Esmaspäeval käisin enne loengut pangas, et küsida miks ma ei saa enda UK kaardiga läpakat tellida, et ehk mul mingi limiit peal. Kuid nemad väitsid, et limiiti ei ole, arvel on piisavalt raha ka, ja kõik peaks nagu korras olema ja helistagu ma neile, kellelt läpaka tellin. Mhm, no üks asi vähemalt selge, et kaardiga kõik ok. Helistan siis neile uuesti ja küsin mis värk on minu tellimusega!! Marssisin siis tuppa tagasi ja asusin tegutsema. Läksin Edithi juurde tuppa, laenasin ta arvuti, et otsida uuest üles number kuhu helistada ja mu tellimiskood. Telefonitoru võttis vastu keegi naine. Ja nii kui enda tellimiskoodi ütlesin ta juba tegi äratundmishäält, et mina jälle helistan. No helistan jah, niikaua kuni asjad aetud saavad! Istusin telefoni otsas 11 minutit selle tädiga ja kõkutasime naerda, ja tema tundis mulle kaasa, kuidas mul ikka üldse ei vea selle tellimuse edastamisega. Ja nii ta selle minu eest ära tegigi, aega võttis aga asja sai. Ta ise kiitis mind, olgugi et olen nii mitu korda juba proovinud, aga alla ei anna, vaid võitleb lõpuni. Tõsijutt!
Niisis aeg kooli poole asuda. Tädi arvas, et kolmapäevaks on laptop kohal ka. Jehuu!
Kella 3st 4ni oli teatri loeng, teemaks Cultural and Theatrical Competence, kus saime teada raamistamisest ja kuidas teater erineb reaalelust. Ilmselge, kuid asi on vaja ikka piisavalt ilmselgeks ajada, et hakkab raske aru saama olema.
Pühapäeval sain Sandralt sõnumi, et meid on auditionile tagasi kutsutud. Aga kuna ma ise kirja ei saanud miskipärast, siis lasin Sandral mulle enda meili näidata, enne kui kõik koos loengusse läksime. Ja ongi meie nimed seal meilis. Assaaa raks! Nii hästi kohe siis :D Pärast loengut viilisime Sandraga Edithist eemale ja läksime Sandra juurde homsele sünnipäevale üllatuskooki küpsetama. Ostsime poest vajalikud asjad ja asusime toorjuustukooki tegema. Sinna pidi käima ka kondenspiim, kuid tuppa jõudes avastasime, et ostsime hoopis mingi imeliku koore. Nojah, mis seals ikka - rohkelt suhkrut ja annab maguspiima mõõdu välja küll! Kook peaegu valmis, vaid ahju veel panna, kiirustasime ruttu auditoni recall'ile(tagasikutse). Enne oli Sandra head riisi juurviljadega teinud, ja kiirest pugimisest said kõhud küll liiga täis, et kohe väääga raske oli auditionile endaga olla. Ei soovita enne tähtsat asja süüa eriti! Kella 8.30ks täpselt jõudsime recallile, kus me pidime mitme inimesega ühe koori osa lavastama ja ette kandma - 15 minutiga. See oli küll väga mittenärviline audition. Saime ju mitmekesi koos esineda, ja ei pidanud üksinda enam.Tore! Kas näidendis osa saame või mitte, teatatakse meile e-maili teel. Andsin directorile enda meiliaadressi uuesti ja nüüd jõuab meil loodetavasti minuni ka kui see nii mõeldud on.
Kell 9 saime juba vabaks ja läksime tagasi Sandra juurde, et koogivalmistamine lõpuni viia. Tund aega ahjuspüsimist ja imeliselt lõhnav kook oligi valmis. Kiusatus see kohe ära süüa oli suur, kuid me suutsime ikka normaalseteks jääda, sest hommikuni polnud palju enam jäänud. Pärast 11 hiilisin vaikselt tuppa ja olin üsna tasa, et Edith ei märkaks, et ma kodus ja tuleks küsima, kus ma terve päeva küll olin.
Hommikuse koogisöömiseni!
Teisipäev oligi see kauaoodatud päev , mil läksime Eddut koogiga üllatama. Raske oli magama jääda õhtul, sest koogiisu oli väga suur ja ei suutnud muust kui koogist mõelda. Hommikul 10.30 sadasime Sandraga laulu ja koogiga Edithi tuppa sisse ja tegime talle kena üllaülla! Eddu magas alles ja ärkaski meie laulu peale üles. Nii vahva! Andsin sünnipäevalisele üle ka Eesti juustu, mille kodust kaasa olin ostnud mõeldes Edithile ja seda kiivalt peita üritasin külmkapis. Õnnestus! Asusime kohe koogi kallale, sest kell 12 pidi Edith juba seminaris olema. Hommikusöök missugune! Kas oskaks midagi paremat tahtagi?! Aaa, ja kook tuli ju imeliselt välja, tõesti väga maitsev oli, olenemata sellest et briti toodetega tehtud. Noh, mulle ikka meeldib eestimaine värk või siis vähe tuttavamad koostisained, et ikka tean ka mida täpselt koogi sisse panen. Ja varsti läkski Edith kooli, Sandra koju ja mina Eddu arvutiga treppidele Internetti.
Ja tellisin kojusõidud ära, jibidajee! Vahepeal kuulen nagu keegi koputaks, aga tean, et alumine tüdruk on kodus, ja küll ta ukse vastu läheb. Ja nii oligi. Ja lausa 2 korda toodi mingeid pakke. Mõtlesin, et kindlasti temale miskit, nagu tavaliselt, kuid läksin siiski vaatama, mis värk on. Ja Kasia ütleb, et mulle on pakk. "Mis pakk?" ei suutnud ma ära imestada. Uurin siis karpi lähemalt ja mida asssssjaaaaaaaaa! Mu uus toredus on juba kohale jõudnud. Nii ruttu, mismoodi.. uhlalalaa! Jaa, ma räägin läpakast. Oi, Kristina on õnnelik praegu, no parim päev üldse!! Tegin oma sada happytantsu ja olin muidu naerusuine terve päev. Lõpuks ometi miskit head ka.. kaua võib oodata kuni vana arvuti ellu ärkab, ja siis sain netikaabli mille tellisin, aga arvuti lakkas töötamast eksole.. no üks jama ajas teist taga. Aga nüüd on elu kui lill ju!!
Niisiis, asusin arvutis igasugu vajalikke protseduure tegema - miljon allalaadimist jne. Ja siis mitte kõige meeldivama töö juurde - 500 sõna kirjutamine reedel nähtud etenduse kohta - etendusest tuli valida üks kindel moment või liigutus ja siis selle ümber kaua arukalt paberil jaurata.No tehtud ta igatahes sai, kuid mitte maksimumhästi. No ei saa ju keskenduda mingile koolitööle, kui mul on uus laptop käes ja Internet olemas..
Kolmapäev ärkasin varem, et enne seminari printima jõuda. Mitte väga toredad järjekorrad olid printerite juures, kuid õnneks ei veetnud keegi seal oma elu vaid asjatas kiiresti ära ja nii ma õigeaegselt seminari jõudsingi. Rääkisime etendusest ja kuidas me sellest aru saime jne, st mina väga ei rääkinud, sest otsisin paaniliselt enda just väljaprinditud 500 sõna. Ma panin ju selle suure prinditud õpiku vahele. Nii hästi sai pandud, et see tundus seal vahel kui tavaline leht. Väike paanikahetk oli majas küll. Ei, läks hästi, seekord. Seminari lõpu poolem vahetasime kõrvalistuva inimesega endi kirjutised, lugesime läbi ja pidime omapoolsed kommentaarid lisama. Mulle sobib! Vähemalt ei pidanud me neid kõva häälega ette lugema(loe:puterdama) nagu enamik seminariguppe seda teinud on.
Kell 1 sai seminarike läbi ning kohtusin maja ees Sandraga, et koos MAC seminarile minna. MAC - uus sel aastal loodud meigi ja kostüümiühing vms. Selline hästi tore asi, kus me õpime kuidas teatrimeiki teha, ja rõivaidki saab vist hakata tegema, disainima. Hästi paljulubav ja vahva asi, kuhu end kirja panin ja uusi seminare väga ootan! Selle loojatel on päris mitu head ideed ja üritust, kus ma osa saan võtta. Maksad 5 naela ja tere tulemast ühingusse! Kahjuks mu tennis täna sellepärast küll kannatas, ehk ma ei jõudnud sinna, kui MAC tutvustus oli ikka paganama kihvtilt lootusrikas, et saan tegeleda jällegi millegiga, mis mulle südamelähedane!
Aaa, jaa ma sain meili, et ma olen "Gormenghast" näidendisse osa saanud. Nii ka Sandra. Ja nii me täidamegi koori rolli ja teeme füüsilist teatrit etenduses. Hämmastusin, et üldse osa sain. Sest ei läinud ma ju sinna absoluutselt mingite ootustega ja näed kuidas õnn naeratas. Hea, et suurem osa pole ja väga palju teksti. Annaks võõrast keelt ikka pähe ajada.
Läksingi pärast MACi näidendi teksi välja printima, kuid ega ma siis kogu 100 lehte raatsinud välja printida, vaid lehed, kus ma midagi tegema või ütlema pean. hehee.
Nojah, hea meel on, et hästi läheb!
No comments:
Post a Comment