki kättesaamiseks? Minna netilehele ja paluda see mulle homseks või mingiks muuks päevaks kohale toimetada - EI, mõttetu, sest samamoodi ei ole mind järgnevatel päevadel sel kellaajal kodus ja ma tahan pakki võimalikult kohe kätte saaada! Piisavalt juba oodanud. Teine variant - lasen paki 3 vüi 5 naela eest linna postkontorisse toimetada - Oi EI, mina ei maksa neile rohkem pennigi(st mammiito maksis paki eest niigi juba hingehinda). Kolmas variant - lähen ise pakile järgi - Hmm, vaatan kellaaega hetkel, 4 midagi ja vaatan kaua postkontor lahti 5.30. Tundub piisavalt palju aega olevat eks? Mkm, sest see kuradima postkontor asub kusagil kaugel Lammastemaal, ja sealt veel edasi. St ega ma ei tea, kus see täpselt asub. otsin googlest, aga aru ei saa. Helistan Edithile, ehk ta teab, kuid ta ei võta vastu mobiili. Kurjaaa!! Oi ma olen vihane, nii vihane, et ei lähe isegi auditionile, mis kell 5 hakkab ja lähen ja otsin selle paki üles! Jah, just! Hea, et mul spordiriided seljast, sest läheb jooksmiseks. Minu arusaamist mööda, tundub postkontor pääääris kaugel olevat, kuid ma püüan ikkagi jõuda õigeks ajaks kohale. Annan jalgadele valu, nii et vahepeal on tunne, et käin ninali. Palav on! Pimedaks kisub. Käin paaris kohas küsimas, kus kontor asub. Nemad muudkui küsivad, kas ma autoga. Mina seepeale: Ei, ma olen jalgsi, st jooksen, st teen trenni. Nad seletavad asukohta, mina üritan aru saada(ega väga ei saanud vist, millegipärast mõistus ei taha kuulata asukohta, vaid hing hingeldab end lolliks), ja nemad soovivad mulle edu, mitte eriti lootusrikkal ilmel, pean mainima. Vahepeal  kardan end eksinud olevat ning kõnnin(lõpuks) pisut tagasi ja lähen küsin kuskil koopiategemismajast juhtnööre. Meesterahvas võtab mu jutule, ja jällegi küsimus: "Autoga?" Mina lootusetult mõtlemas, jeerum, on see tõesti nii kaugel? See mees polnud üldse optimistlik minuga, pigem ärgitas mind mitte seda otsimast, sest läheb juba pimedaks, ja edasi minnes lõppeb kõnnitee ja siis seal autotee jne. Tänan naeratades, ja lahkun hoonest. Jah, tõesti on pime vaikselt, kuid ma enam-vähem nüüd tean, kuhu minna. Jooksen siis edasi, ja jään korraks seisma, sest ülemõistuse lihtsalt, kuidas ei tule seda silda vastu, millest ma alt läbi peaksin jooksma kõikide juhtnööride kohaselt. Pisarad vägisi tikuvad silma, jään seisma, hingeldan ning vannun tänast päeva - õigemini postiteenust. Kuid samal hetkel on mu peas see Kristina mõjuvõimsamm, kes ütleb:"Kurat(tegelikult ka, ma vandusin), sa ei anna alla, sa ei ole mingisugune allaandja. Oled juba nii kaugele tulnud, ja lähed kõpuni!(jeerum, justkui oleks elu ja surma küsimus, eks... kohati tunduski kodupakk nii oluline olevat.)Sa leiad kontori üles, You can do this!" Ja ma jooksin edasi, nii kuis jalad võtsid - raskest järsust mäest üles joosta on "päris mõnus". Üsna pea leidsin kurikuulsa silla. Avastasin jah, et seal kõnniteed pole, kuid lootsin, et seda pole ainult silla alla ning pärast silda kõnnitee juba jätkub. Jooksin kähku silla alt läbi, et auto alla jäämise võimalus väiksem oleks(ei olnud mul mingi helkurit ka, siin ei teatagi sellisest asjast miskit..). Siis kohe tuli vastu teine sild ja jõgi tema all - oivaline maastikupilt! Olin juba üsna lähedal postimajale. Jooksin edasi, kui tulid vastu mingi suured hooned, ehmatasin ära, ja mõtlesin, kas tõesti saab nii raske olla, leida seda kuradima maja. Vaatasin juhuslikult vasakule, ja suure hoone peal ilutses silt Royal Mail. JESSSSSSSSSSSSSSS! I made it! Tegin paar tiiru maja ümber, enne kui sisenemiskoha leidsin. Kell oli 5 muide. (Poole tunniga mägised 5km joosta pole miskit tuleb välja) Britid siin ei ole vist kahte sammu ka jalgsi kõndima harjunud, aga mina olen ju eestlane. :)
Igatahes, astun siis meeletult hingeldades, nägu punane peas ja higi otsa ees leemendamas uksest sisse ja palun enda pakki. Vanemat sorti naisterahvas teiselpool letti küsib, kas olen autoga. Kas ta tõesti arvab, et autoga sõitmine paneb mind niimoodi punetama ja higistama ja hingeldama tagatipuks? Einoh. Vastan, seda mida teistelegi. Meeldiv naine küsib, kas ma ikka jaksan paki koju tassida, see ju 9,4kg siiski. Arvan, et saan hakkama. Katsun pakki, ei tundugi nii raske, kuid oleks lihtsalt äärmiselt ebameeldiv teda tassida.Ja ta rännakul minuni pisut kannatada ka saanud, ja see veel puuduks kui ta mul tee peal täita puru läheks. Naine pakub siis, et ta võib selle mulle õhtul koju ära tuua, sest ta elab niikuinii linnas või ma võin oodata kuni ta töö lõpetab, umbes kell 6 ja siis temaga koos linna tagasi sõita. Me tõsiselt heldin ja ei oska kohe midagi vastata..:". eee.. jaaah, see oleks teist äärmiselt kena, kui te mulle paki koju viitsiksite tuua. Ma arvan, et kõnnin tagasi, hea trenn teine." Jagame telefoninumbreid ja ma lahkun imerõõmsalt kontorist. Isver, leidub ikka häid inimesi siin maailmas!!! Niiiiiii armas! Juba täna õhtul saan endale tükikese kodust (:
Jõuan umbes 5.45 koju. Audition!? Saada Mari'le(eesti tüdruk, kes seda korraldab) sõnumi, kas kell 7paiku juba hilja tulla.Õnneks mitte, auditon kestab 9ni. Jehuuu! Ootan pakki. Kell 6.50 vms kõne, ja teiselpool toru on imearmas naine postimajast. Mu pakk on saabunud! Rõõm on äraütlemata suur! Tänan viisakalt ja lippan tuppa. Asetan paki diivanile, vahetan riided, ja rõõmutsen prooviesinemisele. Küsimused(hobid jms) Marilt, nimesilt rinda ja lõputud trepid üles ruumi. Esmalt võtab mind vastu Paulina, kes õpetab väikese tantsukava. Isver kui lahe, ma saan tantsida, ja ilma et keegi mind hindaks! Parim tujutõstja! Paar korda teen rutiini läbi, ja siis asun teksti õppima, sest pean seda peast ette kandma järgmises ruumis. Saingi kohe sisse, ja ega ei tahtnud väga kaua tuupida ka, saaks asjaga juba ühele poole. Kandsin ühte teksti ette normaalselt ehk sisukohaselt, siis lapsena, kes mängib mänguväljakul ja kolmandaks joodikuna, kes kaamerasse räuskab. Valmis. Kena.
Pärast palusin Paulinal minuga veel tantsu õppida ja poole tunni pärast olengi tagasi toas. Milline meeldib päeva lõpp, uskumatu, tõsiselt!

pakiavamiskihk on suuur, kuid enne tuleb end veel pessu saada ja siis oh, rõõm pääse valla!

Minu maailm ja mõnda!

  Esmalt, iseenesestmõistetavalt, avasin juustupaki ja leiva. Mis saab olla parem õhtusöök kui eesti juust ja taluleib! Neile järgnes ka martsipanibatoon, parim!
Milline elamus...
Ilusat und!

Meenutades minevikku...

26. oktoober
12.10 - 1.00 Seminar - arutleme kuidas teha portfoliot.
2 - 3 MAC seminar ehk Lucy näitas kuidas teha halloweeni meiki, nt kuulihaavad, sinikad, armid jne. Põnev, ja üllatav kui lihtne, kui vahendid olemas.
Kella 4ks kõndisin alla Varsity pubisse, kus sain uue loodud grupiga kokku - "Physicals" ehk arutlesime, mida me teha tahame ja teha võiks. Pm teeme siiski füüsilist teatrit ja pisut tantsulist poolt ka(miksides erinevaid stiile). Paljulubav, olen päris põnevil!
Tund poolteist koosviibimist ja siis koju süüa sättima(üldse ei ole viitsimist mitte kunagi süüa teha muideks, Ukas olles vähemalt mitte. Miks inimesed peavad küll sööma?)
Üleüldse liigub kell täna imelikult aeglaselt, justkui hakkaks aega üle jääma :O
Aa, ja internet, st peamiselt blogi läks vist ka lolliks, sest näitas, et mul on täna (liiga) palju blogikülastajaid olnud - 80-100(ei mäleta kenasti). Oi mu imestus oli suur, kui arvu nägi - ilmselgelt asi mäda. Ega ei teagi, mis värk oli. Põnev iagtahes :D

27.10.11
Kell 10-11 Performing Dramatic Texts loeng/seminar - saime teada kuidas näidendit analüüsida. Esmalt(tähtsaim) on  autori poolt "antud asjaolud", nt tegelase vanus, perekonnataust, pm on need faktid ja need on üldjuhul antud iga stseeni kohta. Noh, ja siis saime ülesande, kus pidime autot müüma ja teine seda ostma. Ehk siis saime teada "antud asjaolud", ise pidime tema mineviku ja tuleviku välja mõtlema.
Antud asjaolud on autori poolt antud ja imagineeritud asjaolud on lugeja/näitleja enda interpretatsioon tekstist.
Ägee!
Tuppa, väike näks.
12.30 seadsin sammud Lammaste maale paaritunnisesse stsenograafiasse, kus oli täna täitsa vahva! Olime gruppides ning pidime arhitektuurima teatrihoone, kui meil oleks suhteliselt vabad käed ja meeletult raha. Samuti pidime kujundama seesmise poole teatrist. Me joonistasime sellise ümara väljanägemisega hoone, mille katus käib lahti. Lavaruum oli lillekujuline, kus inimesed istuvad justkui õite peal ja lava on lille tuumikuks. Ilus! Seejärel vaatasime kaua-kaua kuulsate ja vähemkuulsate kunstnike maale ja lavakujundusi. Ja peateemaks ikka Graig ja Appia.

Rutuline tagasikõnnak, pool tunnikest hingetõmbeaega ja kella 4ks Performing Dramatic Texts workshop'i. Saime teada duoloogi eksamivariandid, millest peame siis endale sobiliku leidma(Sain alles nädal hiljem aru, miks õpetaja meile näidendite stseeni ette vuristas, pikad juhtmed jah.. mhm.... räägib siis teine nii kiiresti ja segaselt, et mul kaob viitsimine teda kuulata ja midagi ka kirja panna.) Me tegime mingeid harjutusi ka
Tegime stseeni "Seagull'ist" ja vaatasime, kuidas üks või teine kaasõpilane seda teeb. Tegime seda enda duoloogi partneriga, kelleks mul on Laura. Jah, mängisime meest ja naist - põnev. Tegime ühte  teksti sada korda erinevat moodi, nt andis söötis õpetaja meile omadussõnad(nt vihane, sulav, magus jne), ja pidime neid kasutades teksti mängima. Päris naljakas oli :D Richard(õpetaja) soovitas ka selle raamatu osta, kus 1000 erinevat tegu- ja omadussõna(nt tüle analüüsivalt lause:" Ma armastan jäätist.") Ostsin ka, täitsa kallis polnudki, Amazonist saab üldjuhul asju ikka mõistliku hinnaga . 8 naelaga sain ehk? Nimi raamatul: "Actions: The Actors' Theasaurus"
Pärast tundi kiirkõnnakul "Gormenghast" näidendi proovi.(tänaseks tuli üks 2 salmi pähe õppida) Võite üks kord arvata, kellels see ainukesena õpitud oli, jällegi.
Kell 9 oli õnnistatud aeg, mil proov sai läbi ning võis sammud kodu poole seada. Jess!
Söök.
Lösutamine.
Külmetamine.
Magama!

28.10.11 - Vaba Reede
Kuna netti ei olnud juba mõnda päeva, otsustasime Edithiga Varsity'sse(ikka veel pubi) minna. St enne vedas Edith mind kommipoodi - niiii palju maiuseid, iiiisver!! Aga ega mul ei olnudki isu miskit osa, Edith küll ostis, aga sealt on niisama ka tore mööda kõndida!
Poole 6ni olime Varsitys, siis läksin raha välja võtma, sest laupäeval tuleb raharöövel. Ja kell umbes7 seadsin sammud ülesmäkke, kohustuslikku teatrisse. Etenduseks "Woyzeck on the Highveld", selle kohta tuleb ka viimane 1500 sõna portfooliosse kokku analüüsida. See oli hästi positiivne pooleteisttunnine suurnukuteater. St lugu ise polnud jsut kõige õnnelikum, verd oli ikka ka, aga mulle iseenesest hästi palju meeldis see etendus. Heaa! Esimene show, mille kohta suutsin koheselt pärat lõppu midagi (head) öelda. Kohe pärast performancet sai näitlejatelt küsimusi küsida. Oh, kui vapustavalt toredad nad on! Nii rõõmsameelsed ja vahvad! Pärast etendust pidin saama ühe seminarikaaslasega kokku, et koos etenduse üle arutleda ja seda siis etteantud Pavis'e küsimustiku põhjal analüüsida, aga keda polnud, oli seminarisemu. Eksole. Aga selle asemel saime Lindseyga(kes mu kõrval istus saalis) ja osade teiste gruppide seminaride õpilastega kokku ning saime kenasti kõigele kaua vastatud - paar tundi veetsime küsimustega aega, ja vaikselt hakatigi Arts Centre't kinni ka panema. Kuigi Lynsey pakkus küüti, ütlesin, et ma heameelega jalutan alla. Ta tegi seepeale suured silmad, ja arvas, et oleme Anne'ga imelikud, kes alati kõnnivad. Tõsi! Kuigi ta oli mures, kas ma ikka julgen üksinda nii hilja pimedas minna jne, ei leia ma selles miskit hirmsat. I am a strong woman!
Jõudsin siis oma positiivsete emotisoonidega tuppa, läksin üles, et Edithile tere öelda, kui see hirmunud näol mind ruttu sisse kutsub. Vuristab siis Eddu ruttu: "Sussisahistaja ja Lukas läksid kaklema!" Ma jäin nüüd küll juhmi näoga otsa vaatama ja ei saanud sõnu suust. Palusin selgitustl. Noh ühesõnaga, poisid läksid vist interneti pärast kaklema, sest üks oli teist, kirjakeste teel, mida nad ruuteri juurde jätta armastavad, solvanud. Lukas läks siis vist aru pärima, et mis värk on, kuigi Lukas esimesena Peter'it solvas. Kuna Peter elab Edithi kõrvaltoas, kuulis Edith kõike pealt. Peter olla vist esimene, kes kätega kallale läks, noh ja siis Lukas pani vastu. Anya(Peteri tütarlaps) oli karjunud, et jätku Lukas järgi, Peter ju temast väiksem jne. Selline uskumatu lugu siis. Jeerum. Väike närviline õhkkond oli majas küll. Jeerum, kus me küll elame:O Edith ütles veel, et oleks tahtnud neid lahutama minna, kuid oleks ise ka lõuga raudselt saanud siis. Oi, kurja, ma oleks raudselt vahele läinud ja nad lahti harutanud. Annan ise neile lõuga kui mõistus altpoolt pähe ei tule! Jobukakud.. Edithit mu vastus muidugi ei üllatanud :D
Jeerum milline päeva lõpp. Enam ei puutu vist keegi ruuterit ja ei tee restarti, mhm, kindel see. Kuigi kui vaja,ma ikka susserdaks midagi sellega. Ma ei karda Lukast, ja saan temaga üldiselt hästi läbi, ja üleüldse, ta ei oma siin midagi ega kedagi, voahh!
Pärast sellist actionit otsustasin meeli rahustada "Printsessi päevik" miljonkordse vaatamisega. Nii tore filmike ikka!
Aga lõpuni ei jaksanud vaadata, sest uni niitis jalust.
Ööd!

29.10.11
Täna jäi "Gormenghast" proov ära ning sai juba varakult sammud Morrisons'i poole seada.
Pärast poodlemist viisin end Varsitysse internetimõnusid nautima.
Kella 6ks tuterdasin koju tagasi, sest kõht kiskus tühjaks minema. Õhtusöögiks - riis ubadega(esimesed oad UK oldud aja jooksul vist). Hea!
Õhtul lugesin veel näidendiraamatut "The Burial at the Thebes" ja olin muidu õpihimuline.Ja siis, oh sa poiss, nett otsustas mind külastada. Oppaaaa!

30.10.11
2-5 oli tenniseaeg. Täna oli päris intensiivne tennis, sai järjest 3h mängitud, mängisin poistega paaris ja üksi kahe vastu ja üksi ühe vastu. Mõnusalt sai joosta ja palav olla. (Hea tunne oli, neile vahepeal ikka ära teha :P)
Õhtusöögiks keetsin porgandegi.. nämmmaaaaaa! Ma lihtsalt armastan porgandeid, igate pidi!
"The Burial at the Thebes" lugemine, portfoolio kirjutamine ja veel lugemine ja unne kah.

maailmakülm on olla, õues, toas - igalpool. Võime teha koolitööd jääkambrisarnases toas hääbub iga minutiga...

hetkel

Ma loen Strindberg'i n'idendit "Miss Julie" + karakteriseerin rolli + õpin pähe sealt monoloogi. Ma loen Shakespeare "Twelfth Nights". Ma loen Analysing Performance homse seminari jaoks sada raamatut heli, video, meedia, teksti ja aja kohta. Ma parandan/täiustan oma olemasolevat 1000(2500st) sõna esseest. Ma üritan teha videot stsenograafiaks "Pornography" kohta. Ja ma loen uue näidendi scripti.
Üsna pea hakkan minevikku blogistama.
Vaid pisut kannatust:)

Loen kõike ja korraga

...

"Filmikarjäär"

Ümberkehastumine 

Pildid on Edith'i poolt klõpsatud.

...

Õnnejoovastus oli nii suur, et pani karbist kohe pilti tegema. Ikkagi kõigest ühe päevaga oli nunnu kohal!

Siin ta mul siis on.

...

Laptopi tellmisjamad.

Kauaoodatud pilte

Septembrikuu viimased päevad ja oktoobrikuu esimesed päevad olid megasoojad - +23 ja rohkem kraade. Nii saimegi varbad merre kasta ja lasta endid suviselt soojal päikesel hellitada.

Ma olen neid endale juba terve aknalauatäie kogunud!

Oli soe küll!

IIIIIIIIIIIIIIIIIIIINTERNEEEEETTTTTTTT!!!!!

Kolmas päev puudub majas Internet. Teine päev istun pubis netis. Blogi kisub unarusse jääma..

25. oktoober - Vaba Teisipäev

Lasin endal magada nii kaua kuni süda ihkas ja voodist püstisaamisele aitas kaasa imeilus päike, mis mu aknast sisse säras, ja külm tuba, mis aitab kähku riidesse saada. 1 paiku see siis toimuma saigi, millele järgnes igahommikune 300+100+50, seejärel väike hommikusöök. Tantsud tähtedega tantsude vaatamise üritamine. Kuna Internet on üsna kehv, tuleb ühe video vaatamiseks olla väga kannatlik ja ühte lehte mitukümmend korda uuesti laadida. Ega ma alla andnud, ja nii mõnigi tants sai üle vaadatud.
Seejärel spordiriided selga, tossud jalga ja päikesega võidujooks kaugele toidupoodi.
Tagasiteel väga joosta enam ei saanud, kuna 1.5kg porganditega joosta oleks totter. Hoopis jalutasin ja nautisin ilusat ilma. Pargis kõndisin mööda kolmest mustas rõivais mehest, kes parasjagu endale siniseid kummikindaid kätte panid, et siis kahte nolki läbi otsida. Kõndisin neist rahulikult mööda ega jäänud uudishimust jõllitama, kuigi oli ikka põnev küll.
Siis vuhises rulaga kõrvalteel mulle vastu triiksärgi, lipsu, viigipükste ja rulatajatossudes nooruk. See oli LAHE vaatepilt! Nagu kuskil filmis.
Kui juba kodu poole hakkasin jõudma, möödusin majast, kus veranda ja seal seisab kiri, et uksekell katki ja midagi veel. Aga ukse sisemise ukse vahel istus kutsa, kes vaatas rahulikult õues toimuvat, mis oli ülimalt armas! Justkui oli ta seal katkiläinud uksekella asemele end paigutanud :)
Tegin täna endale eriti tervisliku toidu. Riisi, mis tuli mul siin esimest korda mittepudru välja! Success!! Riisi kõrvale keetsin väikeseid kapsapallikesi. Nämmaaaa õhtusöök (:
Ja täna olin veel nii tubli ka, et kukkusin käsitsi pesu pesema. On tüütu küll, aga paari asja pärast ei raatsi pesumajja ka raha raiskama joosta. Niisiis tulebki kasutusele võtta vana hea pesupesemisviis.
Homseni!
Uni ei tulnud kaua...

24. oktoober - Esmaspäev - kuu aega Aberystwyth'i.

Tavapärane kell suvaline ärkamine ja muidu rutiin.
Ja täna saabus imearmas kiri Rahelilt! Niiiiiiiiiiii vägeeev! Maailmavahva on postikirju saada! :)
Ja kella kolmeks lohistasin end loengusse, milleks ma sel nädalal üldse(maailmavähe) lugenud polnud. Loengu teemaks oli Pavis'e küsimustik, millega meil tuleb reedest näidendit analüüsima hakata ja 2500sõnaline portfoolio kirjutada. Loenguruumist väljudes nägin Jo'd ja pistsin talle 1 poundi pihku. Ta naeratas ja ütles, et poleks vaja olnud. Mina vastu: "Oi, oli ikka küll!" Tore, see mure ka lahendatud!
Paljumõtteliselt kojujalutus, pudru valmistamine, kiire söömine ja näidendi proovi.
Kusjuures meil pidi olema juba laupäevaseks prooviks meie read peas. Ja võite üks kord arvata, kes oli ainuke, kel tekst peas oli? Jap. Õigesti arvasite - Kristinal. Täitsa keeruline oli neid kahte salmi pähe jätta, niisiis tegin ma neist laulu ja hakkas pähe küll.
Koor mõtles välja laulu/ümisemise/tagumise rituaaliks ja liigutused ja muud tähtsat. Üleüldse tuleb meil kole palju genereerida ja leiutada - olla loovad. Aitame nii vast lavastajat, kes üksinda lihtsalt ei jaksa kõigega tegeleda.
Täna tegime esimest ja kolmandat stseeni läbi ja oli täitsa paljulubav küll. Hakkasin juba aru saama, mis meie, kui koori ülesanne on. (Üldiselt kujutame me tuld, uputust, lossi ja lossivaime - aga see, et me seda kõike füüsilisel teel tegema peame, on eriti vahva!)
Tuli veel see meelde, et laupäeval lavastasime 2 grupiga ühe osa meie ettekantavast tekstist näidendis. Otsustasime, kuna me seal oleme rahvusvahelised, siis Anne räägib teksti norra keeles ja mina eesti keeles. Aga kui pakkusin välja, et võin ka saksa keeles, siis lõpuks saksa keel jäigi. Aga kuna seda ülikeerulist teksti oli raske isegi eesti keelde tõlkida, arvasid teised, et rääkigu me Annega lihtsalt midagi neis keeltes. Nii ma siis rääksin, kuidas ma seda teksti tõlkida ei oska ja kui hea juust on ja niisama kividest ja kändudest. Päris raske oli tõsiseks jääda :D Torevahva!
Kella 9ks laekusin koju ja kukkusin porgandeid närima, mis ruttu otsa said ja nii sündiski otsus homme kaugele poodi joosta ja PALJU porgandeid osta. No tuli mõte, et asendaks šokolaadirosinad porganditega näiteks. J
Blogi kirjutamine ja uni tulgu.
Tule rutem!

21. oktoober - 23. oktoober

Reede oli üks põnev päev. St kell 12 hakkas olema põnev. Sellepärast, et Triinu tahtis minuga hirmsasti kokku saada ja miskit rääkida. Oi, ma olin põnevil.
Saime Triinuga kell 12 Costa's(kohvi kohvik - minule jummela sobilik eksju). Triinu võttis kohvi kaasa ning me läksime promenaadile tuult trotsima. Ja tema jutt oligi väääga põnev! Nimelt alustas ta juttu minuga enda lõputööst, et tal tuleb teha film ja siis rääkis mulle selle sisust ja kõigest(ülimalt hea konksuga filmiidee kusjuures!), kui ütles, et soovib mind sinna peaossa, kui ma nõus muidugi. Isver, millega mul saab mitte nõus olla?! Igatahes olen ma käpp! Jehuuuuu! Ülimalt positiivne!
Jalutasime paari tunniga täitsa pika maa maha, nii et sai ka kena sport tehtud :)
Heast meelest läksin hiljem pähklipoodi ja ostsin endale kalleid, kuid ülimalt häid jogurtiga kaetud pähkleid. Nämma!!
Lõpuks leidsin, et peaks midagi toitvamat ka sööma ja tegin omale riisi ubadega. Avastasin enda jaoks nüüd oad, mida britid igale poole panevad. Täitsa head, pean tunnistama!

Laupäev:
Kella 12st 2.30neni näidendiproov. Panin juba varakult ühe poundi taskusse, et oleks meeles Jo'le tagasi maksta, kuid kui proovi jõudsin, selgus, et täna proovitab vaid koor.
Täna tegime ikka eriti füüsilist ja vaimset treeningut. Pidime mõtlema rituaalidele ja seejärel liigutusi genereerima. Mõnus trenn ma ütlen. Ja mulle ülimalt sobib, ainult selg hakkas jamasti tundma andma. Tundsin end täitsa vanana kas teate.. jessver, seda seljakest küll.
Pärast proovi kõnnitasime end Edithi ja Sandraga kaugele(mis küll nüüdseks tundub juba täitsa ligidal asuvat) toidupoodi nagu meil laupäevit kombeks on saanud. Pärast shopingut kutsus Sandra meid teed jooma. Ma jõin mingi maru head PUNAST teed. Ma armastan punast teed nii ehk naa, aga see oli tõesti väga hea. Ja, et ma üdse teest nii hästi arvan näitab, et Kristina on hakanud teejoojaks kui pakutakse - aga siiski mitte alati. Vesi on ikka ülekõige.
Õhtul oli jalad kuidagi hapud proovist. Nii kanged. Kusjuures ei teinudki misit eriti füüsilist, aga ju siis astusin mingil hetkel valesti või miskit... jõle imelik tunne jalgades. Seda enam on imelik, et mul enamasti ei valuta lihased pärast treeniguid. Jamh.

Pühapäev:
2.30 - 5.00 tennis. Pool tunnikest mängisin Richardiga ja siis hakkas tennisetrenn pihta. Ed kutsus mind endaga mängima, kuid ütlesin, et ma olen ikka algaja, kuid tema krimpsutas seepeale nägu ja tiris mu mängima. Lõpuks mängisime üldse neljakesi. Mul ikka õnnestub alati olla ainuke tüdruk platsil. Seda ma avastan ka alles siis, kui tugevast löögist käsi vibreerima hakkab. Aga üldiselt oli täna väga hea tennis. Sain palju ja kaua mängida paarismänge ja ei pidanud tegema mingeid harjutusi, sest otseseid treenereid meil ei olnud. Nii jäi ka raha seekord alles, mitte et mul rahakott kaasas oleks olnud, aga jah. Ei, hästi hea tennis oli, kuigi ma tundsin hommikul end väikese trammi poolt ülesõidetuna. Parem jalg oli eriti valulik ja ei lasknud väga hästi tennist mängida - alla liikuda ja igasuguseid vajalikke manööverdusi teha. Võttis kohe jalad nõrgaks, nii et kuku või ninali.
Täna vist ei teinudki muud, kui kirjutasin blogi ja ei viitsinud vajalikku lugeda. Jap, sedagi juhtub! (ah kurja, ma paar lehte ikka lugesin. üdini patune polegi)

19.oktoober - 20. oktoober

Kolmapäev:
Jätkus filmimine, kuid enne veel seminar. Seminaris saime teada, et peame enda 2x500 sõna uuesti kirjuma, sest õpetaja ei olnud meie kirjutistega väga rahul. Jessuke küll! No kena. Üldse see seminar ei olnud mulle meeltmööda, sest rääkisime sellest tantsuetendusest, st teised rääkisid ja mina grimassitsesin. Mulle nii tundus, et õpetaja tahtnuks et meile meeldiks see show, aga miks peaks? Mulle võib ju see mitte meeldida. Ja et me ei saa analüüsi kirjutada, mis meile meeldis ja mis mitte, vaid olema analüüsivad. Ehk siis emotsioonitud? Raske juhus temast arusaamisega.
Turtsusin tagasi koju, sõin ning kell 4 sain filmitiimiga kokku ning algas viimse stseeni filmimine. Seekord filimisime all linnas ühe tüdruku toas. Tal selline kahepikkune tuba, kus üks tuba viib teise klaasiga ümbritsetud tuppa.. selline lahe verandalaadne toakene. Kihvt!
Seljas 50ndate stiilis kleidike ja emotsiooniks frustratsioon. Kleit selga, meik näkku ja võtteplatsile minek. Filmisime 2 h, ja terve selle aja istusin, olin, üritasin olla ma kuskil kirjutuslaua all. Noh pärast oli paremat külge raske tunda, aga filmi nimel ju! Seal oli megakitsas üleüldse. Kuid laua ja diivani vahele pressis end ka Brad, kes valgustust hoidis ehk oma käsi põletas, et hea valgus mulle langeks. Jeerum kui naljakas oli! Ürita siis olla frustratsioonis, kui ma paratamatult näen, kuidas Brad nägusid teeb, et ta käsi vaikselt põleb prožektori hoidmisest. Ei, hästi tore kogemus oli kogu kupatus. Tiim oli meie, näiteljahakatistega, väga rahul. Mulle oligi oluline, et nemad oleksid rahul, kas ka mina endaga rahule jäin, tean vaid mina.
Selle päeva kostüümist kahjuks pilte pole, sest Edith seekord kaasas ei olnud.

Pakitud neljapäev:
10.00 - 10.50 Performing Dramatic Texts loeng - tundi andis seekord hääleseadja Joan, kes rääkis meile Stanislavskist ja tutvustas eksamit. Eksam näeb välja selline: 2-3 minutipikkune monoloog ette kanda/näidelda + kahekõne. Jehuu... mitte! Isver ma juba paanitsen, kuida mul kogu krempel pähe peaks jääma, ja üleüldse, mis tekstid valida. Oh, sa süda..
1.10 - 3.00 Lammaste maal stsenograafia, kus õpetaja näitas meile poolteist tundi järjest erinevate ajastute lavasid ja küsis meilt, kuidas oleks seal hetkel midagi lavasada jne. Põnev iseenesest, kuid mõtted kiskusid ikka oma rada, mitte seda, mis peaks. Ja kole külm on ka seal ruumis alati. Nii me lõpetasimegi tunni pool tundi varem. Me jäime Edithiga veel arvuteid kasutama ja Internet'i külastama. Kuna mul oli täna Performing Dramatic Texts workshop siin majas, siis niiviisi oli kena aega surnuks lüüa. Tõepoolest hakkas lõpuks ikka meeletult külm, nii et varsti läksimegi radika juurde, kus me terve ülejäänud aja soenesime, kuni minu tund pihta hakkas. Edith ootas Sandra ära, kes just eelmisest wokrshopist tuli ja nii ma brittide sekka üksi jäingi. Ei, tegelikult on 2 tüdrukut mu grupist ka muumaalased, mis on väga lohutav :)
Tunniks oli meil vaja näidend läbi lugeda. Mina lugesin täitsa põnevat "Our Country's Good". Räägib sellest, kuidas vangid näidendit tegema hakkasid, et loetud päevi hukkamiseni, kuidagi elavalt mööda saata. Tunnis rääkisime veel, mis alustalad näitlejahakatisel olema peaks, et saada näitlejaks. Teemaks tuli ka Stanislavski. Lõpetuseks harjutasime kahekõnet partneritega, kellega me lõpuks koos eksami teeme, ja arutasime etteantud karakterite tagamaid. Ei ole ikka nii, et võtad näidendi kätte, ja mängid kedagi. Peab teadma, tema eellugu(välja mõtlema) ja iga pisideitaili antud remarkides täheldama.
Kuna kell 6 lõppes tund, ja kell 6 hakkas näidendiproov 30kõnniminuti kaugusel linnas, võtsime kamba peale takso. St teised tellisid takso, ja kutsusid mind ka kaasa, nad olid armsalt arvestanud kõigiga, kel proovis vaja olla ning tellisid suurea takso. Ei tahtnud eriti nendega minna, kuna mul polnud ühtegi sularaha kotis, kuid imelik hakata seletama ka, et ma ei tule teiega sellepärast et... ja ma lähen sellepärast raha. 6.15 jõudsime proovimaja ette, kui palusin taksokaaslasteslt, et kas keegi maksaks minu eest hetkel, et maksan laupäeval tagasi. Üks poiss, Jo, tegi seda, ja ütles,et ärgu ma muretsegu selle pärast. See oli ainult 1 nael ka. Minu jaoks täitsa piisavalt suur raha, aga brittide jaoks vist mitte. Ütlesin talle, et muretsen ikka ja maksan kohe tagasi, kui teda kohtan.
Füüsiline proov jällegi.
Pikkkkkk päev seljataga kui kell kukkus 9 . huuh!
Eestimaa mina hakkan ka Britimaal juba aset leidma..

18. oktoober

Teisipäeval ei tulnudki väga vara ärgata, sest alles kell 2.30 algas filmimine.
Tänagi kõndisin üle lokkijublakatega, kuid Edithita, aga Annega, kes mu kena soengut naeris. Kujutan ette kui nali ma välja võisin näha.Edithiga sain üleval kokku, kellel oli vaid 10 minutit aega, et mu lokkid valla päästa. Nii, kähku, kähku, hingematmiseni juukselakki ja action.
Alustasime sealt, kus eile pooleli jäi. Uuesti mõnus make-up näkku ja läheb gängstaks lahti. Filmisime seda sama stseeni kella 5ni. Pool tundi tegime veel paar lähivõtet minu ettekandjarolli stseenist ehk make-up maha nühkida ja mäletada kuidas mu lokid eile olid. Mis kinni, mis lahti. Selliste asjade mäletamiseks võikski olemas olla jumestaja ja kostüümitädi, kes mind väljastpoolt täies ulatuses näeb, ise ma ju ennast ei näe tervenisti.
Filmitiimis on ikka hästi toredad inimesed. Nt üks poiss sealt oli selline asjataja, ja muretsega - kas meil ikka kõik korras ja hoidid meie tuju üleval ja suhtles meiega, kui meie näitlejad tahaplaanile jäime ning kaamerapaigutamine esmatähtsaks sai. Eriti naljakas tore oli see, et see poiss oli väga sarnane mu sõbrale. See tegi mulle eriti nalja, ja ajas muigele. Nii tore! :)
Pärast käisin veel poest läbi, et end šokolaadiga premeerida ja hakaksin 500 sõna seminariks kirjutama. Kirjutama etendusest, mis mulle üldse kohale ei jõudnud. Läheb hästi.
Homseni!

17.oktoober

Esmaspäev algas tavalisest varem, sest juba kell 11 pidin olema Parry Williamsi hoones, kus leidis asset filmimine. Edith tuli ka kaasa, sest tahtis väga pilte teha, kuna filmimisel hea valgu ja värki, siis ta arvas, et saab kindlasti häid fotosid. Teel üles kohtasime Silverit ning rääkisime üksteise mäkkekõnni rekorditest. Minu oma on nt 12 minutit. Kui esimesel aastal kulus mu ronimiseks 25 minutit, siis see on täitsa muljetavaldav areng, ju. Hetkel oli mul muidugi mitu kotti ka kanda, nii et rekodripüüdmiseks seekord ei läinud. Eriti vahva oli see, et ma sain erakordselt paljude pilkude osaliseks, ja eks sel oli põhjus ka. Nimelt ei võtnud ma oma lapilokke/papiljotte lahti hommikul, et lokid ikka võimalikult kaua püsiksid. Niisiis olingi ma nagu väike lammas või siis koduperenaine. Vahva, kas pole!  

Jõudsime siis kella 11neks kenasti kohale, kui võttetiim meid endaga nende loengusse vedas. Isver, ma ei saanud mitte midagi aru ja tulin selg ees sealt kohe tulema ka. Ma arvan, et ma ei pidanud nende loengusse minema. Tuli välja, et tiim ei teadnud ise ka, et neil loeng on alguses ja nii me ootasimegi Anne ja Edithiga nende järgi ning filmima saime hakata alles kell 12(esialgne filmimisaeg kell 11-3). Jäi aega lokkide lahtiharutamiseks, ripsmete värvimiseks(õõõh) ja riiete vahetamiseks ja samal ajal teksti harjutamiseks. Kuna Anne oli hommikul juba ülesse jõudnud, kui meie teda poe juures ootasime, siis ei saanudki me teel üles ridu harjutada. See on see, kui netti ei ole ja üksteisest mööda räägitakse. Esialgsete plaanide kohaselt pidime me täna võtetega ühele poole saama, aga läks teisiti. Võttetiimil võttis päris paraja portsu aega, et valgus ja kaamera paika saada. Tundusid natuke kobad teised ka, st Edith ütles nii, sest Edith jagab seda asja vist pisut rohkemJ 
Filmisime kogu asja ühes tavalises prooviruumis, kus mustadae kardinatega sai ruumi pimedaks muuta, et oleks ikka eriti tõeliselt äge.
Esimene võtteplats oli pärast tööd(ettekandja) võte, millega läks meeletult kaua aega. Peeagu 2 ja mõni aega tegime ainult seda stseeni. Noh asja tegi pisut tüütuks ka see, et Anne ei olnud enda teksti ära õppinud ning tegi seda käigu pealt. Nii tuligi meil ühte võtet 200 korda teha. Aga need sajad korrad kuulusid ka selle alla, et filmida tuli meid igast küljest, lähedalt ja kaugelt. 
Script:
Kristina: Listen!?
Anne: What? We are in the clear.

K: No we are not. When he realises (mina miskipärast tahtsin kogu aeg “finds out” öelda, ja ütlesin ka) what you’ve done, you are dog meat.

A:Well, he has a lot of catching up to do.

K: Well, you were always the one causing trouble, and now look where you’ve got us.

A: Look, this may not be what you call playing by the book, but where is the fun sticking to the rules?

K:So causing havoc and messing with his shit, when you know what he’s capable of, is fun, is it?

A: At the end of the day his power and money mean nothing to me, taking his dignity is much more satisfying. I’d settle with that.
(Tänud Edithile tulid Anne laused ka meelde. Hea, et ma Edithiga ikka piisavalt palju teksti õppisin eks ! :D)

Umbes poole 3 ajal alustasime teise stseeni filmimisega, mille teemaks 20ndate gangster stiil ja paranoia. Võttekoht - justkui uksest tulemine ja maha prantsatamine ja paranoiliselt teksti edasi andmine. Lisan pilte, kui need enda arvutisse Edithi käest kohe varsti saan. Seal tuli palju meiki kanda - tegin siis miskit suitsusilmalaadset meiki ja punased huuled olid must be. Jeerum, ei oskagi enam meikida, pole teiste peal juba sada aastat praktiseerinud ja enda peal--- noh sellest ma üldse ei räägi.
Pisut enne kolme tuli meil lõpetada, sest kell 3.10 algas juba teises majas loeng. Ruttu normaalsed riided selga ja minekut. Meik natuke maha võtta, et ma väga meigikas tunnis välja ei näeks - endal hakkaks imelik lihtsalt. Ega mul see mahavõtmine kõige paremini ei õnnestunud, nii et silmad jäid ikka tumedaks... jesver seda meiki!
Loengu teema - teatri semiootika. Keeruliselt lihtne teema. Loengus hakkasin ma mõtlema, mis sõnu on inglastele eesti keeles eriti naljakas hääldada, eeldatavasti sain ma sellise mõte õpetaja mingist näitest äkki. Aga sõna "puu" on ikka kole naljakas küll :D
Niisiis, koju jõudsin poole 5 paiku. Kõhtu miskit ja siis kella 6.30neks näidendi proovi. Kui me eelmises proovis lugesime vaid teksti, siis seekord tegime koor ja nö näitlejad eraldi ruumides proovi. Meie, kooriliikmed, tegime füüsilisi asju - mängud, tõsted jms.
Sain ka oma 5naelast täna lahti. See on see raha, mida iga ühing, kellega sa liitud, sinult tahab aka kindlustus vms.
Pärast kella üheksat jõudsin tuppa. Lugesin tarka teatri teksti seminariks ja ootasin Edithit, kes kuskilt väljast tuppa tuleks ja mulle lokke teeks veel, sest homme jälle filmimine. Kella 1 paiku öösel said lokid tehtud ja magama mindud. Lokkijunnidega ei ole just kõige ladusam uni, kuid ajab asja ära ja filmi jaoks teeks paljut! :)

13. oktoober - 16.oktoober

Neljapäev:
10.00 - 10.50 Performing Dramatic Texts loeng
1.10 - 3.00 Scenography loeng/seminar Lammaste maal.
Kähku midagi hammaste vahele ja kella 4.10neks kahetunnisesse Performing dramatic texts workshopi. Õppisime kuidas lugeda Shakespeare näidendeid ja sealt karaktereid välja tuua. Kuidas ja miks üks või teine tegelane mingit lauset ütleb. Põnev!
Sealt otse kell 6 algavasse "Gormenghast" proovi.
Jap, meeletult pikk päev, kuid mitte lõputa. Üllatavalt kähku sai otsa. Ei jõudnud nädal aega ära oodata, et neljapäev juba läbi saaks, ja nii äkki ta läbi saigi..
Uni saabus meil ruttt....

Reede:
Kuna Nia oli meile eile meili saatnud, et ta vajab meilt tõendit, et üliõpilased oleme, läksin esimese asjana kohe Old College hoonesse ja üritasin üles leida kontorit, kus mulle too certifikaat tehtaks. Jeerum, see maja on keeruline. Õige koha leidsin peaaegu ruttu üles ja sain oma dokumendi ka paari minuti pärast juba kätte(üllatav, et see neik niiii kähku käis. Siin käib ju kõik majandus tiguaeglaselt..), aga teine asi oli sealt hoonest väljapääsu leidmine. Jeebus, kus ma rändasin ja avastasin koridore ja palju uksi. Aga varsti nii 5 minuti möödudes suutsin ma end sealt välja leiutada!
Kella 4.30ks läksin Richard'iga tennist mängima. Poolteist tundi mängisime(täitsa meelde tuli tennisemäng kas teate:)), kui mul tuli lahkuda, et õhtuseks teatriks inimese moodi välja nägema hakata.
7.30neks üles teatrisse tantsuetendus "The Featherstonehaughs Draw on the Sketchbooks of Egon Schiele" vaatama. Jaa ma tean, see on meeletult pikk ja komplitseeritud pealkiri, kuid samuti oli etendus. Sõnu seal ju polnud vaid tants. Tants on iseenesest ju väga hea ja mulle meeltmööda, aga kohatu oli nii contemporary stiil, et üldse ei saanud midagi aru. Eks seal tuligi vist oma enda lugu leiutada, mida etendus rääkis, kuna eelnevalt ei uurinud ma ka millest see etendus rääkida võiks. Aga minu üllatuseks, publik võttis etenduse ülimalt hästi vastu. Plaksutasid kaua kaua ja üldse emotsioonid olid laes. Pärast kuulsin kommentaare, et see performance meeldis väga, kuna nad polnud varem tantsuetendust kui sellist näinud. Äge! Mina aga ei suutnud ära otsustada, kas see mulle meeldis või mitte. Ikka veel ei suuda. Las ta siis jääda. Kirjutan oma 500 sõna selle kohta ära ja asi ants. Äkki.
Tagasi koju( nimetan seda elamut siin juba täitsa julgelt koduks, sest ta täitsa paistab ja tundub kodune- minu tuba küll. Ühikas oli ikka ühikas, ja nii ma seda ka nimetasin. Aga imelik on vist rääkida, ma lähen nüüd majja. Ikka koju vist lähen või tuppa..?) saabusin kella 10 ajal. Mõtlesin küll, et enne etendust söödud puder oli piisavalt täitev ja ma nii hilja enam ei näljenda, kuid ei, kõht oli nii tühi, et kukkusin makarone keetma. Jah, sööma ju peab, vist!?
Niisis sõimegi Edithiga nö Itaalia restoranis, mina hkhmh pastat ja tema pitsat. Ja sõime kenasti köögi laua taga nagu vanal ajal kombeks. :D

Laupäev:
1.30neks lälksin Sandra ja Edithiga minu ühe õpetaja lavastatud etendust vaatama. "Adventures of Nicholas Nickleby" või midagi sellist. Selline vanaajaline, ilusad rõivad ja täitsa head näitlejatööd, kuid kole pikaks venis asi. Kestis teine 3 tundi!!! Ei jõudnud vahepeal kohe üldse kuulata, mis laval toimub ja mõtlesin enda mõtteid ja nii ma ei saanudki paljust aru, mis teema laval on.. aga siis jälgisin ma hoopis näitlejatööd. Aga tegelikult oli hea etendus küll.
Pärast etendust võtsime me 3 musketäri, Charlie inglit, teekonna Morrisonsi, et jällegi nädalaostud ära teha. Ja   pärast tegime puhke- ja teepausi Sandra juures. Mõnna mõnna. Mulle hakkab teejoomine niimoodi veel külgegi..

Pühapäev:
Tennisesse ma täna jälle ei jõudnud, sest kella 3ks läksime Annega 3nda aasta filmitudengite filmikoosolekule. Ühesõnaga - meid taheti sinna näitlejateks, ja siis me saimegi meeskonnaga kokku ja saime teada, mis teemast  film on ja mis ja kuidas ja millal midagi toimuma saab. Põhimõtteliselt nägi asi välja selline: oli 3 eri situatsiooni, aga sama tekstiga. 1. emotsiooniks frustratsioon ja riietuseks 50ndate suvekleidike. 2. naerune ja ettekandjariietus. 3. paranoiline ja 20ndate gangster stiil. Dialoogi mõte: olime Anne'ga kellegi maha koksanud, kuid Anne oli sellega rahul ja isegi uhke selle üle, kuid mina ikka muretsen, mis saab kui keegi teada saab jne. Ei tea kuidas see neil filmida hästi õnnestub, kuid filmiideed oli täiega põnevad ja tõotas tulla vägev värk! 
Nii kui teada sain endale vajamineva garderoobi, läksin ja vallutasin Edithi kappi, ja Sandra kappi ja Weronika kappi ja viimaks veel majakaaslase Kasia oma. Sain paraja portsu häid riideid õnneks. Nii jama, et mul kodu siin kaasas ei ole, seal on kõik riided ja aksessuaarid olemas, mis sinna filmi hästi sobiks. Mh!
Kui ma oma riieteotsingult saabusin, oli kell juba 10 kandis, kuid ma pidin Annega veel teksti minema harjutama. Kuid kuna mu Internet oli megahalb ei saanudki me üksteise sõnumeid kätte(saadan mobiilisõnumeid netist, sest seal tasuta, ja mul pole moblal raha -  et kõik selge oleks). Lõpuks oli kell juba päris palju, ja siis saime üksteisele ka pihta netis ja otsustasime hommikul koos mäest üles võtetele minnes dialoogi harjutada. Jeerum tänane päev on pikk!! Tekst vaja pähe saada, pessu vaja jõuda, võtete riided kombineerida ja kokku panna, Edithil lasta lokid teha. Sina jeerum, sina jeerum!
Kell 2 sain vis magama alles. Õhtu venis pikale, kuid homse filmivõtte pärast olen ülielevil küll!!

10. otoober - 12. oktoober

Esmaspäeval käisin enne loengut pangas, et küsida miks ma ei saa enda UK kaardiga läpakat tellida, et ehk mul mingi limiit peal. Kuid nemad väitsid, et limiiti ei ole, arvel on piisavalt raha ka, ja kõik peaks nagu korras olema ja helistagu ma neile, kellelt läpaka tellin. Mhm, no üks asi vähemalt selge, et kaardiga kõik ok. Helistan siis neile uuesti ja küsin mis värk on minu tellimusega!! Marssisin siis tuppa tagasi ja asusin tegutsema. Läksin Edithi juurde tuppa, laenasin ta arvuti, et otsida uuest üles number kuhu helistada ja mu tellimiskood. Telefonitoru võttis vastu keegi naine. Ja nii kui enda tellimiskoodi ütlesin ta juba tegi äratundmishäält, et mina jälle helistan. No helistan jah,  niikaua kuni asjad aetud saavad! Istusin telefoni otsas 11 minutit selle tädiga ja kõkutasime naerda, ja tema tundis mulle kaasa, kuidas mul ikka üldse ei vea selle tellimuse edastamisega. Ja nii ta selle minu eest ära tegigi, aega võttis aga asja sai. Ta ise kiitis mind, olgugi et olen nii mitu korda juba proovinud, aga alla ei anna, vaid võitleb lõpuni. Tõsijutt!
Niisis aeg kooli poole asuda. Tädi arvas, et kolmapäevaks on laptop kohal ka. Jehuu!
Kella 3st 4ni oli teatri loeng, teemaks Cultural and Theatrical Competence, kus saime teada raamistamisest ja kuidas teater erineb reaalelust. Ilmselge, kuid asi on vaja ikka piisavalt ilmselgeks ajada, et hakkab raske aru saama olema.
Pühapäeval sain Sandralt sõnumi, et meid on auditionile tagasi kutsutud. Aga kuna ma ise kirja ei saanud miskipärast, siis lasin Sandral mulle enda meili näidata, enne kui kõik koos loengusse läksime. Ja ongi meie nimed seal meilis. Assaaa raks! Nii hästi kohe siis :D Pärast loengut viilisime Sandraga Edithist eemale ja läksime Sandra juurde homsele sünnipäevale üllatuskooki küpsetama. Ostsime poest vajalikud asjad ja asusime toorjuustukooki tegema. Sinna pidi käima ka kondenspiim, kuid tuppa jõudes avastasime, et ostsime hoopis mingi imeliku koore. Nojah, mis seals ikka - rohkelt suhkrut ja annab maguspiima mõõdu välja küll! Kook peaegu valmis, vaid ahju veel panna, kiirustasime ruttu auditoni recall'ile(tagasikutse). Enne oli Sandra head riisi juurviljadega teinud, ja kiirest pugimisest said kõhud küll liiga täis, et kohe väääga raske oli auditionile endaga olla. Ei soovita enne tähtsat asja süüa eriti! Kella 8.30ks täpselt jõudsime recallile, kus me pidime mitme inimesega ühe koori osa lavastama ja ette kandma - 15 minutiga. See oli küll väga mittenärviline audition. Saime ju mitmekesi koos esineda, ja ei pidanud üksinda enam.Tore! Kas näidendis osa saame või mitte, teatatakse meile e-maili teel. Andsin directorile enda meiliaadressi uuesti ja nüüd jõuab meil loodetavasti minuni ka kui see nii mõeldud on.
Kell 9 saime juba vabaks ja läksime tagasi Sandra juurde, et koogivalmistamine lõpuni viia. Tund aega ahjuspüsimist ja imeliselt lõhnav kook oligi valmis. Kiusatus see kohe ära süüa oli suur, kuid me suutsime ikka normaalseteks jääda, sest hommikuni polnud palju enam jäänud. Pärast 11 hiilisin vaikselt tuppa ja olin üsna tasa, et Edith ei märkaks, et ma kodus ja tuleks küsima, kus ma terve päeva küll olin.
Hommikuse koogisöömiseni!

Teisipäev oligi see kauaoodatud päev , mil läksime Eddut koogiga üllatama. Raske oli magama jääda õhtul, sest koogiisu oli väga suur ja ei suutnud muust kui koogist mõelda. Hommikul 10.30 sadasime Sandraga laulu ja koogiga Edithi tuppa sisse ja tegime talle kena üllaülla! Eddu magas alles ja ärkaski meie laulu peale üles. Nii vahva! Andsin sünnipäevalisele üle ka Eesti juustu, mille kodust kaasa olin ostnud mõeldes Edithile ja seda kiivalt peita üritasin külmkapis. Õnnestus! Asusime kohe koogi kallale, sest kell 12 pidi Edith juba seminaris olema. Hommikusöök missugune! Kas oskaks midagi paremat tahtagi?! Aaa, ja kook tuli ju imeliselt välja, tõesti väga maitsev oli, olenemata sellest et briti toodetega tehtud. Noh, mulle ikka meeldib eestimaine värk või siis vähe tuttavamad koostisained, et ikka tean ka mida täpselt koogi sisse panen. Ja varsti läkski Edith kooli, Sandra koju ja mina Eddu arvutiga treppidele Internetti.
Ja tellisin kojusõidud ära, jibidajee! Vahepeal kuulen nagu keegi koputaks, aga tean, et alumine tüdruk on kodus, ja küll ta ukse vastu läheb. Ja nii oligi. Ja lausa 2 korda toodi mingeid pakke. Mõtlesin, et kindlasti temale miskit, nagu tavaliselt, kuid läksin siiski vaatama, mis värk on. Ja Kasia ütleb, et mulle on pakk. "Mis pakk?" ei suutnud ma ära imestada. Uurin siis karpi lähemalt ja mida asssssjaaaaaaaaa! Mu uus toredus on juba kohale jõudnud. Nii ruttu, mismoodi.. uhlalalaa! Jaa, ma räägin läpakast. Oi, Kristina on õnnelik praegu, no parim päev üldse!! Tegin oma sada happytantsu ja olin muidu naerusuine terve päev. Lõpuks ometi miskit head ka.. kaua võib oodata kuni vana arvuti ellu ärkab, ja siis sain netikaabli mille tellisin, aga arvuti lakkas töötamast eksole.. no üks jama ajas teist taga. Aga nüüd on elu kui lill ju!!
Niisiis, asusin arvutis igasugu vajalikke protseduure tegema - miljon allalaadimist jne. Ja siis mitte kõige meeldivama töö juurde  -  500 sõna kirjutamine reedel nähtud etenduse kohta - etendusest tuli valida üks kindel moment või liigutus ja siis selle ümber kaua arukalt paberil jaurata.No tehtud ta igatahes sai, kuid mitte maksimumhästi. No  ei saa ju keskenduda mingile koolitööle, kui mul on uus laptop käes ja Internet olemas..

Kolmapäev ärkasin varem, et enne seminari printima jõuda. Mitte väga toredad järjekorrad olid printerite juures, kuid õnneks ei veetnud keegi seal oma elu vaid asjatas kiiresti ära ja nii ma õigeaegselt seminari jõudsingi. Rääkisime etendusest ja kuidas me sellest aru saime jne, st mina väga ei rääkinud, sest otsisin paaniliselt enda just väljaprinditud 500 sõna. Ma panin ju selle suure prinditud õpiku vahele. Nii hästi sai pandud, et see tundus seal vahel kui tavaline leht. Väike paanikahetk oli majas küll. Ei, läks hästi, seekord. Seminari lõpu poolem vahetasime kõrvalistuva inimesega endi kirjutised, lugesime läbi ja pidime omapoolsed kommentaarid lisama. Mulle sobib! Vähemalt ei pidanud me neid kõva häälega ette lugema(loe:puterdama) nagu enamik seminariguppe seda teinud on.
Kell 1 sai seminarike läbi ning kohtusin maja ees Sandraga, et koos MAC seminarile minna. MAC - uus sel aastal loodud meigi ja kostüümiühing vms. Selline hästi tore asi, kus me õpime kuidas teatrimeiki teha, ja rõivaidki saab vist hakata tegema, disainima. Hästi paljulubav ja vahva asi, kuhu end kirja panin ja uusi seminare väga ootan! Selle loojatel on päris mitu head ideed ja üritust, kus ma osa saan võtta. Maksad 5 naela ja tere tulemast ühingusse! Kahjuks mu tennis täna sellepärast küll kannatas, ehk ma ei jõudnud sinna, kui MAC tutvustus oli ikka paganama kihvtilt lootusrikas, et saan tegeleda jällegi millegiga, mis mulle südamelähedane!
Aaa, jaa ma sain meili, et ma olen "Gormenghast" näidendisse osa saanud. Nii ka Sandra. Ja nii me täidamegi koori rolli ja teeme füüsilist teatrit etenduses. Hämmastusin, et üldse osa sain. Sest ei läinud ma ju sinna absoluutselt mingite ootustega ja näed kuidas õnn naeratas. Hea, et suurem osa pole ja väga palju teksti. Annaks võõrast  keelt ikka pähe ajada.
Läksingi pärast MACi näidendi teksi välja printima, kuid ega ma siis kogu 100 lehte raatsinud välja printida, vaid lehed, kus ma midagi tegema või ütlema pean. hehee.
Nojah, hea meel on, et hästi läheb!

7. oktoober - 9. oktoober

Reede on mul ka vaba päev. Mõnel reedel on etendused, mida vaatamas peame käima.
7ndal oli kell 7.30(õhtul ikka mõtlen) esimene kohustuslik etendus "Entitled". See ei olnudki nagu etendus, pigem väga ebatavaline performance. Ehk siis põhiteemaks oli lava üles panemine ja lavatööliste ja esinejate jutud enda elust. Publikule näidati nö telgitagust elu teatris. Kusjuures täitsa huvitav oli, mull päris meeldis. Mis ei meeldinud oli see, et lõpus kiskus asi liiga melanhoolseks ära ehk siis räägiti surmast jne. Ma tean isegi, et surm ootab meid kõiki ees, kuid ma ei tahaks sellest ka teatris kuulda, kus ma võiksin ju reaalsusest just lahti pääseda ja olla mittepäris maal. Natukene pikaks venis asi  ka. Lava mahavõtmise vaatamine tundus liiast nii minule kui ka minu tagumentusele.. ai.
Pärast etendust läksime Sandra ja Edithiga eestlaste peole, et uute nägudega tutvuda ja vanu armsaidki kohata. Palju jutuajamist, palju rahvast ja palju valju muusikat oli. Aga tore oli ikkagi paljusid uusi ja vanu näha! Kella 2 paiku liikusime Edithiga koju, kuigi alguses oli plaan ikka klubisse teistega tantsima ka minna, kuid järjekord sissesaamiseks oli meeletult pikk ja nii me mõne aja pärast sellest katsetst loobusimegi.
Head ööd!

Laupäeval enne kella 3 tuli Sandra meile, et siis koos ühe etenduse auditionile(prooviesinemisele,ehk katsed mingi asja jaoks) minna. St mina pidin ainult talle kenasti toeks minema. Kuid kui me Old College'sse, koht kus audition toimus, jõudsime sundis Sandra mind ennast ka kirja panema ja lõpuks auditionitama ka veel !!!!!!! Isver. Ma ei tulnud siia üldse selle mõttega ju. Ja me panime end üldsegi lõpuks kahele etendusekatsetele kirja.( "Our Countrys' Good" ja "Gormenghast") Saime endale numbrid(ma olin nr 36) ja siis juahtati meid kuhugi järskudest paljudest treppidest üles ruumi. Jestas, vat see käik võttis võhmale! Meile anti umbes 15 minutit aega, et kahe tekstiga tutvuda ja need endale selgeks teha, õnneks ei tulnud neid pähe õppida. Kolmekesi juhatatigi meid varsti nö kohtunikeruumi, kus me ükshaaval enda tekste ette näitlesime.
Oi, kui ruttu see otsa sai. Ikkagi päris jube ettevõtmine teine ju, kuigi pean tunnistama, et ma polnudki väga närvis, sest ma ju arvasin, et ma ei lähe katsetele. Närvid ei jõudnud nii kiiresti vist tulla. Pärast kohtunikeruumist(sama aasta tudengid ja osad kolmanda omad) lahkumist tuli tahtmine veel esineda ja teha. Aga samas tegi endale nalja ka, kui haledasti ma enda arust seal näitlesin.. hahaha. Ei, kogemus ikkagi, ja esimene sellist sorti minul.
Ägee!
Pärast läksime Edithiga Morrisons'i ehk kaugele odavamasse poodi kui siin kodu lähedal. Kui sinna jalutama hakkasime ei olnudki väga vihma karta, kuid tagasiteel oli ikka megapadukas. Olime ligumärjad kui tuppa tagasi jõudsime. Mõnus dušš ühesõnaga. Edithil oli vihmast isegi nii kõrini, et ta otsustas tagasitee ette võtta paljajalu! Hull laps!
Aaa jaaaa, minu parim saak poest oli saksa leib, mis tõesti on ka leiva maitsega, kui ülejäänud briti nätsakad saialised. Jesssssssssss! Ooo happy day!
Ja kuna minu arvuti andis ikka täiega otsad, ehk ei tööta juba mitu päeva, otsustasin lõpuks netist uue tellida. Aga mingi sada jama oli sellega, nii et pean neile sinna helistama ja küsima, mis värk on, et mu tellimus ei jõustu.

Pühapäeva hommik algas huvitavalt. Mind äratas sõnumitelaviin. Kõigepealt saatis majaomanik sõnumi, et on umbes tunni pärast majas ja tuleb teeb mu kardinad korda - paneb, st laseb panna, kardinapuud jms. Jap, ma olengi üleval, mhm. Oi see ülessaamine käis kähku, sest tuba oli pisut vaja korrastada ka!
Siis Sandra ja Anne tekstisid miskit veel, nii et ma pidin üles ärkama, enam ometi magama ei saanud jääda, kui inimesed miskit minust tahtsid :)
Kella 2ks läksin tennisesse. Saime vihma ja tuult ja kõike. Tore tore! Pärast kella nelja jõudsin tuppa tagasi ja hakkasin lugemishimuliseks õpilaseks ja tegin endale putru. Esimene pudrutegemine siin oldud aja jooksul(nii eelmine kui ka see aasta). Ma arenen oma viitsimise poolest silmnähtavalt.
Vot.

3.oktoober - 6. oktoober - On kooliaeg!

Esimene koolipäev! Juhuuu, põnev ju.. vist!
Kell 15.10 algas loeng Analysing Performance - defining theatre and performance/teatri ja performance defineerimine ja nende analüüsimine.
Naljakas, et kool algas, üldse ei ole sellist tunnet, et peaks õppima hakkama ja end õpilainele suunama.. hmm.. ma tegelen selle tunde üles leidmisega!
Õhtul käisin ehk jooksmas.
Teisipäev on vabalt tühi päev. Jooksupäev, jehuu!
Kolmapäeval on kell 12.10 - 13 Analysing Performance seminar, kus me arutame, millest ja kas me loengus aru saime ja saame esimese koduse ülesande. Ei, esimene oli loenguks täitsa palju lehti lugeda, mhm just. Seminariks ma õppisin lausa - kirjutasin tähtsaid asju loetust üles ja tegin tarka nägu korraks kui kirjutasin. Mitte et ma kõigest aru oleksin saanud, mis ma üles tähendasin, kuid siiski.
Järgmiseks seminariks tuleb kirjutada 500 sõna analüüsi etendusest, mida reedel vaatama minnakse.
Ruttu ruttu vuhisesin pärast loengut alla, et kella 2ks tennisesse jõuda. Ootasin tennist väääääga!
Hästi palju uusi nägusid oli trennis ja algajaid ikka liiga palju. Palju, sest ei mahtunud väga mängima, ja erinevaid harjutusi tegime maailmakaua, sest järjekorras seismine, et enda löök teha, võttis meeletult kaua aega. Jah, ma läksin algajate gruppi, sest ei julgenud nö keskmiste ja heal tasemel olevate juurde minna.(Ega ma ei maininudki kellelegi, et ma juba 6 aastat tennist pisut mänginud olen. Natukene imestati, et kuidas mul nii head löögid on ja tagakäsi jne. Ega ma ise imestan ka oma tagakäe üle, sest see on ju asi, mida ma just ei salli.. aga näed nüüd oskan. Eelmine aasta sai vist kõvasti harjutatud...)
Tennis oli tore, senikaua kuni tunni lõpus teatati, et peame endale ikka 40naelase spordikaardi ostma ehk kindlustuse, et me saaks tennises edasi käia. Ja siis 5 naela aastane liikmemaks. Oi jee ... ega ma kartsin, et sedalaadi teadaanne tulemas on, sest eelmine aasta ma jäin sellest jutust kuidagi kõrvale, kuna liitusin tennisega teisel semestril alles. Aga ma üritan sel aastal ka kuidagi venitada, et ei peaks kohe ostma seda tobedat kaarti endale. Mõttetöö..

Neljapäev:
Kõige tihedama graafikuga ja maailmavarane päev nädalas üldse!
Kella 10neks läksin Performing Dramatic Texts loengusse, mille asukoht on õnnede õnneks minu majast 2 minuti kaugusel. Jeeee, ma ei peagi mäest üles roinama!
Tagasi koju, hommikusöögilaadne asi ja siis kella 1.10neks Edithiga koos Lammastemaale matk. Meil on jah huvitavalt sama aine koos, mis on eriti tore, sest siis ma ei pea üksinda kaua kõndima kaugele. 1-3ni on siis Principles of Scenography ehk lavakujunduse põhitavad ja ajalugu ja blabla. Lahkusime majast paraja varuga, et kindlalt õigel kellaajal loengus olla. Võtsime endale 1h aega, et kõndida sinna kaugele. Eneste arust läksime mingit lühemat teed pidi, läbi mudase metsarada, kuid see viis meid üldse kuskile "seal mittekunagi varem olnud kohta" ja nii me seiklesime pisut ja võitlesime järsu ja kauakestva mäega, mida läbima pidime. Ikka tõsine sport sai täna tehtud. Ja isegi palav hakkas, kas teate, ja kohe väga!!! Jõudsime klassi paar minutit enne kui tund algama pidi. Nooh, vähemalt jõudsime eks.. ja järgmine kord läheme järsemast mäest ja saab otsem ja rutem.
Kella 4.10neks läksin Performing Dramatic Texts workshop tundi, mis kestis kella 6ni. Hästi huvitav tund iseenesest. Õppisime ja õpime ka edaspidi Shakespeare ja kuidas teda näidelda ning temast üldse aru saada. Raske pisut, aga hästi põnev ja kasulik. Vähemalt saan nüüd näitelmisega tegeleda pisut :)
Pikk ja "kõik on nii uus" päev oli. Veel väike õhtusöök ja uni oligi kiire tulema.

27. september - 2. oktoober

See nädal kätkes endas teisipäevast sussishopingut Edithiga. Käisime vist peaaegu kõik potensiaalsed sussipoed läbi, enne kui ühed toredad välja suutsin välja valida. Otsuse muutis raskeks see, et ei tahtnud ma ju nende eest hingehinda välja käia, kuid selliseid nunnusid tahaks küll :) Minuga tulid koju punased - jõuluteemalised sussikesed. Mhm, mul on juba ammugi jõulumõtted!
Aaa, ja ma ikka otsustasin endale lõpuks jooksmiseks kõlbulikud jooksupüksid osta. Jah, ma lubasin endale, et ei jäta jooksmist, olenemata sellest, et ma ei saa siin koos Rockyga kruusatee peal joosta ja kõva  häälega laulda ja emotsioonidel vallatleda lasta.
Püksid said pärast pikka otsingut ostetud, aga ei, ikka väga raske on osta riideid. Hullem kui majaostmine. Noh mul on ju just selliseid õigeid ja heasid ja sobivaid vaja, mida vist ainult mu mõtetes leidub..hmm... jah.
Ja kuna teadsin, et laupäeval tuleb Nia(majaomanik) ja tahab minult palju üüriraha, siis hakkasin juba tänasest pangast raha välja võtma. Sest ainult 300naela ma välja võtta päevas saangi. Võtan siis raha välja ja suundume tagasi majja. Ja keda ma seal ees näen, enda toas - Nia. Hakkas mu ruloolaadse kardinaga askeldama ja seda sättima. Ta vabandas või midagi sellist, et ta lootis, et jõuab enne minu Aberisse tulekut selle korda saada, aga nüüd ole ma juba kohal jne. Sidus siis kahe ilusa lilla siidpaelaga ruloo kinni, nii et ta ilusasti akna ette püsima jääks. See oli temas ilus küll, kuid ega mind väga ei häirinudki see katkine olevus akna ees. Majas on mitu muud tähtsamat asja, mis vajaks kordategemist, nagu nt all korrusel - suur toa /poola poisi nö jõusaali laes ilutseb hiiglaslik auk, kust vett läbi ilusasit JOOKSEB, kui keegi parasjagu üleval dušši võtab. Nojah, mis seal siis ikka, nii kaua kuni katus pähe ei kuku, pole ju hullu eks :)
Ja enne minu toast lahkumist küsis Nia ega mul juhuslikult poole augusti ja terve septembri ja oktoobrikuu rahasid pole olemas. No ega ikka ei olnud küll, sest teadsin, et alles laupäeval on maksmisepäev, aga juhuslikult ma selle 300 naela automaadist võtsin ja rahakese talle kätte ulatasin. Selline sisukas päevake siis.

Kolmapäeval ei toimunudki miskit muud erilist, kui käisin üleval mäe otsas enda osakonna hoones, kus tuli moodulite clashmine(kokkupõrge?,,.. mm vist mitte päris.. mul tunniplaanis väike võimatu olukord, ehk mul ooli ühele kellaajale 2 erinevat tundi pandud.) korda ajada. Pisut järjekorras ootamist ja asi saigi aetud.

Neljapäev:
Avastasin kolmapäeva õhtul enda tunniplaani ja kellaaegu vaadates, et mu tunnid on nüüd niimoodi sätitud, et ma pean kuskilt kaugelt Lammaste maalt(Llanbadarn või miskit sellist on selle koha nimi reaalsuses) jõudma 10 minutiga alla linna teise tundi jõudma. Mkm, no gonna happen! Nii imeinimene ja välejalgne ma ka pole, et 40minutilise teekonna 10 minutiga läbida suudaksin. Niisiis kooserdasingi uuest üles mäkke. Esmalt Student Welcome Centresse, kust mul oli vaja saada dokument, et siin koolis õpin ja üleüldse õpilane olen. Öeldi, et homseks on valmis. Selge, homme siis jälle väike sport ülesmäkke. Samas hoones tahtsin ma ka oma moodulite uuestivahetamist ajada, kuid siis öeldi mulle siit, et mingu ma ikka enda osakonna hoonesse, sest nemad seda asja ei aja. Kuigi meile oli saadetud meil, et Welcome Centre ajab asju alates tänasest.. eksole. Läksin siis edasi Parry Williamsisse(film, tv and theatre studies hoone), kust mind juhatati kellegi kellegi kabinetti(seesamune tädi, kes eilegi minuga tegeles) ja siis tema arvutist koos enda tunniplaani vaatasime. See tädi mäletas mind üllataval kombel! Ja mina alati arvan, et ma pole eriti meeldejääv nägu. Saime selle ka nüüd korda.
Asjaajamist oli ka veel raamatukogus, kus arvutiprobleemidega tegeletakse. Pöördusin sinna murega, et minu arvuti ei püüa miskipärast Wifit. Tuli siis välja, et mu Wifi nupuke olla katki läinud - kusjuures, see eelmine aasta mul ühikas veel töötas. Suvega tekkis läpakal vist masendus ja ta katkines. No, sellega ka asi nüüd klaar. Tulleb kaabel osta ikkagi.
Õhtupoolem käisime Edithi, Weronika ja Silveriga Sandral külas pannkooke tegemas, st söömas ja tema uue imeilusa koduga tutvumas. Täitsa luksus ikka, minu omaga võrreldes.
Head pannukad olid muidu!

Reede:
Jalgsimatk(mitte, et ma siin kunagi mingit bussiteenust kasutanud oleks, aga lihtsalt igaksjuhuks mainin, et ma ikka veel käin igal pool jalgsi) üles õpilastõendile järgi.
Uude koju tagasi jõudes harrastasin veel trepiinterneti. Jah, sest Wifit mul ei ole, ja nii ma istungi iga päev tunnikese oma 3meetrise netikaabliga trepil ja üritan osa saada maailmas toimuvast.
Kella 7ks vedas Edith mind laulukoori kaasa. Ma olin tegelikult täitsa põnevil sellepärast, sest laulda ei ole juba ammu korralikult saanud. Jõudsime kenasti kuhugile kohale ja avastasime enda üllatuseks, et enamik koorist olid meist täitsa palju vanemad prouad ja härrad. Koori kestvuseks oli 2h. Meile jagati kohe mingi laulikud kätte ja küsimustikud, mis täitma pidime ja juba taheti ka 3naela neilt(liikmemaks vms), kel kaasas. Mmmhmm, ma enne ikka vaataks, mis värk see siin selline on, kui laulukoor ta minu jaoks on. Esimesena laulsime kohe ülikõrge ja ooperlikkirikliku laulu "Sanctus". Jeebus, kuhu ma end nüüd sokutanud olen. Jäin kenasti sopranipingiridadele istuma ka, aga noooo niiiiiiiiiiii sopran ma ka ei ole, vabandage väga. See oli ikka valus  kõrge küll. Kuigi jah, pärast tundi aega selle lauluga tutvumist sain ma noodid peaaegu et kätte küll juba. Aga üldiselt ikka kohutas mind kohe ära see, et anti laulik kätte ja nüüd laulame noodi järgi. Torekena, midaaa?!! Eks päris paljud vist teadsid seda laulukest juba iidamast-aadamast ja osad meist vaid vaatasid suurte silmadega ja valede nootidega lauldes õpetajale otsa.Tunni aja pärast oli paus ja siis ma lasin sealt jalga. Ütlesin, Edithile, et ei see siin ei ole ikka üldse minu jaoks. Ootasin, et nad laulavad tänapäevasemaid laule jms, mida ka kuskil kuulutati, aga näed siis kuidas arvamused erinevad. Ma ei tundnud end seal kohe üldse hästi, ja nii ma tähtsalt asjaliku näo tegingi ja vaikselt varvast lasin. Ei, ega siis tegelikult ju ei lauldud kooris üldse koledasti, lihtsalt polnud minu rida.
Poole kümne paiku saabus ka Edith tuppa ja jutustas, et teine tund aega laulsid nad veelgi kiriklikumat laulu. Nii et  ma tegin vist targa otsuse enda suhtes.
Jaa siis Edith avastas, et tegelikult oli ikkagi võimalik moodulite registreermist teha ka Eestimaal. Oi, kus ma vandusin. Oleks ma seda teadnud, oleksin saanud veel nädalakese kodu nautida. Mh, on nõme ikka küll. Mulle nii kindlalt meilid väitsid, et registreerida saab ainult ülikooli internetis ja bla bla. Aga tuli välja, et ma oleksin saanud end kuidagi kodus ühendada ülikooli internetiga. Tere mitte tore! :S

Laupäev: Nia tuli  ülejäänud rahale järgi, mida ma mit päeva pidin käima automaadist väljastamas. Ja nüüd olengi rahast lage. Ligi 800 naela korraga välja käia pole naljaasi.
Pühapäev: eestist toodud magusaga lõpparve tegemine. 7 päevaga suures koguses magusat ära süüa polnud kahjuks mingi probleem. Isver küll!!! Jube elukas..
Kuigi täna algas tennise uus hooaeg, ei tundnud ma väga tahtmist täna minna ja nii ma alustasingi kohvrite lahtipakkimise/avastamisega. Aga ainult natukene. Kui asjad on juba 4 kuud kohvris olnud, ei tapa neid enam veel nädalakese sealviibimine.

Minu majakaaslased: 2 poolakat - tüdruk ja poiss(arvab endast natukene palju ja askeldab meie netiga vist ka siin majas), 2 bulgaarlast poiss ja tüdruk(paar) aka sussisahistajad( alguses oli meil ainult poiss sussisahistaja, mis Edithi närvidele hakkas ja mind naerma ajas, kuid varsti lisandus ka tüdruk sussisahistaja. Nad lihtsalt sahistavad hirmus kõvasti oma sussikesi!) ja 1 vanemat sorti meesterahavas(50a, kes enda toast lahkub vist küll vaid viimases hädas. Ei, mulle sobib.)
Ja Eddu ka, kes minust 2 treppi kõrgemal elab ja nii me teineteisel ligidal külas käia saamegi ja sussisahistajaid aka tulepõlemajätjaid taga kiruda. Aga tegelikult on nad toredad inimesed, ausalt!

26. september - Esimene Esmaspäev

26. september:
Täna oli esimene asjalik asjaajamine. Kinnitasin täitsa kindlalt oma moodulid ära. Milleks siis see semester on Analysing Performance(teatriajalugu ja analüüsimine), Performing Dramatic Texts(Shakespeare näitlemine) ja Principles of Scenography(lavakujundus ja selle ajalugu).
Kella 4ks tuli end mäest üles ajada, et jõuda Performance Analysis tutvustusloengule. Edith koos minuga. Ootasime fuajees ning õpilasi aina kogunes. Nägin palju tuttavaid nägusid, osad teretasid, mõned mitte. Ega ise ka ei julgenud "Hi'tada", sest äkki keegi ei mäleta, kes ma selline olen. Aga põnevust täis uue õppeaastatunne oli peaaegu et olemas küll..
 Igatahes, loengust saime teada niipalju, et ka see aasta tuleb meil osta teatripass, mis eelmisel aastal maksis 70 naela, kuid sel aastal on see hoopistükkis 80 naela(sisaldab see endas 10 kohustuslikku etendust). Ja see aasta on see kohe ekstra kohustuslikvajalik, sest meil tuleb neist etendustest kirjutada arvestuslikke. Pankort saabugu? Mhm! Siis rääkis meiega veel üks tähtsamat sorti onu, kes pani meile südamele, et ikka korralikult õpiksime ja sellest ka mõnu tunneksime ja oli üleüldse kole filosoofiline ja pani mõtlema. Mõtlema, et peaks tegutsema, et kuhugile siin elus jõuda.. mhm.. Oi jee..
Filosoofiliste mõtetega trampisime alla tagasi. Tuppa. Peaks asju lahti vaikselt pakkima? Nääh, ei viitsi veel.. vara ka ju veel.. mõne päeva võivad nad kohvris elada veel küll. Maiustused saan kohvripõhjast kätte ka ilma, et peaksin teisi asju sealt liigutama.
Aaa, ja mul on toas vähemalt 200 riidepuud! Ikka meeletult on neid!
Ja lausa 3 peeglit on ka. Isver, nüüd tuleb end sealt ju vaatama ka hakata, sest nad lihtsalt jäävad tee peale ette. Jeebus!
Aga minu toast lühidalt: armas, roosat värvi laega, liblikatelise äärisega ja huvitavate lampitega - ka liblikatega - näevad välja nagu need hiina laternad, mis õhku lendama lastakse, kui tähtis sündmus või miskit. AA jaaa, mul on 2 tuba. Ehk siis esimeses toas on, suur kapp ja väike diivanike ja isegi kraanikauss(ülimugav ma avastasin) ja teises toas laud, voodi, suur kapp, öökapp, punutud tool ja muidu äge tool. Ei, mulle meeldib. Ainult et uks käib väga kõvasti lahti, et kohe on raske seda avada. Kuid selle plussiks on kõhulihaste uus treenimisviis, mhm!

25. september - pühapäev

Magasin vist tääitsa päris kaua. Kella 3eni kindlasti kui mitte kauem, nii et isegi poed olid juba kinni. Kuid ega ma siis nälga jäänud, mul oli ikka terve tavaar süüa kodust kaasa võetud. Maailmahead paremat!
Tõusin aegamööda voodist püsti ja täitsa imelik oli olla - olla jälle tagasi Aberystwythis. Alles ma ju siit lahkusin, ja juba olengi tagasi...
 Minu esimeseks hommikusöögiks oli mul Eesti leib ja juust - parim! Huvitav, et tegelikult kodus olle ei tarbigi ma peaaegu üldse juustu, kuid siin on selle järele meeletu isu. :)
Seejärel võtsin läpaka ja kontrollisin, kas too ikka töötab, kuigi ma olin päris kindel, et mitte, sest Edith oli teda vahepeal vaatamas käinud, kuid ei miskit. Noh töötas küll, kuid ega mul ju Internetti ikka ei ole. Wifi ei töötanud ja arvuti enese liigutamist ka ei kannatanud, kohe suri ära jälle. Kuid kuna mul oli vaja ruttu ruttu moodulid Internetis ära registreerida ja kinnitada, siis selleks vedasin ma end unist mäest üles ja raamatukokku. Veetsin Internetis täitsa 2 tundi ja vaatasin enda ümber olevaid inimesi ja ikka oli jube imelik tunne olla tagasi ja olla jälle üks õpilane tuhandete seast siin Aberimaal.
Moodulid registreeritud, veeretasin end tagasi mäest alla. Jõudsin lahtipakkimata tuppa. Sõin kardulapuru ja juustu ja leiba ning vandusin arvutit, vaatasin miskit filmi. Vedasin ju mitukümmend uut filmi endaga kaasa, juhhei!
Ja nii oligi. Unine Kristina keeras end varsti juba magama... mhm. vist..

24. september jätkub

... lend möödus rahulikult, tundus küll pisut aeglaselt ja ei jõudnud ära oodata, millal saaks juba jalgu sirutada. Ja õhuaukegi polnud üldse, mis on minu arust õudselt finged "asjad" . Kell 13 inglise aja järgi olime London Stanstedis. Minu edasine marsruut oleks pidanud välja nägema tavaline - harjumuspärane - 15.15 lahkub rong, 3 vahetust ja kell 21.25 oleksin pidanud olema Aberystwythis.
Astusin lennukist maha, kus Triinu mind juba ootas ning hakkasime koos edasi seiklema. Temal rongipileteid veel polnud, ja nii läksimegi talle seda ostma. Küsisime sama marsruudiga sõitu nagu mul, kuid piletimüüja ei leidnud kuidagi sellist asja. Nooh, ja siis ta ütles kohe, et mingi teetööd on ja me peame üldsegi siit bussi võtma ja sellega kuhugi sõitma ja sealt juba lähevad rongid normaalselt(eeldatavasti) edasi. "Hakkab pihta.." mõtlesin ma. Milleks ikka veel lihtsalt ja kindlalt Aberisse saada, eks. Jumal tänatud, et ma Triinuga kaasa läksin talle piletit ostma, muidu ootaks ma vist siiamaani oma 15.15 rongi, mida ei ole ega tule...
Meid juhatati kuhugi-kuhugi, et õue bussile saada. Kärutasime oma kohvritega natuke aega üles-alla kuni õige augu leidsime, kust õe sai. Nägime eemal meeletult pikka rivi, millele sabasse võtsime, eeldadest, et see ongi see bussijärjekord, kus me olema peame. Õige järeldus oli. Ootasime umbes pool tunnikest enne kui mingile bussile saime. Ehk oleks varemgi saanud, kui me erinevate bussidega oleksime läinud, kuid me olime raudpolt kindlad, et me kuulume kokku ja käime koos selle reisi lõpuni, mis iganes ka ei oleks!
Niisiis, saime bussi peale, kus meile kummalegi oli lausa neli vaba istet jäetud.. milline ruumi raiskamine! Aga kohvrid olid nii pahasti bussi pandud, et oleks vist keeruline rohkem kohvreid mahutada ja inimesi ka. Nii olimegi me viimased, kes sellele bussile said ja kell mingi aeg 14 äkki sõitma said hakata. Noh vähemalt me liigume nüüd, jehuuu!( mitte, et me oleks teadnud kuhu, aga jah) Nooh, kellaajaliselt oleme me täitsa graafikus, isegi pisut ees. Nüüd oleneb kõik bussisõidust, kui kaua see aega võtab. Jaah, lõputa sõit tundus see - sest kolistasime ikka päääris kaua kuni kuskil rongijaamas olime. Tunni pooleteise pärast jõudsime bussiga kuhugile Broxbourne'i, kusjuures seal ma polegi veel olnud, mhm. Kui enamik inimesi seisid ühe lifti järjekorras, et üles saada ja rongi peale, siis meie lohistasime endid koos kohvritega "kenadest" suurtest treppidest ülesalla, ja veelkord ülesalla. Tugevad Eesti naised, nagu Triinu ütles! ;) Sealt läksime mõne minuti pärast rongile, suuanga Liverpool Street. Kell oli 15.50 nüüdseks saanud ning arvasime, et ongi juba Liverpool Street, sest tädi aparaadis rääkis segaselt, ning me astusime rongilt maha selles peatuses... aga kohaks oli hoopis Tottenham Hale, jah seal olen ma olnud ja sain üsna pea aru ka, et vale koht. Niisiis jäime uut rongi ootama, mis meid Liverpooli viiks. Õnneks saabus too täitsa ruttu 16.14. Natukene vandusime, et valesti maha tulime, kuid olime veel optimistlikud, et jõuame edasi õigele rongile ja siis ikka 21.25ks Aberisse.  Niisiis olime Liverpool Streetil ja sealt oli meil vaja saada undergroundi London Euston Square . Keeruline rongijaam  ajas meid segadusse ning otsustasime küsida, kuidas saada undergroundi(maa alune asjandus). Juhatati meid küll ei tea kuhu lihtsasse kohta, aga see osutus väga naljakaks marsruudiks meil. Jõudsime rongijaama majast õue ja pidime kõndima ümber maja, ja siis kuskil teed ületama ja siis vasakule minema.. ja siis kuidagi aru saama, et seal ongi underground koht. Jõle imelik igatahes. Kõndisime ikka heal kiirusel sinna, et jõuda esimesele rongile, mis viiks Euston Square vms. Jõudsime rongini jooksuga, kui uksed sulgusid ja me sellest napilt maha jäime - ma ei julgenud üksi kohe peale ka hüpata, sest Triinu veel jooksis mu taga järgi... ja nii me sinna paele ei läinudki, kuna kahtlesin, kas ikka õige rong. Tuli siis juba üsna paari minuti pärast uus rong sihtpunktiga Birmingham New Street, kell oli selleks ajaks juba 17.13. Rong Birmingham New Streetilt Aberisse lahkub 17.53. Jõuame sellele? Ei, kahjuks enam mitte. Aberisse enam poole kümneks ei jõua. Tõdesime nukrat fakti, kuid olime siiski täitsa positiivsed, sest õnneks ei ole see viimane rong Aberisse. Viimasel rongile jõuame kohe kindlasti. Nii, Birminghami rongijaamas oli natukene meil ootamist,, nii umbes tund ja midagi. Sai vähemalt juua osta ja suuuuuuuuurt janu kustutada ja lõpuks rahulikult süüa! Vahepeal helistas mammiito mulle, sest papiito oli tungivalt käskinud helistada ja küsida, kus tütar viibib ja mis olukorras ta on. Ma siis rahulikult naerulsui vastasin emmele, et istume Triinuga koos Birminghamis ning ei jõua plaanitud kellaajaks Aberimaale. Emme arvaski, et muidu oleks liiga lihtsalt ju saanud. Ja see olen ju mina hetkel, kes reisib, ning kõik ongi jumala normaalne kui ei ole normaalne. Mhm!
Nii, viimane rong. Istutame end maha, räägime juttu, kuulame Triinu muusikat ja üritame unega võidelda, kuid varsti anname alla ning suikume vaikselt unne. Und segas vaid kinni-lahti käiv vagunvaheiuks, mis kinni ei tahtnud püsida, ja varsti äratasid meid peole suunduvad keskealise prouad, kes otsustasid väga lärmakad olla. Ja kui nemad maha läksid, asendus uus ja hullem seltskond meie vagunis - keegid vutifännid, kes kogu maailmale enda õnne- või kurvajoovastust pidid kuulutama selgelt ja kõvasti. Ah kui kena, ah kui tore-- mitte eriti. Igatahes, kell 23.40 tervitasime Aberimaad. Ma ei tundnud esiti äragi, et kohal oleme, nii võõras oli kõik pimedas. Astusin rongist välja, kui Edith juba vastu oli mulle kihutamas. Triinulegi tulid sõbranjed vastu. "Oh, tere Edddu!!!! Nii hea meel on sind näha!" Kuidagi taarusin Edithi saatel õige maja ukseni, tirisime kohvri treppidest üles minu tuppa, st tubadesse. Jah, mul on 2in 1 tuba! Jehuu! Lobisesime Edithiga vist mingi paar tundi ja siis otsustasime magama minna, st mina otsustasin, sest mu aju lakkas mõistmast juttu ja keha ei pidanud ülevalolemisele enam vastu. Kell oli 1 kui leidsin siiajäänud suuuuurest kohvrist lõpuks voodipesu, ettejuhtuvad magamisriided ja voodi tehtud sai. Saatsin emmele kohalejõudmissõnumi ning viskusin voodisse. Suikusin unne paari minutiga.
Oh, voodi, kui tore on olla unine, kui sa soovid magada :)