Sunday, 25 November 2012
Sunday, 7 October 2012
Tuesday, 11 September 2012
maikuu on pikk
26.05 EUROVISIOON!
12.30-3.30 "13" make-up. Väike söök ja kella 6ks tagasi.
5.30 saatsin Madli rongi peale. Tegime talle võileivadki kaasa ja puha, aga loomulikult jäid need maha. Kristina sai jälle süüa:D
Ja ongi see tegelane läinud ning Kristina jälle üksinda.
Terve õhtu ja öö ootasin muidugi Madli sõnumeid igast olukorrast. Muretsemiseks läks siis, kui ta rong hilines ja ta neid imelikes kohtades vahetama pidi. Kui ta juba lennujaama sai, oli süda juba rahul. :)
Niisiis, kimasin meikimisest tuppa, sest Eurovisioon oli kohe-kohe algamas. Selline kiirus oli taga, et jõudsin isegi pesust läbi hüpata ja söök ette toodud. ETV nautlemine võiski alata. Edithki jõudis enne Eesti esinemist mu tuppa ning kommenteerimine võis alata. Terve maja kajas me naerust ja kilgetest(Venemaa oli meie lemmik jaa!). Ei, päris päris lemmik oli siiski Taani - super hea lugu!
Punktide andmine oli meile põnev, sest iga punkt Eestile pani meid meeletult karjuma. Vaesed kaasüürnikud. Ja et Inglismaal meile punkte andis - opaaa! Meil on vist tutvusi ;)Tore Eurovisioon oli. Ja 6.koht 100x parem kui ma üldse loota julgesin. Vahepeal sai tulemusi ka Madlikesele sõnumeeritud ja oma eufooriat väljendatud.
Pärast saadet läksime Sandra ja Laura-Liisa sünnipäevale. Kingituse plaanisime Sandrale homme, õigel päeval, kohale toimetada.
Kuna mul oli seljas punase-valge triibuline särk, nagu ühe kuulsal koomiksi tegelasel(Where's Wally?), arvasid mitmed noormehed tänavalt, et oleks põnev minu tähelepanu osaks saada ja mind patsutada ja vaat et kallistamagi kukkuda. Ei, ei - nii ei lähe. Nad leidsid, et ma peaksin siiski nendega kaasa minema - suured Wally fännid.
Kahjuks pidid nad minus pettuma, sest raudne leedi Kristina tegi neile asjad selgeks.
Sünnipäev oli torekas ja Eurovisiooni meeleolus. Nii vahva oli jälle üle pika aja eestlasi näha ja kohe paljusid.
Minu peake puutus patja aga kusagil 2am paiku - :)
12.30-3.30 "13" make-up. Väike söök ja kella 6ks tagasi.
5.30 saatsin Madli rongi peale. Tegime talle võileivadki kaasa ja puha, aga loomulikult jäid need maha. Kristina sai jälle süüa:D
Ja ongi see tegelane läinud ning Kristina jälle üksinda.
Terve õhtu ja öö ootasin muidugi Madli sõnumeid igast olukorrast. Muretsemiseks läks siis, kui ta rong hilines ja ta neid imelikes kohtades vahetama pidi. Kui ta juba lennujaama sai, oli süda juba rahul. :)
Niisiis, kimasin meikimisest tuppa, sest Eurovisioon oli kohe-kohe algamas. Selline kiirus oli taga, et jõudsin isegi pesust läbi hüpata ja söök ette toodud. ETV nautlemine võiski alata. Edithki jõudis enne Eesti esinemist mu tuppa ning kommenteerimine võis alata. Terve maja kajas me naerust ja kilgetest(Venemaa oli meie lemmik jaa!). Ei, päris päris lemmik oli siiski Taani - super hea lugu!
Punktide andmine oli meile põnev, sest iga punkt Eestile pani meid meeletult karjuma. Vaesed kaasüürnikud. Ja et Inglismaal meile punkte andis - opaaa! Meil on vist tutvusi ;)Tore Eurovisioon oli. Ja 6.koht 100x parem kui ma üldse loota julgesin. Vahepeal sai tulemusi ka Madlikesele sõnumeeritud ja oma eufooriat väljendatud.
Pärast saadet läksime Sandra ja Laura-Liisa sünnipäevale. Kingituse plaanisime Sandrale homme, õigel päeval, kohale toimetada.
Kuna mul oli seljas punase-valge triibuline särk, nagu ühe kuulsal koomiksi tegelasel(Where's Wally?), arvasid mitmed noormehed tänavalt, et oleks põnev minu tähelepanu osaks saada ja mind patsutada ja vaat et kallistamagi kukkuda. Ei, ei - nii ei lähe. Nad leidsid, et ma peaksin siiski nendega kaasa minema - suured Wally fännid.
Kahjuks pidid nad minus pettuma, sest raudne leedi Kristina tegi neile asjad selgeks.
Sünnipäev oli torekas ja Eurovisiooni meeleolus. Nii vahva oli jälle üle pika aja eestlasi näha ja kohe paljusid.
Minu peake puutus patja aga kusagil 2am paiku - :)
. . .
21.05
12neks portfoolio äraandmisesse. Tehtud! Jällegi, häst põnev oli seda teha, aga natukene tüütu ka, sest kogu aeg tuli meie grupi inspireerinud inimesi välja nuputama ja googeldama. Ei olnudki erilise andekaid inspireerijaid meil, ise inspireerisime üksteist. Voh.
7pm-8pm KTP grupiga kokkusaamine, Laura kodus. Lugesime oma tekste ette, kes mida eksamil räägib. Korras.
No selles ainest loodan ma küll vaid läbipääsu. Grupp ei ole just kõige hakkajam...
:)
22.05
Lebo.
Grotowski kohta uurimine.
Eurovisiooni I poolfinaal.
23.05
Ilus päev. Kella 6ks muusikalile "13" make-up tegemine. Poiste nooredamine, gooti meik ja siis pärast 5 sekundiga talle tütarlapselik meik teha. Oli veel stseenide vahepeal tegelaste meikimised ja eelmise meigi kole kärme eemaldamine. Kiire, aga fun!
Paar tundi head :)
24.05
10am-12pm KTP proov Old College's. Asi võtab jumet. Ka viimane aeg, ma ütleks! Homme ju eksam juba - sussver.
Harjutasime tekste läbi ja lisasime asju. mhmh.
1pm-1.30 Joaniga draama hoones kokkusaamine - nimelt sain mina oma esimese valiku järgi tema 3nda aasta suure mooduli gruppi. Ja Edith on ka seal, jippiii!
Heh, ja koosolekul selgus, et pea kõik samad inimesed seal, kes mul devisingu tunnis olid. Lootused on kõrged.
valiin Joan'i, kuna ta on rohkelt lauluõpetaja ja ta etendused sisaldavad palju muusikat. Miks tema? Soov saada hirmust teiste ees laulda üle ja ennast sellest küljest arendada.
Koosolekul tuli aga välja, et meie etenduseks valiti II valik, mis räägib I Maailmasõjast. See on ka varem juba etendatud, kuid paljude innukate õppejõudude soovil hakkame seda uuesti üles ehitama. Loodetavasti tuleb ikkagi lahe kogemus, ja mis peamine, meeldiv.
6pm-8pm "13" make-up ja lapsikute poistega jagelemine ja enese kehtestamine. Vat siis.
Iga korraga läheb meigi tegemine sujuvamalt, kuid peitekreemi pealekandmine on endiselt eriline õudusunenägu. Eelkõige poistele - neil ei ühtlustu see millegipärast nii hästi ja kreemid jäävad ebaloomulikku värvi. Nii leidsingi parema lahenduse ja "toherdasin" neil silmaaluseid ja tegin nägu pistu nooruslikumaks vedelate peitepulkadega.
Täna veel eurovisiooni IIpoolfinaali vaatamine. Kus sai alle skarjuda Eesti eest. Super tulemused!
25.05
1.30-3pm KTP viimane proov enne eksamit. Imeilus päev jällegi täna - meeletult soe. Jalutasin proovipaika(morrisonsi poe ligidal)ja kui teised võtsid tagasiteel takso, siis mina ja Caroline jalutasime üles. Saime ohtral C-vitamiini. ;)
3.45pm ühe KTP grupi eksami kaemine. NEmad tegid meile ekskursiooni Parry Williamsis. Ei olegi seal varem niimoodi ringi tuuritada saanud.
4.15pm vastiku eksami aeg.
Meie eksam: Video Introduction. Take off costume, take off make up etc . . .
Danielle: Background Information
Caroline: ARGUMENT
Caroline: Influences
Kristina: Training Practical
Watch Video: Exercise of us in the room
Tabby: Psychophysical acting
Lorien: Stage combat, video and a quick couple of sentences
Laura: Poor Theatre.
Lorien: Practical.
CONCLUSION . . . Who is saying this? Everybody.
Tehtud see jama. Tundus, et hindajatele meeldis, kuid need 2 on ühed karmimad hindajad. Milline vabadusetunne pärast seda jura mind valdas! Nüüd vaid hirmutav tulemuste ootamine, ja seda juuli lõpuni.
6pm-9pm "13" make-up.
12neks portfoolio äraandmisesse. Tehtud! Jällegi, häst põnev oli seda teha, aga natukene tüütu ka, sest kogu aeg tuli meie grupi inspireerinud inimesi välja nuputama ja googeldama. Ei olnudki erilise andekaid inspireerijaid meil, ise inspireerisime üksteist. Voh.
7pm-8pm KTP grupiga kokkusaamine, Laura kodus. Lugesime oma tekste ette, kes mida eksamil räägib. Korras.
No selles ainest loodan ma küll vaid läbipääsu. Grupp ei ole just kõige hakkajam...
:)
22.05
Lebo.
Grotowski kohta uurimine.
Eurovisiooni I poolfinaal.
23.05
Ilus päev. Kella 6ks muusikalile "13" make-up tegemine. Poiste nooredamine, gooti meik ja siis pärast 5 sekundiga talle tütarlapselik meik teha. Oli veel stseenide vahepeal tegelaste meikimised ja eelmise meigi kole kärme eemaldamine. Kiire, aga fun!
Paar tundi head :)
24.05
10am-12pm KTP proov Old College's. Asi võtab jumet. Ka viimane aeg, ma ütleks! Homme ju eksam juba - sussver.
Harjutasime tekste läbi ja lisasime asju. mhmh.
1pm-1.30 Joaniga draama hoones kokkusaamine - nimelt sain mina oma esimese valiku järgi tema 3nda aasta suure mooduli gruppi. Ja Edith on ka seal, jippiii!
Heh, ja koosolekul selgus, et pea kõik samad inimesed seal, kes mul devisingu tunnis olid. Lootused on kõrged.
valiin Joan'i, kuna ta on rohkelt lauluõpetaja ja ta etendused sisaldavad palju muusikat. Miks tema? Soov saada hirmust teiste ees laulda üle ja ennast sellest küljest arendada.
Koosolekul tuli aga välja, et meie etenduseks valiti II valik, mis räägib I Maailmasõjast. See on ka varem juba etendatud, kuid paljude innukate õppejõudude soovil hakkame seda uuesti üles ehitama. Loodetavasti tuleb ikkagi lahe kogemus, ja mis peamine, meeldiv.
6pm-8pm "13" make-up ja lapsikute poistega jagelemine ja enese kehtestamine. Vat siis.
Iga korraga läheb meigi tegemine sujuvamalt, kuid peitekreemi pealekandmine on endiselt eriline õudusunenägu. Eelkõige poistele - neil ei ühtlustu see millegipärast nii hästi ja kreemid jäävad ebaloomulikku värvi. Nii leidsingi parema lahenduse ja "toherdasin" neil silmaaluseid ja tegin nägu pistu nooruslikumaks vedelate peitepulkadega.
Täna veel eurovisiooni IIpoolfinaali vaatamine. Kus sai alle skarjuda Eesti eest. Super tulemused!
25.05
1.30-3pm KTP viimane proov enne eksamit. Imeilus päev jällegi täna - meeletult soe. Jalutasin proovipaika(morrisonsi poe ligidal)ja kui teised võtsid tagasiteel takso, siis mina ja Caroline jalutasime üles. Saime ohtral C-vitamiini. ;)
3.45pm ühe KTP grupi eksami kaemine. NEmad tegid meile ekskursiooni Parry Williamsis. Ei olegi seal varem niimoodi ringi tuuritada saanud.
4.15pm vastiku eksami aeg.
Meie eksam: Video Introduction. Take off costume, take off make up etc . . .
Danielle: Background Information
Caroline: ARGUMENT
Caroline: Influences
Kristina: Training Practical
Watch Video: Exercise of us in the room
Tabby: Psychophysical acting
Lorien: Stage combat, video and a quick couple of sentences
Laura: Poor Theatre.
Lorien: Practical.
CONCLUSION . . . Who is saying this? Everybody.
Tehtud see jama. Tundus, et hindajatele meeldis, kuid need 2 on ühed karmimad hindajad. Milline vabadusetunne pärast seda jura mind valdas! Nüüd vaid hirmutav tulemuste ootamine, ja seda juuli lõpuni.
6pm-9pm "13" make-up.
. . .
16.05 kolmapäev
Devisingu portfooliosse mõistliku jutu kirjutamise üritamine, lisamaterjalide kokkupanemine jne.
Kella 8ks läksime Sandraga Josh'i(ühe eestlanna sõbra) üllatuspeole. Olime seal tunnikese ning lahkusime siis. Portfoolio pärast muidugi. Saime vähemalt "surprise" ära hüüda ja tema kohkunud nägu näha - hahaa.
Hea tuba :)
17.05 neljapäev
Varajane ärkamine(8am :O) Veel portfoolio ülelugemine ning piisvalt vara üles raamatukokku minemine, et oma 100lk välja printida. Kohtusin seal ka Sandra ja Elliotiga, kes viimaseid asju veel sisse kirjutasid. Mul oli ka väikene närvidemäng seal, kuna printerid aeglased ja hõivatud. Ja siis veel nende tuhande lisalehe kokkuklammerdamine. Jäin varsti üksinda printima ja Elliot viisakas tuli vaatama, kas ma ikka jõuan valmis. Tuli mulle printimisele moraalseks toeks. Kena temast.
11.45 olin ma portfooliot igatahes kontorisse ulatamas. Jehuu, jälle üks jura tehtud. Peab tunnistama, et seda oli täitsa põnev teha. Õhtuks oldi mind veel Tabitha sünnale ja devisingu koosviibimisele kutsutud, kuid miskipärast ma sinna ei jõudnud. Uni? Miski? Keski?... ei mäleta.
18.05 reede
3pm-4pm KTP miiting.
Täna oli meeletult palav ilm, tõeline suvi. Parry Williams hoones oli vist küll +40kraadi.
Aga tänane kokkusaamine kulus KTP õpetaja ja aine tagakirumisele ning siis pool tundi tegime Grotowski harjutusi ja filmisime eksami tarbeks sellest video. Video selleks, et oleks ka eksamineerijatele midagi näidata, et me oleme ettevalmistusi teinud, ent tegelikult siiski mitte eriti ju.
Minu KTP grupp on paras õnnetusehunnik mulle. Selliseid laisapoolseid tüdrukuid on seal ja mina siis üritan seal mõnega miskit mõelda ja teha. Aga siis ju ei sobi mõnele mingi asi ja tuleb tema soovide kohaselt käituda, et üldse midagigi tehtud saaks. Oh jah!
Täna tegin veel sõbrale lõputöö kokkuvõttest inglise keelde tõlkimise. Jällegi paras peavalu, sest ega igapäevaselt ju loodusest ja loodusturismist ei räägi. Hea praktika sellegipoolest.
19.05 laupäev
Täna tegin stseno portfooliot.
Aga üldiselt ei mäleta ma, mis täna tehti - vist tõlketööd veel ja kella 7.30neks läksime Annega magistiriõpilaste lõputööd(performance) vaatama. Hästi lahe - seal oli kõike - nalja, tantsu, kultuuride eripära, laulu, ja üleüldse oli hea lavastus.
Tõeline innustus enda magistriõpinguteks.. ehk
Aga kestis see kaua - lausa kümneni. Väsitav, aga maru hea!
20.05 pühapäev
Stseno portfoolio täie hooga tegemine, sest juba homme on tähtaeg. Appiii! Öösel käisime Edduga lehti välja printimas - ööd on tööd täis jap.
Devisingu portfooliosse mõistliku jutu kirjutamise üritamine, lisamaterjalide kokkupanemine jne.
Kella 8ks läksime Sandraga Josh'i(ühe eestlanna sõbra) üllatuspeole. Olime seal tunnikese ning lahkusime siis. Portfoolio pärast muidugi. Saime vähemalt "surprise" ära hüüda ja tema kohkunud nägu näha - hahaa.
Hea tuba :)
17.05 neljapäev
Varajane ärkamine(8am :O) Veel portfoolio ülelugemine ning piisvalt vara üles raamatukokku minemine, et oma 100lk välja printida. Kohtusin seal ka Sandra ja Elliotiga, kes viimaseid asju veel sisse kirjutasid. Mul oli ka väikene närvidemäng seal, kuna printerid aeglased ja hõivatud. Ja siis veel nende tuhande lisalehe kokkuklammerdamine. Jäin varsti üksinda printima ja Elliot viisakas tuli vaatama, kas ma ikka jõuan valmis. Tuli mulle printimisele moraalseks toeks. Kena temast.
11.45 olin ma portfooliot igatahes kontorisse ulatamas. Jehuu, jälle üks jura tehtud. Peab tunnistama, et seda oli täitsa põnev teha. Õhtuks oldi mind veel Tabitha sünnale ja devisingu koosviibimisele kutsutud, kuid miskipärast ma sinna ei jõudnud. Uni? Miski? Keski?... ei mäleta.
18.05 reede
3pm-4pm KTP miiting.
Täna oli meeletult palav ilm, tõeline suvi. Parry Williams hoones oli vist küll +40kraadi.
Aga tänane kokkusaamine kulus KTP õpetaja ja aine tagakirumisele ning siis pool tundi tegime Grotowski harjutusi ja filmisime eksami tarbeks sellest video. Video selleks, et oleks ka eksamineerijatele midagi näidata, et me oleme ettevalmistusi teinud, ent tegelikult siiski mitte eriti ju.
Minu KTP grupp on paras õnnetusehunnik mulle. Selliseid laisapoolseid tüdrukuid on seal ja mina siis üritan seal mõnega miskit mõelda ja teha. Aga siis ju ei sobi mõnele mingi asi ja tuleb tema soovide kohaselt käituda, et üldse midagigi tehtud saaks. Oh jah!
Täna tegin veel sõbrale lõputöö kokkuvõttest inglise keelde tõlkimise. Jällegi paras peavalu, sest ega igapäevaselt ju loodusest ja loodusturismist ei räägi. Hea praktika sellegipoolest.
19.05 laupäev
Täna tegin stseno portfooliot.
Aga üldiselt ei mäleta ma, mis täna tehti - vist tõlketööd veel ja kella 7.30neks läksime Annega magistiriõpilaste lõputööd(performance) vaatama. Hästi lahe - seal oli kõike - nalja, tantsu, kultuuride eripära, laulu, ja üleüldse oli hea lavastus.
Tõeline innustus enda magistriõpinguteks.. ehk
Aga kestis see kaua - lausa kümneni. Väsitav, aga maru hea!
20.05 pühapäev
Stseno portfoolio täie hooga tegemine, sest juba homme on tähtaeg. Appiii! Öösel käisime Edduga lehti välja printimas - ööd on tööd täis jap.
. . .
14.05 esmaspäev
Kella 9ks tatsasin üles Andera(kostüümitädi) juurde, et endale homseks stseno eksamiks kostüüm leida. Nimelt Simon leidis, et Kristina võiks rahvast saali juhatada ja värki. Ja nii arvaski Edith, ehk peaks mul ka miskit etendustele ajakohast seljas olema. Hea mõte, Eddu!
Andrea saatis mu kostüümilattu -oi ma armastan seda ruumi! Nii põnevaid ja vägevaid asju leiab sealt. Sain endale maani pitsist seeliku, mida oli üsna raske seljas lohistada. Ja üles otsa kombineerisin väikese pitsist musta kleidikese.
Kella 5ni dressrehearsal ja kuni 3x tüütuid läbimänge. Ma kui publiku asjapulk pidin ju paratamatult kõik 4 etendust sada korda ära nägema ja kiskus tüütuks küll.
Õhtul veel 3nda aasta moodulid valida. Loomulikult viimasel minutil.
15.05 teisipäev - stsenograafia eksam!
Kella 10neks Castle Theatre'sse. Ühe korra terve trall läbi, natukene tehnikaga putitamist ja kell 1 tuli juba esimene rahvas meie esimesele etendusele. 15 rahvast me sisse lasime, ja sellel performancel tuli vist isegi 14 inimest lausa.
Kell oli 11 ja esimene eksam edukalt läbitud! Juhhei! Paar korrektuuri koreograafias ja meigis ning kell 4 võis alata teine kord eksamit. Selgi korral ilusti publikut palju.
5pm - uskumatu, et see jura läbi on. Nii paljuv aeva ja tööd sellega ja nüüd ongi otsas.. Hea, kuid samas kurb.
Pärast etendusi ja tagasisidet hakkasime lavaid maha võtma. Kõige kauem läks aega catwalkist vee välja saamisega.
Tundus, et vesi ei kahanegi, aga nii kui Kristina appi läks, sai asi korda - hahhaha. Tegin pangedega tööd nagu õige tööd mittekartev eestlane. Teised hakkasid mind robotiks kutsuma - eksole.
See tehtud, hakkasime Annega kruve laudadest lahti treima - äge!
Ai kui kaua võtab aega, et ruum jälle korda saaks, jessuke.
Alles kell pool 9 lasti koju. Ja oi seda peavalu ja väsimust. Kuid und endale lubada veel ei saanud, sest neljapäeval on devisingu portfoolio tähtaeg.
Kella 9ks tatsasin üles Andera(kostüümitädi) juurde, et endale homseks stseno eksamiks kostüüm leida. Nimelt Simon leidis, et Kristina võiks rahvast saali juhatada ja värki. Ja nii arvaski Edith, ehk peaks mul ka miskit etendustele ajakohast seljas olema. Hea mõte, Eddu!
Kella 5ni dressrehearsal ja kuni 3x tüütuid läbimänge. Ma kui publiku asjapulk pidin ju paratamatult kõik 4 etendust sada korda ära nägema ja kiskus tüütuks küll.
Õhtul veel 3nda aasta moodulid valida. Loomulikult viimasel minutil.
15.05 teisipäev - stsenograafia eksam!
Kella 10neks Castle Theatre'sse. Ühe korra terve trall läbi, natukene tehnikaga putitamist ja kell 1 tuli juba esimene rahvas meie esimesele etendusele. 15 rahvast me sisse lasime, ja sellel performancel tuli vist isegi 14 inimest lausa.
Kell oli 11 ja esimene eksam edukalt läbitud! Juhhei! Paar korrektuuri koreograafias ja meigis ning kell 4 võis alata teine kord eksamit. Selgi korral ilusti publikut palju.
5pm - uskumatu, et see jura läbi on. Nii paljuv aeva ja tööd sellega ja nüüd ongi otsas.. Hea, kuid samas kurb.
Pärast etendusi ja tagasisidet hakkasime lavaid maha võtma. Kõige kauem läks aega catwalkist vee välja saamisega.
Tundus, et vesi ei kahanegi, aga nii kui Kristina appi läks, sai asi korda - hahhaha. Tegin pangedega tööd nagu õige tööd mittekartev eestlane. Teised hakkasid mind robotiks kutsuma - eksole.
See tehtud, hakkasime Annega kruve laudadest lahti treima - äge!
Ai kui kaua võtab aega, et ruum jälle korda saaks, jessuke.
Alles kell pool 9 lasti koju. Ja oi seda peavalu ja väsimust. Kuid und endale lubada veel ei saanud, sest neljapäeval on devisingu portfoolio tähtaeg.
. . .
9.05 Kolmapäev
9am-11am KTP seminar, see mis eelmine nädal ära jäi. Käisime metsas ja tunnetasime loodust, mhmh. Sama koht, kus meil AberyMaCSidega vampiiride pildistamine oli.
11.30 Devisingu proov, millesse ma kahjuks minna ei saanud, kuna samal ajal läksin kostüümi edasi tegema - 3.30. Praegusel perioodil on iga minut hinnas.
4pm - 6pm devisingu peaproov isekeskis. Enamik ajast üritasime heli paika saada ja üks tüdruk oli meil miskipärast täna kole äkiline ja turtsakas. Nojah.
Tubaa! Söök :)
10.05 Neljapäev - Appii!
Devising Theatre eksamipäev. Jess! Saab lõpuks tehtud see kauatehtud kaunikene.
Kella 10neks pidi minu grupp juba kohal olema, et I gruppi vaadata.
Miskipärast kujunes aga nii, et pärast mõnda aega ootamist, meid sisse ei kutsutudki. õpetaja vist unustas. Õnneks saime järgmist gruppi kaeda, mis rääkis Londoni 7/7 pommitamisest. Kusjuures ega alguses ei saanudki aru, et säärane teema on. Andekad.
Vahepeal käisin ka kostüümitegijaid vaatamas ja jõudsin isegi paar nööpnõela külge ajada.
Jõudsime enne eksamit ka performance paar korda läbi teha ja kell 1.15 algaski EKSAM.
Eksam läks meil paar minutit(15min võis olla max) üle aja, kuid muidu üsna hästi. 2 õpetaja, kes hindasid, ütlesid, et neile tõesti väga meeldis meie etendus ja idee nin miinusied meile, aja ületamsie eest nad ei pane. Meil oli küll paar väikest tehnilist viperust, kuid tegelikult olis suhteliselt super esinemine. Eksami lõpus esitasid hindajad meile küsimusi. Nüüd veel portfoolio kirjutamine - kuidas me ikka tulemuseni jõudsime ja kust mõtteid saime jne.
Nüüdseks olen ka tulemused teada saanud - nt 70st algab I kategooria ja seda juba on väga raske saada. Meie saime performance eest 73 ja portfoolio eest sain vist 71. Lihtsalt uskumatu! Superluks!
(Mul vist monoloogist üks lause läks sassi, kuid Jumal tänatud, et ma eesti keeles sain rääkida. Nii ei saanud nad miskit aru ja mul oli ka usutav nägu peas. Kuigi Elliot on küll aru saanud mõnikord, kui ma omadega puusse olen pannud. Järelikult ta saab intonatsioonist juba täitsa aru.
Kohe pärast eksamit jooksin kostüümi tegema. 5ni pusimist ja nii mõnigi kord tekkis tunne, et viskab selle kuradima jura nurka. Homme jälle, juhhe!
11.05 Reede
9am-5pm stsenograafia performance'i proov. Kella 1ks sai kostüüm valmis. Hallelujah! Siis tulime Tabithaga alla proovi. Pikk ja västiav päev, kuid vähemalt progressiivne. Täna sai ka näha, et koleb veel kõpitseda ja pikkust kohendada. Nädalavahetus on mul igatahes sisustatud. Selle ajaga tuleb veel ka kaela ümber ruff teha. Õnneks peaks mul nädalavahetusel abikäsi olema/tulema.
12.05 Laupäev
Umbestäpselt 4pm-8pm tulid stseno tüdrukud meie juurde ning Edithi tuba muutus meigi- ja soengubuduaariks. Gemmale soeng pähe ja kahepoolne meik näkku ja õue videot tegema. Nali oli see, et kuna meil polnud ruff''i(voltidest asi elizabethani ajastul kaela ümber) mõlemad pooled valmis, tuli iga kord kui Gemma teise külje kaamerale keeras, see haaknõeltega jälle ümber kohendada.
Käisime mööda linna ringi ning otsisime kohti, kus filmida. Gemma nägi täitsa naljakas välja ikka - eelmisest sajandist välja astunud klounipoolne madaam, kel jalas Edithi tillukesed roosad plätad. Külm oli, aga nalja sa palju. Gemma sai isegi ühe eestikeelse sõna selgeks - "muru". Ma ei tea, miks talle see sõna meeldis. Ütles, kui nüüd eestlasi kohtab, karjub "muru, muruu". Hahhaa.
13.05 Pühapäev
Kostüümiga jändamine ja :)
9am-11am KTP seminar, see mis eelmine nädal ära jäi. Käisime metsas ja tunnetasime loodust, mhmh. Sama koht, kus meil AberyMaCSidega vampiiride pildistamine oli.
11.30 Devisingu proov, millesse ma kahjuks minna ei saanud, kuna samal ajal läksin kostüümi edasi tegema - 3.30. Praegusel perioodil on iga minut hinnas.
4pm - 6pm devisingu peaproov isekeskis. Enamik ajast üritasime heli paika saada ja üks tüdruk oli meil miskipärast täna kole äkiline ja turtsakas. Nojah.
Tubaa! Söök :)
10.05 Neljapäev - Appii!
Devising Theatre eksamipäev. Jess! Saab lõpuks tehtud see kauatehtud kaunikene.
Kella 10neks pidi minu grupp juba kohal olema, et I gruppi vaadata.
Miskipärast kujunes aga nii, et pärast mõnda aega ootamist, meid sisse ei kutsutudki. õpetaja vist unustas. Õnneks saime järgmist gruppi kaeda, mis rääkis Londoni 7/7 pommitamisest. Kusjuures ega alguses ei saanudki aru, et säärane teema on. Andekad.
Vahepeal käisin ka kostüümitegijaid vaatamas ja jõudsin isegi paar nööpnõela külge ajada.
Jõudsime enne eksamit ka performance paar korda läbi teha ja kell 1.15 algaski EKSAM.
Eksam läks meil paar minutit(15min võis olla max) üle aja, kuid muidu üsna hästi. 2 õpetaja, kes hindasid, ütlesid, et neile tõesti väga meeldis meie etendus ja idee nin miinusied meile, aja ületamsie eest nad ei pane. Meil oli küll paar väikest tehnilist viperust, kuid tegelikult olis suhteliselt super esinemine. Eksami lõpus esitasid hindajad meile küsimusi. Nüüd veel portfoolio kirjutamine - kuidas me ikka tulemuseni jõudsime ja kust mõtteid saime jne.
Nüüdseks olen ka tulemused teada saanud - nt 70st algab I kategooria ja seda juba on väga raske saada. Meie saime performance eest 73 ja portfoolio eest sain vist 71. Lihtsalt uskumatu! Superluks!
(Mul vist monoloogist üks lause läks sassi, kuid Jumal tänatud, et ma eesti keeles sain rääkida. Nii ei saanud nad miskit aru ja mul oli ka usutav nägu peas. Kuigi Elliot on küll aru saanud mõnikord, kui ma omadega puusse olen pannud. Järelikult ta saab intonatsioonist juba täitsa aru.
Kohe pärast eksamit jooksin kostüümi tegema. 5ni pusimist ja nii mõnigi kord tekkis tunne, et viskab selle kuradima jura nurka. Homme jälle, juhhe!
11.05 Reede
9am-5pm stsenograafia performance'i proov. Kella 1ks sai kostüüm valmis. Hallelujah! Siis tulime Tabithaga alla proovi. Pikk ja västiav päev, kuid vähemalt progressiivne. Täna sai ka näha, et koleb veel kõpitseda ja pikkust kohendada. Nädalavahetus on mul igatahes sisustatud. Selle ajaga tuleb veel ka kaela ümber ruff teha. Õnneks peaks mul nädalavahetusel abikäsi olema/tulema.
12.05 Laupäev
Umbestäpselt 4pm-8pm tulid stseno tüdrukud meie juurde ning Edithi tuba muutus meigi- ja soengubuduaariks. Gemmale soeng pähe ja kahepoolne meik näkku ja õue videot tegema. Nali oli see, et kuna meil polnud ruff''i(voltidest asi elizabethani ajastul kaela ümber) mõlemad pooled valmis, tuli iga kord kui Gemma teise külje kaamerale keeras, see haaknõeltega jälle ümber kohendada.
Käisime mööda linna ringi ning otsisime kohti, kus filmida. Gemma nägi täitsa naljakas välja ikka - eelmisest sajandist välja astunud klounipoolne madaam, kel jalas Edithi tillukesed roosad plätad. Külm oli, aga nalja sa palju. Gemma sai isegi ühe eestikeelse sõna selgeks - "muru". Ma ei tea, miks talle see sõna meeldis. Ütles, kui nüüd eestlasi kohtab, karjub "muru, muruu". Hahhaa.
13.05 Pühapäev
Kostüümiga jändamine ja :)
...
6.05 - Pühapäev
Hommikupoole Devisingu proov või miiting, või siis ka mitte.. mälulünk.
4pm tuli Gemma(minu stsenograafia grupi liige)minu poole, et koos stseno lavastusele (temale) tantsuline koreograafia välja mõelda. Saime paari tunniga päris kenasti hakkama. Liigutuste genereerimisel lähtusime kleidist ja ajastust ning iga liigutuse arusaadavusest publikule. Tehtud - tuli jälle väike(se) tantsijanna tunne peale...
6pm - üleval campuses uue filmi miitng. Magistrikraadiõpilane plaanib teha 3 filmi, kus minagi otsustasin osa võtta. Kui üles kõndisin, kõndis keegi mu ees - mõtlesin veel, et kuidagi tuttav kõnnak. Pärast tuligi välja, et Maili(eesti tüdruk) ka filmis.
Tunnike miitingut ja rollide jaotamist. Mitte, et mulle scriptid oleks saadetud, aga muidu olin nõus kõike rolle mängima. Tänase arutelu kohaselt peaks minust saama vampiiri poolt surmasaav "lihtne" tänavatüdruk, robotnaine ja abstraktse taustaga filmi hipitüdruk. Põnev vist..
Ja muide täna oli selline erakordselt mõnus soojapoolsem õhtu :)
7.05 - Esmaspäev
9.00- 11.30 devisingu proov. Tegime paar muudatust ning arutlesime, mida ja kas muuta. Pärast seda kiirustasin jooksujalu stsenograafia proovi - space(ruumi?) ettevalmistamisele. Tuli välja, et meie lend peab isegi põrandad ja seinad üle värvima. Valgustust kõrgele laea alla aitama paigaldada ja kõike muid asju. Samas oli natukene palju passimist, sest meid oli seal nii palju, et kõigile lihtsalt ei jagunud tööd. Õnneks saime Annega loa kell 1 lahkuda. Põhjus - meil oli vaja hirmsasti devisingu? portfooliot teha ning õpetaja oli üllatuslikult mõistev ja lasi meil lahkuda. Ja ma tegin ka seda portfooliot, uskuge või mitte, sest et tänane päev oli suhteliselt ainukene vabamat sorti päev, mils seda aega teha oli.
8.05 - Teisipäev
9.00-12.00 devisingu proov/etteaste putitamine.
11.00-1.00 "Caretaker'i" viimase stseeni filmimine. Pidin ilus olema ja mäe otsas seisma. Seejärel kodust kähku läbi, vahvlid hambusse ja tipa-tapa ülesmäkke - kostüümiruumi kostüümi tegema. Põnev!(ausalt ka) Kella 5ni jamasime kleidi kallal - lõikasime kangaid välja, overlokitasin ja tegin endalegi üllatalt peaaegu kõik ise - partner tüdruk oskas veel vähem kui mina midagi teha - ta polnud õieti nõelagi käes kunagi hoidnud. Mulle see sobis, sain hea kogemusepagasi võrra rikkamaks.
(Paksu kanga krookimine on paha!)
Kell 5.30 pidime Key Theatre Pracitses(kakiito kohustuslik moodul) tüdrukutega all kokku saama, kuid vahepeal saime teada, et nii mõnelgi pole ikkagi aega jne. Tühistasime kohtingu. Käisin igaksjuhuks siiski Spoons'is(rongijaama kohvik) ära, et öelda tühistamisuudist edasi neile, kes sellest vee teadlikud polnud. Lausa 2 inimest tahtsid kohtumist teha. Vat kui hea, et ma ikkagi sinna neid ootama läksin ja neile uudist teatasin.
Toidukast läbi, natukene kodutöid ja lebo.
Hommikupoole Devisingu proov või miiting, või siis ka mitte.. mälulünk.
4pm tuli Gemma(minu stsenograafia grupi liige)minu poole, et koos stseno lavastusele (temale) tantsuline koreograafia välja mõelda. Saime paari tunniga päris kenasti hakkama. Liigutuste genereerimisel lähtusime kleidist ja ajastust ning iga liigutuse arusaadavusest publikule. Tehtud - tuli jälle väike(se) tantsijanna tunne peale...
6pm - üleval campuses uue filmi miitng. Magistrikraadiõpilane plaanib teha 3 filmi, kus minagi otsustasin osa võtta. Kui üles kõndisin, kõndis keegi mu ees - mõtlesin veel, et kuidagi tuttav kõnnak. Pärast tuligi välja, et Maili(eesti tüdruk) ka filmis.
Tunnike miitingut ja rollide jaotamist. Mitte, et mulle scriptid oleks saadetud, aga muidu olin nõus kõike rolle mängima. Tänase arutelu kohaselt peaks minust saama vampiiri poolt surmasaav "lihtne" tänavatüdruk, robotnaine ja abstraktse taustaga filmi hipitüdruk. Põnev vist..
Ja muide täna oli selline erakordselt mõnus soojapoolsem õhtu :)
7.05 - Esmaspäev
9.00- 11.30 devisingu proov. Tegime paar muudatust ning arutlesime, mida ja kas muuta. Pärast seda kiirustasin jooksujalu stsenograafia proovi - space(ruumi?) ettevalmistamisele. Tuli välja, et meie lend peab isegi põrandad ja seinad üle värvima. Valgustust kõrgele laea alla aitama paigaldada ja kõike muid asju. Samas oli natukene palju passimist, sest meid oli seal nii palju, et kõigile lihtsalt ei jagunud tööd. Õnneks saime Annega loa kell 1 lahkuda. Põhjus - meil oli vaja hirmsasti devisingu? portfooliot teha ning õpetaja oli üllatuslikult mõistev ja lasi meil lahkuda. Ja ma tegin ka seda portfooliot, uskuge või mitte, sest et tänane päev oli suhteliselt ainukene vabamat sorti päev, mils seda aega teha oli.
8.05 - Teisipäev
9.00-12.00 devisingu proov/etteaste putitamine.
11.00-1.00 "Caretaker'i" viimase stseeni filmimine. Pidin ilus olema ja mäe otsas seisma. Seejärel kodust kähku läbi, vahvlid hambusse ja tipa-tapa ülesmäkke - kostüümiruumi kostüümi tegema. Põnev!(ausalt ka) Kella 5ni jamasime kleidi kallal - lõikasime kangaid välja, overlokitasin ja tegin endalegi üllatalt peaaegu kõik ise - partner tüdruk oskas veel vähem kui mina midagi teha - ta polnud õieti nõelagi käes kunagi hoidnud. Mulle see sobis, sain hea kogemusepagasi võrra rikkamaks.
(Paksu kanga krookimine on paha!)
Kell 5.30 pidime Key Theatre Pracitses(kakiito kohustuslik moodul) tüdrukutega all kokku saama, kuid vahepeal saime teada, et nii mõnelgi pole ikkagi aega jne. Tühistasime kohtingu. Käisin igaksjuhuks siiski Spoons'is(rongijaama kohvik) ära, et öelda tühistamisuudist edasi neile, kes sellest vee teadlikud polnud. Lausa 2 inimest tahtsid kohtumist teha. Vat kui hea, et ma ikkagi sinna neid ootama läksin ja neile uudist teatasin.
Toidukast läbi, natukene kodutöid ja lebo.
Monday, 10 September 2012
...
2.05
Läksin, nagu kolmapäeva hommikuti ikka kella 9ks üles campus'esse Key Theatre Practises seminari. Nii mõnigi oli end veel peale minu kohale vedada viitsinud. Keda aga pärast poolt tundi ootamist ikka veel polnud, oli õpetajanna. Lahkusime fuajeest, kui eemalt nägin, et õpetajanna astus just majja sisse. Enam tagasi mina küll ei viitsinud,(ja üldsegi pärast 20min ootamist võivad õpilased koju minna) vaid sain hiljem teada, et ta tahab meid tuleval kolmapäeval näha, kuigi meil on selle nädalaga tunnid ametlikult läbi, ja järgnevad nädalad peaksime keskenduma eksamite proovidele. Tema aga omavolitses ja arvas,et kordame tundi järgmine nädal - nice, not.
9am - 1pm oli Devisingu eksami etenduseks proov.
Täna saime põhimõtteliset etenduse valmis ja kõigil oli monoloogidki enam-vähem peas. Tuletasin grupiliikmetele meelte, et me ikkagi võiksime kasutada keele ning siis arasid nemad, et kuna mina keeli valdan, siis rääkigu ma enda monoloogi hoopis eesti keeles. Pidin nüüd siis inglise keelse arusaadavasse eesti keelde tegema ja Elliot'ile inglise keelset texti kohendama. Tema on näidendis siis nö minu tõlk.
2-3.30 stsenograafia miiting - arutasime ja katsetasime valgust.
5.30pm ikka - võtsin rongi Mach'i koos Emil'i ja Elis'ega. Ilus 40 minutit rongisõitu ja 20minutiline autosõit Cemmaes'i. Täna olin helimees, vihma käes seisja enam mitte - eelmisel korral seisin õues vihma käes ja tegin nö eriefekte - aga megapõnev oli, ausalt!
Olin valgustaja ka, mhm. Filmisime kella 10ni. Kunagi jõudsin tagasi Aberimaale. Öö sisaldas endas veel disainide joonistamist ja monoloogi ümbertegemist.
Pikk päev oli.
3.05
9am-12pm Devising Theatre proov - ikka ja jälle. Läbimäng - putitamine - nõustamine.
Üsna varsti jäime Elliotiga omapead, sest teistel miskit olulist teha(ok).. ning siis võtsime vastu otsuse, et paneme kitarri saatel laulmise ikkagi etendusse. Ja nii me seal kahekesi laulsime ja panime hiljem teised fakti ette, etnii on ja jääb(hea laul muidu). Superluks!
12-4.00 Stsenograafia tund - etenduse detailide paikapanemine peas, maketil ja suulisel teel.
Õhtue sisustasin monoloogi uuesti pähesaamisega - eesti keeles oli nüüd üsnagi keeruline oma karakterit uuesti luua...mhh..
4.05
1.30 - 4pm Devisingu proov - paar läbimängu ja kell umbes 4 saime alles Joan'ile(õpetaja/eksamineerija) seda ette kandma hakata. Kommenteeris vist teisi gruppe palju, et meie aeg nii hiliseks lükkus.
Eeleksam läks kenasti - paar väga väikest eksimust vaid - nt ütlesin ma oma monoloogi viimase lause inglise keeles. Hahaha.
Joan andis üllatavalt meeldivat tagasisidet. Soovitas vaid paari asja, et kogu kupatust veelgi heandada(mis sõna?! kunagi saan ma oma keelekasutuse pärast veel piinlikkust tundma...). Kiitis nt minu ja Ellioti vahelist kommunikatsiooni, kuid käskis Elliotil teksti siiski pähe õppida. Oi jee- nüüd siis tuleb kuidagi tekstis klappima saada, et ta oskaks enam-vähem aru saada, kus ma oma jutuga parasjagu olen. Õnneks on mul sees ka paar inglisekeelset sõna, et tal järg päris ära ei kaoks.
5.05
Lõuanks läksime (Madli) Lindad'e Rugby võistlusi vaatama. Jõudsime kahjuks nende tänase päeva viimasele mängule, kuid see oli ka nende parim, sest Madlil õnnestus otse meie silme all ülivingelt skoorida! Jess!!!!
Oi, kus ma alles hõiskasin - pärast oli hääl muidugi täitsa ära. Tubli Madli! Me olime vist ta õnnetalismanid. Ei, aga rugby on täitsa põnev - tuli endalgi tahe mängida...
Maikuu
1. mai
Pidime Madliga kell 8.50 väikese Spari juures valmis olema, kust auto meid peale pidi korjama. Me astusime just nuka tagant välja, kui nägime, et Sandra autosse istub ja nad meie nina alt ära sõidavad. Me ei olnud isegi hilised, meid lihtsalt unustati kogemata, vist.
Kõne Birgitile ja uus auto saadeti järgi. Teate, mina oleksin oma valutavast kehast hoolimata üles jalutanud, kuid nad soovisid näitleiaid ikka vääriliselt kohelda. Armas neist iseenesest. :)
Kell 9 algas eksami ettevalmistusaeg. Kaamerate ülespanek, näitlejad kostüümidesse ning mitmeid kaamera- ja heliproove ning läbimänge. 12.00 kuulutati eksa edukalt lõppenuks(nüüdseks tean ka, et nende eksam õnnestus väga hästi ning õpetajad kiitsid teemavalikut ja ajastut jne.).
Kella 1st-2.30 Devisingu proov - hakkasime täna etendust ilusti kokku panema, sest reedeks oodatakse meilt põhimõtteliselt juba valmis etteastet. Hirmutav!
Mõni tund mõnusalt veedetud vaba aega ning kella 7.30nks mäe otsa kohustuslikku teatrielamust tarbima. Etenduse nimi - "The Art of Not Looking Back", mis oli ülihea tantsuetendus! Kihvt tuledevärk ja natukene liiga vali muusika. Olid eraldi meeste- ja naistegrupp ning nad esitaid erinevaid stiile, mehed rohkem urbanit, naised moderni.
Finge!
Pidime Madliga kell 8.50 väikese Spari juures valmis olema, kust auto meid peale pidi korjama. Me astusime just nuka tagant välja, kui nägime, et Sandra autosse istub ja nad meie nina alt ära sõidavad. Me ei olnud isegi hilised, meid lihtsalt unustati kogemata, vist.
Kõne Birgitile ja uus auto saadeti järgi. Teate, mina oleksin oma valutavast kehast hoolimata üles jalutanud, kuid nad soovisid näitleiaid ikka vääriliselt kohelda. Armas neist iseenesest. :)
Kell 9 algas eksami ettevalmistusaeg. Kaamerate ülespanek, näitlejad kostüümidesse ning mitmeid kaamera- ja heliproove ning läbimänge. 12.00 kuulutati eksa edukalt lõppenuks(nüüdseks tean ka, et nende eksam õnnestus väga hästi ning õpetajad kiitsid teemavalikut ja ajastut jne.).
Kella 1st-2.30 Devisingu proov - hakkasime täna etendust ilusti kokku panema, sest reedeks oodatakse meilt põhimõtteliselt juba valmis etteastet. Hirmutav!
Mõni tund mõnusalt veedetud vaba aega ning kella 7.30nks mäe otsa kohustuslikku teatrielamust tarbima. Etenduse nimi - "The Art of Not Looking Back", mis oli ülihea tantsuetendus! Kihvt tuledevärk ja natukene liiga vali muusika. Olid eraldi meeste- ja naistegrupp ning nad esitaid erinevaid stiile, mehed rohkem urbanit, naised moderni.
Finge!
Wednesday, 1 August 2012
...
28. aprill
Kell 7.30 äratus. Voodist püstisaamine tundus hetkeks nagu käkituegu, kuid kus sa sellega. Võttis ikka omajagu aega, et täielikult püsti saada. Paar, endalegi üllatuslikku, vandumissõna said ka suust plehku, mis Madligi unest äratasid. Oih..
Vaevaline kõnnaks Annega mäest üles ja kell 9 hakkasime uuesti pihta. Ai kui "mõnus" oli täna. Kõik kohad valutasid - no eksisteerida oli peaaegu võimatu. Aga nagu Augusto ültes, see valu on kõik vaid meil mõttes kinni. Mõelge end valust priiks! Toimis küll kusjuures. Liikumine leevendas valu, seismajäämine oli PAHA!
Blanki tegime/suutsime täna teha "vaid" 3 minutit. Uus koreograafia, uued harjutused, paarisekundilised joogipausid, lõunatamine ja edasi "Kentuki poisid". Kella 8ni kestis see üliraske treening ning edasi seriaali proovi.
Aga üldiselt oli õhtuks nii, et majas ringi liikumine osutus nii raskeks, et mõtlesin juba söömisest loobumisele ja jäängi eluks ajaks ühele kohale istuma. Vat täna ma vandusin küll, et miks ma läksin Augustosse. No on ikka kuradima raske küll! Seal ei pea ennast mitte ainult füüsiliselt kurnama, vaid ka vaimselt. Aga motivatsioon ja tuju tuleb kõrgel hoida, muidu on seda kadalippu meeletult keeruline läbida.
11pm - uni, st mitte eriti, sest enda pööramine oli peaaegu et võimatu ja nii valulik, et see äratas ju kogu aeg üles. Õõõhh...
29.04
Ma ei tea, mis vägi mind üles aitas, kuid kella 9ks me Annega end järjekordselt mäkke vedasime. Eks olime teineteisele motivaatoriks ja makstud 40£ sundis ka tagant. Ja viimane päev ikkagi!
Täna töötasime kolme erineva koreograafiaga - puhastasime, tegime liikumise punktuaalsemaks ning tegime neid umbes 100 korda läbi - oma väga valutavate kehadega. Aga no Augustot me valud ei huvitanud, sundis aga edasi tegutsema. Lõpuks panime kokku 30minutilise kava ning Augusto ies tegi ka lavastuse operetist. Kell 8 õhtul andsime üllatavalt rohkele publikuhulgale etenduse ning läbi see väga väga väga raske workshop saigi.
Pärast etendust läksime alla linna, et Augustoga veel klaase kokku lüüa ja ta koju saata.
Kell 10 sai juba tuppa küll ja süüa vist isegi ja natuke õpitud ja magama.
Juhhuuu!
Tehtud!
30.04
9.45 sain Tabithaga kokku(aia, see mäkkekõnd..). Läksime koos Andera(kostüümitädi) juurde. Simon(stsenograafia õpetaja) oli ka seal. Rääkisime endi eksamilavastuse kostüümikavandist, milles me just 100% kindlad polnud. Uurisime üheskoos põnevaid raamatuid ning läksime Taby'ga fuajeesse, et lõplik disain välja mõelda ning paberile kanda. Saime paari tunniga hakkama, ja ilma vaidlustega. Positiivne! Kavand olemas, nüüd "vaid" õmblemine jäänud.
5.15 Spoons'is(kohvik rongijaamas) stsenograafia rahvaga kokkusaamine. Rääkisime vajalikud punktid ruttu läbi ja ohkisime kui palju neljapäevaks on teha vaja. Kell 6 ütles Kristina neile juba Aidaa ning kalpsas(yeah right) mäest üles ja seriaali proovi.
9ks tuterdasime Sandra ja Madliga alla tagasi. Makaronid ...mmm.
Kell 7.30 äratus. Voodist püstisaamine tundus hetkeks nagu käkituegu, kuid kus sa sellega. Võttis ikka omajagu aega, et täielikult püsti saada. Paar, endalegi üllatuslikku, vandumissõna said ka suust plehku, mis Madligi unest äratasid. Oih..
Vaevaline kõnnaks Annega mäest üles ja kell 9 hakkasime uuesti pihta. Ai kui "mõnus" oli täna. Kõik kohad valutasid - no eksisteerida oli peaaegu võimatu. Aga nagu Augusto ültes, see valu on kõik vaid meil mõttes kinni. Mõelge end valust priiks! Toimis küll kusjuures. Liikumine leevendas valu, seismajäämine oli PAHA!
Blanki tegime/suutsime täna teha "vaid" 3 minutit. Uus koreograafia, uued harjutused, paarisekundilised joogipausid, lõunatamine ja edasi "Kentuki poisid". Kella 8ni kestis see üliraske treening ning edasi seriaali proovi.
Aga üldiselt oli õhtuks nii, et majas ringi liikumine osutus nii raskeks, et mõtlesin juba söömisest loobumisele ja jäängi eluks ajaks ühele kohale istuma. Vat täna ma vandusin küll, et miks ma läksin Augustosse. No on ikka kuradima raske küll! Seal ei pea ennast mitte ainult füüsiliselt kurnama, vaid ka vaimselt. Aga motivatsioon ja tuju tuleb kõrgel hoida, muidu on seda kadalippu meeletult keeruline läbida.
11pm - uni, st mitte eriti, sest enda pööramine oli peaaegu et võimatu ja nii valulik, et see äratas ju kogu aeg üles. Õõõhh...
29.04
Ma ei tea, mis vägi mind üles aitas, kuid kella 9ks me Annega end järjekordselt mäkke vedasime. Eks olime teineteisele motivaatoriks ja makstud 40£ sundis ka tagant. Ja viimane päev ikkagi!
Täna töötasime kolme erineva koreograafiaga - puhastasime, tegime liikumise punktuaalsemaks ning tegime neid umbes 100 korda läbi - oma väga valutavate kehadega. Aga no Augustot me valud ei huvitanud, sundis aga edasi tegutsema. Lõpuks panime kokku 30minutilise kava ning Augusto ies tegi ka lavastuse operetist. Kell 8 õhtul andsime üllatavalt rohkele publikuhulgale etenduse ning läbi see väga väga väga raske workshop saigi.
Pärast etendust läksime alla linna, et Augustoga veel klaase kokku lüüa ja ta koju saata.
Kell 10 sai juba tuppa küll ja süüa vist isegi ja natuke õpitud ja magama.
Juhhuuu!
Tehtud!
30.04
9.45 sain Tabithaga kokku(aia, see mäkkekõnd..). Läksime koos Andera(kostüümitädi) juurde. Simon(stsenograafia õpetaja) oli ka seal. Rääkisime endi eksamilavastuse kostüümikavandist, milles me just 100% kindlad polnud. Uurisime üheskoos põnevaid raamatuid ning läksime Taby'ga fuajeesse, et lõplik disain välja mõelda ning paberile kanda. Saime paari tunniga hakkama, ja ilma vaidlustega. Positiivne! Kavand olemas, nüüd "vaid" õmblemine jäänud.
5.15 Spoons'is(kohvik rongijaamas) stsenograafia rahvaga kokkusaamine. Rääkisime vajalikud punktid ruttu läbi ja ohkisime kui palju neljapäevaks on teha vaja. Kell 6 ütles Kristina neile juba Aidaa ning kalpsas(yeah right) mäest üles ja seriaali proovi.
9ks tuterdasime Sandra ja Madliga alla tagasi. Makaronid ...mmm.
veel ...
27.aprill
Kuna Augusto jäi eile õigest lennust maha ning jõudis Aberystwythi nii hilja ning oli sumani väsinud, algasid füüsilise teatri treeningpäevad täna hiljem. Mitte kell 9 hommikul, vaid hoopis kell 2. Mis oli täitsa hea, sest nii sain ma Devisingu proovi minna ja veel loengusse ka. Kell 2 algas "suramel lähenemine". Kuni kella 8ni õhtul(Jumal tänatud, et mitte hommikuni) kestis äärmiselt väsitav, kuid hea ja raske treeningpäev. (Kui pilte saan, lisan siiagi.)
Soojendus kestis umbes 1h, kuid oli jiiretempoline ja vägagi üldfüüsiline. Kõik lihased said treenitud. Kõhulihased ja blankingut tegime kaua kaua kaua. Meid oli kokku umbes 30 ning igaüks pidi 8ni lugema - niipalju kõhulihaseid me siis ka tegime kokku. Blanki värki tegime lõpuks päris kaua ikka: ma hoidsin kokku vist end 5 minutit üleval, ja enda maha laskmiseta. Ja mulle tõesti tundub, et olin ainukene, kes niimoodi suutis end sel hekel vähemalt viimse piirini viia, endal higiloik juba all, kuid alla ma ka ei andnud. Kuradi raske oli, aga pärast uhke tunne ka, ja see oli hea võimalus näha, kui kaugele suudan ma end tegelikult viia.
Üllatav, kuidas nii mõnigi asi tundus lihtsam kui varem, kui tüdrukutega samu asju tegime kunagi. Nt käteharjutused ja nende ja kauane ülalhoidmine. Kõik sai ühekorraga ja häälitsemata tehtud. Mind ajas pigem naerule, kuidas teised ümberringi karjusid ja üritasid valust üle olla. Mina leidsin, et vait olemine ja muusikale keskendumine on valule parim ravi.
Täna oli meil teemaks sõdalane ja tema mõõk ning kilp. Õppisime ka ühe selleteemalise koreograafia selgeks. See oli üsna keeruline, kuna Augustoga on see, et ikga ligutus peab olema täpsemat sorti ja hingega tehtud ja veel jõuliselt ka. Lihased pidid alati pingul olema - nii et ikka värised. Justkui oleks kogu aeg suured kivid käes.
Tegime siis koreograafia seda osa, kus pidi igapäeva sõdurist võitleja sõdureiks trandformeeruma. Üks hetk Augusto peatas meid ja kutsub Kristina ette, et ma näitaks kuidas nö õige transformeerumine käib ning palus teistelgi nii teha. (Ma ei olegi märkamatu :O) Ei, tegelikult ma alguses arvasin, et tegin midagi valesti ja nüüd ta demonstreerib mu peal, kuidas on valesti. Tegime mõnda aega seda tantsukest veel, kui jälle pidi Kristina ette minema. Õppisime "tapmist" ning käsiks mul ta särki tappa. Alguses tegin seda liiga nõrgalt ning oalus mul mõelda kellelegi keda vihkan. Kui ma siis ütlesin, et ma ei vihka kedagi, sai klass ikka naerda küll. Kuskilt ma oma võltsviha siiski üles korjasin ja särgile nö 1:0 tegin.
Augusto inglise keelt ei räägi, selle asemel hoopis itaalia-hispaania-portugali-keele segu. Ruth ja Christina tõlkisid. Kuigi ega tegelikult sai põhiasjadest aru küll, mis Augusto ütles. Seebikad on kasuks tulnud...
Teine asi mis ta minuga tegi: hoidis suure jõuga mõlemast mu randmest kinni ning käskis siis käsi lahti ja kokku viia. Rääkis ikka sisemisest jõust ja ergutas takka, et ma saan hakkama küll. Nooo päris suudangi kui tugev meesterahvas täie jõuga vastu surub. Aga teate, koondasin kõik oma jõuvarud - vaimse ja füüsilise ning saingi hakkama! Uskumatu! Pidin seda harjutust muidugi mitu korda talle ja endale tõestama. Pärast oli, sõna otseses mõttes, minust vaid märk loik järgi ja riidedki ligumärjad.
Pidin täna trennist 1h varem lahkuma, et proovi jõuda. Mäest alla kõndimine oli valulik - hingamine oli raskendatud, keha ei tahtnud absoluutselt enam kõndida. Proovi jõudsin, küsiti kohe, kas minuga ikka kõik korras? Tegin kena näo pähe ja tegin oma osa ära. Rääkida ei suutnud kõige edukamalt, ja hingata ikka veel raske ning istumine ja püstitõusmine raskendatud. Teistele nalja ja haletsemist kui palju. No ja kõhutühjusest ei räägi ma üldse...
Ei, aga hea tunne, et üks maailmaraske päev selja taga. Augusto oli täna meiega ikka väga hard-core et isegi ühtegi joogipausi ta ei andnud. Ulme ven! Pärast tuli muidugi kaebusi, et nii ikka ei saa . eks näis, mis homne päev toob.
Kella pärast 9 oli tuba, söögitegu, söömine ja raskendatud unele saamine.
Kuna Augusto jäi eile õigest lennust maha ning jõudis Aberystwythi nii hilja ning oli sumani väsinud, algasid füüsilise teatri treeningpäevad täna hiljem. Mitte kell 9 hommikul, vaid hoopis kell 2. Mis oli täitsa hea, sest nii sain ma Devisingu proovi minna ja veel loengusse ka. Kell 2 algas "suramel lähenemine". Kuni kella 8ni õhtul(Jumal tänatud, et mitte hommikuni) kestis äärmiselt väsitav, kuid hea ja raske treeningpäev. (Kui pilte saan, lisan siiagi.)
Soojendus kestis umbes 1h, kuid oli jiiretempoline ja vägagi üldfüüsiline. Kõik lihased said treenitud. Kõhulihased ja blankingut tegime kaua kaua kaua. Meid oli kokku umbes 30 ning igaüks pidi 8ni lugema - niipalju kõhulihaseid me siis ka tegime kokku. Blanki värki tegime lõpuks päris kaua ikka: ma hoidsin kokku vist end 5 minutit üleval, ja enda maha laskmiseta. Ja mulle tõesti tundub, et olin ainukene, kes niimoodi suutis end sel hekel vähemalt viimse piirini viia, endal higiloik juba all, kuid alla ma ka ei andnud. Kuradi raske oli, aga pärast uhke tunne ka, ja see oli hea võimalus näha, kui kaugele suudan ma end tegelikult viia.
Üllatav, kuidas nii mõnigi asi tundus lihtsam kui varem, kui tüdrukutega samu asju tegime kunagi. Nt käteharjutused ja nende ja kauane ülalhoidmine. Kõik sai ühekorraga ja häälitsemata tehtud. Mind ajas pigem naerule, kuidas teised ümberringi karjusid ja üritasid valust üle olla. Mina leidsin, et vait olemine ja muusikale keskendumine on valule parim ravi.
Täna oli meil teemaks sõdalane ja tema mõõk ning kilp. Õppisime ka ühe selleteemalise koreograafia selgeks. See oli üsna keeruline, kuna Augustoga on see, et ikga ligutus peab olema täpsemat sorti ja hingega tehtud ja veel jõuliselt ka. Lihased pidid alati pingul olema - nii et ikka värised. Justkui oleks kogu aeg suured kivid käes.
Tegime siis koreograafia seda osa, kus pidi igapäeva sõdurist võitleja sõdureiks trandformeeruma. Üks hetk Augusto peatas meid ja kutsub Kristina ette, et ma näitaks kuidas nö õige transformeerumine käib ning palus teistelgi nii teha. (Ma ei olegi märkamatu :O) Ei, tegelikult ma alguses arvasin, et tegin midagi valesti ja nüüd ta demonstreerib mu peal, kuidas on valesti. Tegime mõnda aega seda tantsukest veel, kui jälle pidi Kristina ette minema. Õppisime "tapmist" ning käsiks mul ta särki tappa. Alguses tegin seda liiga nõrgalt ning oalus mul mõelda kellelegi keda vihkan. Kui ma siis ütlesin, et ma ei vihka kedagi, sai klass ikka naerda küll. Kuskilt ma oma võltsviha siiski üles korjasin ja särgile nö 1:0 tegin.
Augusto inglise keelt ei räägi, selle asemel hoopis itaalia-hispaania-portugali-keele segu. Ruth ja Christina tõlkisid. Kuigi ega tegelikult sai põhiasjadest aru küll, mis Augusto ütles. Seebikad on kasuks tulnud...
Teine asi mis ta minuga tegi: hoidis suure jõuga mõlemast mu randmest kinni ning käskis siis käsi lahti ja kokku viia. Rääkis ikka sisemisest jõust ja ergutas takka, et ma saan hakkama küll. Nooo päris suudangi kui tugev meesterahvas täie jõuga vastu surub. Aga teate, koondasin kõik oma jõuvarud - vaimse ja füüsilise ning saingi hakkama! Uskumatu! Pidin seda harjutust muidugi mitu korda talle ja endale tõestama. Pärast oli, sõna otseses mõttes, minust vaid märk loik järgi ja riidedki ligumärjad.
Pidin täna trennist 1h varem lahkuma, et proovi jõuda. Mäest alla kõndimine oli valulik - hingamine oli raskendatud, keha ei tahtnud absoluutselt enam kõndida. Proovi jõudsin, küsiti kohe, kas minuga ikka kõik korras? Tegin kena näo pähe ja tegin oma osa ära. Rääkida ei suutnud kõige edukamalt, ja hingata ikka veel raske ning istumine ja püstitõusmine raskendatud. Teistele nalja ja haletsemist kui palju. No ja kõhutühjusest ei räägi ma üldse...
Ei, aga hea tunne, et üks maailmaraske päev selja taga. Augusto oli täna meiega ikka väga hard-core et isegi ühtegi joogipausi ta ei andnud. Ulme ven! Pärast tuli muidugi kaebusi, et nii ikka ei saa . eks näis, mis homne päev toob.
Kella pärast 9 oli tuba, söögitegu, söömine ja raskendatud unele saamine.
Monday, 23 July 2012
patukahetsus
23. aprill
9am - 11am Key Theatre Pracitces loeng
12pm - 2pm Stina filmi võtted ehk eksamipäev. Mitmeid kordi uuesti ja uuesti lausete läbirääkimist ja karakterisse sisse elamist. Meeletult palav oli prožektorite all, nii et mõistus tahtis otsad anda. Ei, aga muidu igati hea esimene selline TV sarja tegemise kogemus.
3.30 rong Machynlleth'isse kiusajafilmi filmimine. Kella 10nks tagasi Aberystwyth'i ja söögile!
24. aprill
Päev otsa ootasin kuni Emil mulle sõnumeeriks ja teataks, mis kell meil kiusaja filmi võtted on. Käisime Edithiga vahepeal postkontoris ning siis nägin eemalt neid filmimas ja läksin juurde. Emil ei jõudnud ära vabandada, et unusta mulle textida, kuid vabandas end sellega välja, et minu abi ei oleks täna vaja läinud olnud. Pikapeale ikka andsin talle peaaegu andeks - :D
Viimane võttepaik oli National raamatukogu juures, kus Emil ülelinna panoraamvõtet tegi ning meie Elisega erinevaid tantse harrastasime. Külm päev oli(riideid sai selga vähevõitu), kuid vahva :)
Kella 7ks jõudsin veel ka Birgiti ja Triinu TV produktsiooni eksami proovi, kus ma saksa aadlineiut kehastama pidin. Tuli välja, et Emil on ka nende pundis ja üleüldse oli seal palju tuttavaid nägusid. Kuna ma polnud veel scripti(käsikiri?) jõudnud lugeda, olin pisut pea laiali otsas. Aga proovi lõpuks oli asi juba normaalne - kuigi nad seal ise ka väga hästi ei teadnud, mis nad teha tahavad või mis karakter kuidas täpselt käituma peaks.
Pärast proovi oli Madlil friikate isu ja nii me kahekesi friikatepoest koos juustufriikatega väljusimegi. Kiiremad sammud kodu poole ja sööma - liiga palju süüa - aastaks nüüd friikatest kõrini - mhm.
25. aprill
Koolist vaba päev. Kell 3.30 võtsime Emil'i ja Elis'ega rongi Machynllethi, kus Catherine meid juba ootas ning Cemmaes'i sõidutas. Seal toimus ka tänane filmimine, täpse,atl Elise enda kodus.
Täna olin ma peale positiivse motivaatori ka valgustus- ja helimees ja kehastusin ka Freddy Krueger'likuks tegelaseks, kes Rhysi hirmutama pidi jms.
Aga huvitav on see, kuidas kõht suudab kella 23.15ni(rong Aberysse) söömata olla ja seda ilma suurema virisemiseta. Samas kui tegevust ja põnevust jagub, ja seltskond on kihvt, ei tee tühja kõhtu märkamagi. Ja vat aeg lendab meeletult...
Unedemaa!
26. aprill
12.10 - 4pm stsenograafia eksami asetleidmise ruumis. Arutasime ja joonistasime sõjaplaani, kuidas meie 4 grupi 4 erinevat performance't kokku käima hakkavad. Kuna aga pidin kella 3.30 rongile minema küsisin end õpetaja käest varem ära. Ta ei olnud just kõige õnnelikum mu lahkumise üle, kiid kätt ka otseselt ette ei pannud. Ma vaikselt lihtsalt hiilisin keset suurt arutelu välja ning õpetaja tegi lehva-lehva. Ta on meil jah selline huvitav, kellel mulle alati midagi öelda on. Saame "hästi" ja hästi läbi.
Filmimine kestis kaua ning tagasi tulime jällegi viimase roniga. Enne kui rongil maha astusin avastsin, et keegi laps on enda papu ära kaotanud. Kuna nägin, et minu ees on pere, pakkusin seda neile, kuid neile see ei kuulunud, Asustime Emiliga uksest välja, kui näen tuttavaid nägusid rongijaamas. Tüdrukuid, kes tegelevad füüsilise teatriga. Nad olid hästi elevil ning ütlesid siis, et see mustanahaline mees rongis, kes oma perega mu ees seisid, ongi Augusto Omolu' - maailmakuulus füüsilise teatri õpetaja. Õpetaja, kes Odin Teatret'ist välja kasvanud.
Oh, mind lolli, kes teda absoluutselt ära ei tundnud. Mulle ei tulnud korraks ka pähe mitte, et see Augusto olla võiks. Mitte et temasuguseid boheemlaslikke rastapatsidega onusid igal pool öösel viimase rongiga Aberysse peaks sõitma. Nojah, peab vist silmi rphkem lahti hoidma..
Söök. Kui ma koju jõudsin, Madli juba magas. Ega seda naljalt ei juhtu, et Kristina nii hilja tuppa jõuab(00.00).
Uni
9am - 11am Key Theatre Pracitces loeng
12pm - 2pm Stina filmi võtted ehk eksamipäev. Mitmeid kordi uuesti ja uuesti lausete läbirääkimist ja karakterisse sisse elamist. Meeletult palav oli prožektorite all, nii et mõistus tahtis otsad anda. Ei, aga muidu igati hea esimene selline TV sarja tegemise kogemus.
3.30 rong Machynlleth'isse kiusajafilmi filmimine. Kella 10nks tagasi Aberystwyth'i ja söögile!
24. aprill
Päev otsa ootasin kuni Emil mulle sõnumeeriks ja teataks, mis kell meil kiusaja filmi võtted on. Käisime Edithiga vahepeal postkontoris ning siis nägin eemalt neid filmimas ja läksin juurde. Emil ei jõudnud ära vabandada, et unusta mulle textida, kuid vabandas end sellega välja, et minu abi ei oleks täna vaja läinud olnud. Pikapeale ikka andsin talle peaaegu andeks - :D
Viimane võttepaik oli National raamatukogu juures, kus Emil ülelinna panoraamvõtet tegi ning meie Elisega erinevaid tantse harrastasime. Külm päev oli(riideid sai selga vähevõitu), kuid vahva :)
Kella 7ks jõudsin veel ka Birgiti ja Triinu TV produktsiooni eksami proovi, kus ma saksa aadlineiut kehastama pidin. Tuli välja, et Emil on ka nende pundis ja üleüldse oli seal palju tuttavaid nägusid. Kuna ma polnud veel scripti(käsikiri?) jõudnud lugeda, olin pisut pea laiali otsas. Aga proovi lõpuks oli asi juba normaalne - kuigi nad seal ise ka väga hästi ei teadnud, mis nad teha tahavad või mis karakter kuidas täpselt käituma peaks.
Pärast proovi oli Madlil friikate isu ja nii me kahekesi friikatepoest koos juustufriikatega väljusimegi. Kiiremad sammud kodu poole ja sööma - liiga palju süüa - aastaks nüüd friikatest kõrini - mhm.
25. aprill
Koolist vaba päev. Kell 3.30 võtsime Emil'i ja Elis'ega rongi Machynllethi, kus Catherine meid juba ootas ning Cemmaes'i sõidutas. Seal toimus ka tänane filmimine, täpse,atl Elise enda kodus.
Täna olin ma peale positiivse motivaatori ka valgustus- ja helimees ja kehastusin ka Freddy Krueger'likuks tegelaseks, kes Rhysi hirmutama pidi jms.
Aga huvitav on see, kuidas kõht suudab kella 23.15ni(rong Aberysse) söömata olla ja seda ilma suurema virisemiseta. Samas kui tegevust ja põnevust jagub, ja seltskond on kihvt, ei tee tühja kõhtu märkamagi. Ja vat aeg lendab meeletult...
Unedemaa!
26. aprill
12.10 - 4pm stsenograafia eksami asetleidmise ruumis. Arutasime ja joonistasime sõjaplaani, kuidas meie 4 grupi 4 erinevat performance't kokku käima hakkavad. Kuna aga pidin kella 3.30 rongile minema küsisin end õpetaja käest varem ära. Ta ei olnud just kõige õnnelikum mu lahkumise üle, kiid kätt ka otseselt ette ei pannud. Ma vaikselt lihtsalt hiilisin keset suurt arutelu välja ning õpetaja tegi lehva-lehva. Ta on meil jah selline huvitav, kellel mulle alati midagi öelda on. Saame "hästi" ja hästi läbi.
Filmimine kestis kaua ning tagasi tulime jällegi viimase roniga. Enne kui rongil maha astusin avastsin, et keegi laps on enda papu ära kaotanud. Kuna nägin, et minu ees on pere, pakkusin seda neile, kuid neile see ei kuulunud, Asustime Emiliga uksest välja, kui näen tuttavaid nägusid rongijaamas. Tüdrukuid, kes tegelevad füüsilise teatriga. Nad olid hästi elevil ning ütlesid siis, et see mustanahaline mees rongis, kes oma perega mu ees seisid, ongi Augusto Omolu' - maailmakuulus füüsilise teatri õpetaja. Õpetaja, kes Odin Teatret'ist välja kasvanud.
Oh, mind lolli, kes teda absoluutselt ära ei tundnud. Mulle ei tulnud korraks ka pähe mitte, et see Augusto olla võiks. Mitte et temasuguseid boheemlaslikke rastapatsidega onusid igal pool öösel viimase rongiga Aberysse peaks sõitma. Nojah, peab vist silmi rphkem lahti hoidma..
Söök. Kui ma koju jõudsin, Madli juba magas. Ega seda naljalt ei juhtu, et Kristina nii hilja tuppa jõuab(00.00).
Uni
Wednesday, 23 May 2012
Monday, 30 April 2012
Sunday, 22 April 2012
16.aprill - 22. aprill - lebonädal
16.04
Päeval otsustasime Madliga Consti Hill'i (mägi siin, kust avaneb miljardi eurone vaade Aberile) otsa kõndida ja sealset ülemist elu avastada. Mõnus jalalihastetrenn on see üleskõndimine ikka küll. Süda puperdab ja hingamine muutub raskeks, aga üles saime!
Imeliselt ilus on seal!!!!!
Huvitav, et ma ikka varem pole sinna kõndida otsustanud. Parem hilja, kui mitte kunagi vist.
17.04 - 21.04
Kõik päevad on üsna sugusamased olnud. Üritanud magada nii kaua, kuni hing ihkab. Teha trennikest ja siis kella 3-4st jooksma. Pärast esmaspäevast jalutuskäiku otsustasin, et hakkan sinna nüüd jooksma ja avastan ka mis tee mäe taha viib ja sealt edasi.
Nii ongi minu igapäevane jooksuretk olnu pisut rohkem kui 4km, mis hõlmab endas parasjagu hingeldamist, kõva tuult ja MEELETULT ilusat vaadet! Vaade merre muutub nt iga päev - küll on vesi hästi ees ja siis jälle taga, et kõik rahnud on näha ja. Imeline rahustav jooks. Super elu!
Sain Edithilt ka tema vahvat palju muusikat sissemahutava mobiili ja kõrvaklapid(mis ei tule joostes kõrvast). Laadisin oma head muusikat(Boyce Avenue ja Matt Cardle nt) täis ja meeldiv igapäeva rutiin võis alata! :)
Kristina jooksu teerada Constitution Hilli all(taga?)
22.04
Täna sain kell 1 kokku homse filmi tiimiga(2. aasta filmitudengite filmieksam on homme, kus neid näitlemisega aitan). Arutasime homset eksamit ja tegime paar korda näitlemist läbi.
Aa, ja sain teada paar päeva tagasi, et mu karakter on abielus. Vat siis. Ja meie homne dialoog seisenb selles, et selgeltnägija ütleb meile(mina ja mu "mees"), et me saame kaksikud, kuid laste isa oleks justkui nagu keegi teine.... Oi, oi.. mis, mis?
Noh, tegelikult tuleb pärast välja, et see kuulikeerutaja on meie kohta infot hoopis Facebookist vaadanud ja laste jura on väljamõeldis(ma vähemalt loodan).
Kella 4 ajal sain jälle kenasti jooksma minna. Ilm oli jällegi super - päike paistis, ja pisikene tuul tuli vaid kasuks, et mitte üle kuumeneda. (Ok, tegelikult nii soe meil siin ikka ka pole, Eestis mitu korda soojem ma vaatan... kadeduseuss olen ma..)
Homsest jälle koolilaps ja hakkab hullumaja pihta :)
Päeval otsustasime Madliga Consti Hill'i (mägi siin, kust avaneb miljardi eurone vaade Aberile) otsa kõndida ja sealset ülemist elu avastada. Mõnus jalalihastetrenn on see üleskõndimine ikka küll. Süda puperdab ja hingamine muutub raskeks, aga üles saime!
Imeliselt ilus on seal!!!!!
Huvitav, et ma ikka varem pole sinna kõndida otsustanud. Parem hilja, kui mitte kunagi vist.
 |
| Asi ei ole nii nagu paistab. |
 |
| Ka siin mitte. |
 |
| Kena tüdruk, Madli. |
 |
| "Gängsta Kristina", ütles Madli. |
17.04 - 21.04
Kõik päevad on üsna sugusamased olnud. Üritanud magada nii kaua, kuni hing ihkab. Teha trennikest ja siis kella 3-4st jooksma. Pärast esmaspäevast jalutuskäiku otsustasin, et hakkan sinna nüüd jooksma ja avastan ka mis tee mäe taha viib ja sealt edasi.
Nii ongi minu igapäevane jooksuretk olnu pisut rohkem kui 4km, mis hõlmab endas parasjagu hingeldamist, kõva tuult ja MEELETULT ilusat vaadet! Vaade merre muutub nt iga päev - küll on vesi hästi ees ja siis jälle taga, et kõik rahnud on näha ja. Imeline rahustav jooks. Super elu!
Sain Edithilt ka tema vahvat palju muusikat sissemahutava mobiili ja kõrvaklapid(mis ei tule joostes kõrvast). Laadisin oma head muusikat(Boyce Avenue ja Matt Cardle nt) täis ja meeldiv igapäeva rutiin võis alata! :)
 |
| sinna .. |
.jpg) |
| .. ja tagasi. |
22.04
Täna sain kell 1 kokku homse filmi tiimiga(2. aasta filmitudengite filmieksam on homme, kus neid näitlemisega aitan). Arutasime homset eksamit ja tegime paar korda näitlemist läbi.
Aa, ja sain teada paar päeva tagasi, et mu karakter on abielus. Vat siis. Ja meie homne dialoog seisenb selles, et selgeltnägija ütleb meile(mina ja mu "mees"), et me saame kaksikud, kuid laste isa oleks justkui nagu keegi teine.... Oi, oi.. mis, mis?
Noh, tegelikult tuleb pärast välja, et see kuulikeerutaja on meie kohta infot hoopis Facebookist vaadanud ja laste jura on väljamõeldis(ma vähemalt loodan).
Kella 4 ajal sain jälle kenasti jooksma minna. Ilm oli jällegi super - päike paistis, ja pisikene tuul tuli vaid kasuks, et mitte üle kuumeneda. (Ok, tegelikult nii soe meil siin ikka ka pole, Eestis mitu korda soojem ma vaatan... kadeduseuss olen ma..)
Homsest jälle koolilaps ja hakkab hullumaja pihta :)
9.aprill - 15.aprill
9.04
Käisin Sandra juures viimast laari pesu pesemas ja ühtlasi kirbuturgu kokku voltimas. Tunni pärast saabus ka Edith, ja kui minul oli pesu juba valmis, arvasid Sandra ja Edith, et võiks nüüd lauamängu Cluedo mängida. Hästi suurt viitsimist ei olnud, kuna see mäng täitsa uus meile kõigile, aga natukene viitsimist oli. Ja päris põnev oli kusjuures. See mingi inimeste, sõidumasinate ja kohtade kaartide mäng, kus peab lõpuks ära arvama, kes, kus ja millega asub.
Nad sundisid mind veel mitu mängu mängima, kuniks sai juba villand küll. ja noo Kristinal kõht ka tühi, mis ajas kähku "koju" tahtma.
Ei, aga vahva päev oli. Mulle õudselt meeldib lauamänge mängida, eriti mäniks ma Monopoli tundide viisi, kuid mul ei ole kellegagi mängida, rääkimata puuduolevast lauamängust. Oh, vaene laps..
10.04
Mäluauk.
11.04
Laupäeval sain meili ühelt "Lizzy" kaamerameeskonnaliikmelt(Jo), kes küsis kas ma oleksin huvitatud järgmisest projektist. Nimelt nende kursakaaslane teeb ka lõputööna filmi ja otsib näitlejat tüdrukut, kes oleks kiusaja. Jo kenasti minu ego upitades väitis, et ma olevat eelmise kiusajarolliga suurepäraselt hakkama saanud, ja seepärast ta mind ka Catherine'le(uus "kiusaja" film) soovitas.
Nii lahe! Muidugi, ma ütlesin pärast 10sekundilist mõttepausi JAH.
Kuigi kui täna hommikul kell 7.30 kell mind äratas, mõtlesin küll, et MIKS? Võiks ju magada üle pika aja rohkem kui 7h.
Aga nagu lubatud sai, nii ma ka üles ärkasin ja end kiusajarõivaisse panin ning kõndisin üles Parry Williams'isse(endiselt Drama ja TV osakonna hoone), kus Catherine, kaamerameeskonna ja teiste näitlejate kohtusin.
Astusin siis majja sisse, kui nägin eemal diianitel poistejõuku. Kuna ma neist kedagi ei teadnud, ja ilmselgelt Catherine seal ka veel polnud, tegin asja vetsu, sest ei osanud kuidagi olla või nendega juttu alustada niikuinii. Ja mulle tundus, et nad rääkisid üldsegi walesi keeles omavahel. Jaa, siis Catherine jõudis ka just ja tutvustas ennast. Mina ootasin keskit nooremat sorti tütarlast, aga tema on puhta vanemat sorti armas naisterahvas. Huvitav, kas ta arvas, et ma olen Kristinam kuna ma ainuke tüdruk hoones hetkel... ei küllap ikka mu riietuse järgi(gängilik - dressid, tossud ja kapuutsdressikas). Ta tutvustas mind poistele ning siis aitasin tal filmiruumi minna uurima, kas saab juba varustuse välja laenutada. Kuid pidime veel Emil'i ootama. Ja tagasi diivanite juurde minnes, kohtusime ukse peal Emil'i ja Will'iga, keda ma ju mõlemaid tean. See oli üllatus. Emil oli meie kaameramees "The Cinema" ja Will mängis mu venda. Heheee, nii vahva, et ma nüüd ka tean tiimist kedagi ja tundsin end kohe hoopis mugavamalt. Senikaua kuni Catherine läks nendega kaameraasju ajama, pani ta mind ühe poisiga meie "dialoogi" harjutama. Kuigi meil oli ainult üks lause! Vist tahtis Catherine meid omavahel rohkem tuttavaks saada, ja küllap oli ta pisut närvis ka, et kõik ikka ladusalt välja tuleks. Nii, jäetigi mind poistega üksinda, vahetasime paar sõna ja see oli selleks hetkeks ka kõik.
Nemad hakkasid omavahel edasi rääkima, mis muideks polnudki walesi keel, vaid lihtsalt väga laisk inglise keel. Ja mina vahtisin niisama lakke ja kuulasin, mida põnevat nad räägivad. Paari minuti pärast liitus meiega viies poiss, kes ainukesena õpib siin ülikoolis, ja nii me temaga rohkem jutu peale saimegi ja tembeldasime endid kohe vanadeks teiste noortemate kõrval.
Aa, ja alguses pidi olema üldsegi minuga veel üks tüdruk, aga kuna Catherine ei leidnud kedagi, asendas ta selle tüdruku poisiga. Nii ma olengi ainuke tüdrukkiusaja. Vahva! Täiega lahe!
Umbes kella 10 ajal saime alles võttepaika liikuma asuda, kuna varustuse väljalaenutamisega oli mingi jama.
Sõitsime autodega kuhugi kuhugi, kus ma varem pole olnud. Aberist väljas natukene, kuskil rulapargi silla juures, kus ka meie võttepaik. Täna siis kimbutasime ühte tublit balletti õppivat koolipoissi ja olime gängstad.
Seni kuni kaamerad ja heli paika said, hakkasime poistega omavahel juba täitsa suhtlema. Lõunapausiks oli nalja juba nabani ning hea olla.
Ilm oli tuuline ja päikeseta jahe, kuid päikese käes jällegi vaat, et liiga palav. Kindel on see, et uue päevitusega ma siit lahkun.
Lõunapausil käisin koos kaamerameestega(Emil, Will, Tom?), kuna ma nende autot okupeerisin. Ja nii olingi sunnitud nendega McDonaldsisse minema. Kuigi ma kindlameelselt miskit sealt ei soovinud, tuli Emil lõpuks ikkagi välja üleliigsete friikatega, mis minu kõhus oma lõpu leidsid. Nojah. Aitäh.
Pool tunnikest söömaaega ja siis uude võttekohta minek.
Tagasi Aberys. Kõnnime siis uude paika, kui asi hakkab kole tuttavaks kiskuma. Lõpetame "minu maja" taga ehk siis majadevahelisel sissesõiduteel. Aga lahkume sealt õige pea, sest maja kõrval olev kohvik, teeb liiga suurt lärmi, mis filmil kohe üldse kenasti ei kõlaks.
Pärast mitmete kohtade läbikammimist ja atribuutide järgi lohistamist, lõpetame mere ääres, õpilaselamu taga.
Seal oli päris "tore" prügi vedelemas ja prügikastid tee peal ees, nagu ikka päris gäng-bäng koht, kus kellelgi võidaks miskit halba teha.
Meie, jõugu ülesandeks oli Elis(filmis Rhys) eemale vedada ja siis tema balletiasjades sorima hakata ning tema üle nalja heitma.(PS! Ta on tegelikult ka balleti tantsinud. Jumalast lahe!!!)
Nojah, selleks ajaks kui oli võtete aeg, olime me juba päris totudeks pöördunud ning naermisel ei paistnud lõppu tulevat.
Õige varsti, kui päike kadus, hakkas meeletult jahe ja siis me keksisime seal ühelt jalalt teisele ja võitlesime külmaga. Tegime aga head näod pähe, et pole hullu miskit, aga OLI IKKA KÜLL!
Kell 5 sai nali otsa ja filmimine tänaseks läbi. Kahjuks.
Catherine oli meiega silmnähtavalt ülirahul ja kiitis kõiki taevani.
(:
Meeletult tore oli! Ja Jumal tänatud, et ma selle projekti kasuks otsustasin. HEA AEG!(:
Ma mäletasin päeva lõpuks vist peaaegu kõikide poiste nimesid isegi - Elis(peategelane), Nick, Hilry, ?, ja keegi, kes mängib rugbyt. Haugimälu..
Sooja. Süüa. Und.
12.04
7.30 äratus.
Kell 8.50 saime Emil'i, Nick'i ja Will'iga kokku, et koos uude võttepaika(ülesmäge ikka,mhm. hea trenn! Ilmselgelt olin ainult mina sellest vaimustuses:D) minna ja ühtlasi aitasime vaest Emili atribuutidega, mille kõigega tal üksinda oma kodus, nagu kaamel, tulnud oli. See, oli hea vaatepilt, kahetsen, et pilti ei märganud teha..
Tänane jõugu ülesanne - ärandada auto. Täitsa kuni kella 12ni ärandasime teist. Ja ma sain ka isegi paar lauset öelda, mida mu muidu täna ette nähtud polnud, kuid Catherine nii tahtis, mulle ikkagi midagi öelda anda.
Täna oli meid üks jõuguliige vähem, kuid see ei seganud meid autot ärandamast, mkm. Saime terve aja soojas autos istuda ja külm ei hakanudki. Ei, aga päev oli täna ka imeliselt ilus. Thank God!
12nks saime sellega hakkama, ja paar poissi pidid rongile lahkuma. Meie, teised, aga nautisime kena ilma ja üritasime mitte kaubikute alla jääda. Varst pidi ka Will lahkuma, ning mind määrati uueks helimeheks.
Läksime Elis'e, Catherine ja Emil'iga edasi filmima. Sain olla tähtis ja häält võtta. Ja kuna mul midagi targemat teha polnud täna, olin nendega meeleldi koos.
Filmisime kuni 3ni. Ja kuna heli enam vaja polnud, sain paar korda suvalist tänavakõndijat/pingilistujat mängida, hahhahaa.
Ja Elis'ega jätkus meil juttu ja naeru kauemaks. No mina ei tea, kogu aeg oli midagi rääkida, ja naerda... ei me saime vajalikud asjad filmitud ka! Mhm, nii segavad faktorid me(mina) ka polnud.
Nagu Emil päeva lõpuks ütles, me teeme väga hea tiimi kokku. Jällegi, meeletult tore oli ja kõhulihased said head tööd!
Kuna minul homme näitlemistööd filmis polnud, ja kedagi oli helimeheks vaja, osutusin selleks lõpuks ikkagi mina. Ei tahtnud nad kedagi muud, kui mind.
Jeerum, kus kukkusid Catherine ja Emil mind kiitma... natukene piinlik hakkas olla.. millega ma selle headuse küll ära teenisin?
Oh, egotõstatus..
Õhtul, kell hilja saingi Emil'ilt sõnumi, et mind on ikkagi väga homme vaja, helimehe/naisena.
Ok, pole probleemi, kui varajane äratus välja arvata.
Pidime 7.30 rongi võtma ja uude võttekohta sõitma, mis tähendaks aga kella 6st tõusmist. Edu, Kristina!
13.04
Kell 3 öösel saab Kristina sõnumi:"Sõber viskab meid homme võttepaika ära. Kohtume kell 8.45 minu maja ees. Kauem magamist, juhuu!"
Vat see oli päris meeldiv öine teadaanne.
Päev algas kohe ilusamalt.
Äratus 7.45.
Script, vesi ja 2 vahvlit kaasa ning minekut. Uue "töö" päev.
Sõitsime päris tükk aega Mchnylleth'isse. Tundus küll lõputa tee, kuid imeliselt ilus! Mäed, lambad, kitsad teed, sillerdav päike, selge taevas. Vapustav!
Emil rääkis autos mulle, et täna on väga tähtsate dialoogide filmimine ja kõige alus on hea heli. (Mhm, ei mingit pinget, eks.. äärmiselt lohutav..)
No tore, nüüd on minu super töö, super tulemuse aluseks.
Ma saan sellega hakkama! Eeeeh.. jaa, ... saan küll.. !
See külake, kus me filmisime on imeliselt armas! Niiiiii kodune(väljaarvatud mäed ja tuhat lammast). Selline väike koht ja väikesed, kohati itaaliapärased, majakesed. Filmisime Catherine sõbranna majas, kust avanes kaunis vaade taha aasadele ja mägedele.
Lõunanin filmimist ja siis käisime Emil'i ja Tom'iga(autojuht + teine kaameramees) külapoekeses. Nunnu väike on kõik.
2 vahvlit kõhtu ja edasi filmima.
Vahepeal palus Emil mul lasta tal heli kuulata. Oi, ma olin närvis. Mis siis, kui ikka paras jama, ja midagi kuulda pole?? Ja siis tegi Emil suu lahti: "Super! Väga hea. Parem, kui meie esialgne helimees. Ära, seda viimast kellelegi maini :D"
Viuuhhhh, koorem langes õlgadelt või südamelt?
Vahepeal kui häält vaja polnud või kui Rhys'i ema ja õega lähivõtteid tehti lobisesime Elis'ega. Mhm, naer ei puudunud sealt ka. Eriti nalja tegi, kui me ei suutnud lõpuks koos ka heliseadmeid ilusti kokku panna. Kaks pead küll, aga mitte kõige nutikamat...
Ikka töö ja lõbu käsikäes.
Üleüldse valitses äärmiselt meeldiv õhkkond kogu filmimise ümber. Hea oli kohe olla!
Pärast kella 4 pisut saime valmis ja kiirustasime lahkuma, sest varustus pidi kella 5ks hiljemalt tagasi filmiruumis olema ja Kristina "Caretaker'it" filmimas.
Läksime Catherine'ga, kuna Tom pidi juba varem lahkuma. Nii.
Sõidame siis kenasti juba mõnikümmend minutit kui auto lakkab töötamast. Catherine peatub teeserval ja ei saa aru, mis juhtus. Mina tundsin küll autos olles, et kuidagi jube kuumaks kisub, kuigi meil oli katuseluuk lahti, et kaameratracks'id ära mahuks.
Catherine ja Emil läksid õue, ja avaid kapotiluugi. Jah, vett nietu. Hea oli, et Emil eile hommikul vett ostis, mida ma siiani puutunud polnud ning see nüüd vajalikuks osutus. Üsna pea tuli meile ka kõrvalelav vanaproua ja -mees veekanistriga appi. Lasime autol hea pool tunnikest puhata. Kui mina närviliselt Will'ile sõnumeerin ja üritan teatada, et ma ei jõua õigeks ajaks filmima. Aga ühtegi vastust ma temalt ei saa. Õõõhh.
Catherine käis ja vabandas auto pärast, et temaga pole varem seda jama olnud. Täna läheb kõik ainult uppi - küll ei ole valgustusi kaameravarustusse kaasa pandud, ja nüüd autoga jama.. oh, jah. 13 ja reede?
Emil helistab filmiruumi mehed läbi, kuid keeg ei vasta ja jääb vaid loota, et keegi teeb tööl ületunde ja tahab varustust tagasi võtta..
Pisut enne kella 5 saame uuesti teele asuda, ning kõik närveldades kella jõllitama hakata.
Jõudsime 5.15 Parry hoone ette ja asusime akende taga kolistama. Lõpuks laseb keegi meid sisse ning oh õnne, varustuse saame ka ära antud.(ei peagi keegi peale maksma kaua hoidmise eest.)
Helistan ka Will'ile ja räägin olukorrast, kuid see oli vana rahu ise ja ütles, et tal polnud levi ning pole hullu kui hiljaks jään.
Läheb veel hulk aega enne kui alla sõitma saame hakata. Kella enne 6ks olen toas, vahetan riided, Madli banaan kõhtu, ja minekut...eee kuradi ripsmetušš ka peale.
Nii jooksu võtetele!
Jõudsin 6ks Old College ette, kus Will mind juba ootas. Suundusime siis alla torusid täis keldrisse. Kelder oli pime ja must ja kole ja räpane. Perfektne filmimiseks!
Ma üldse ei mäletanud sellist kohta käsikirjast, kus ma ahelates piinlema pean. Aga, ei, jummala lahe! Sain oma ahelad käte ümber ja ilusti valge kleidiga maha tolmu/tahma sisse istuma. Enne kui nad filmima jõudsid hakata, tegin neile märkuse, et kuna mu karakter on siin juba pikemat aega vangis olnud, peaksin ma ka säärane välja nägema, mitte puhas valges kleidis tütarlaps. Käskisin neil enda näo siis tahmaga kokku teha. Nad küll ei raatsinud mind mustata, kuid sundisin neid. Pärast olid tänulikud, et ma selle peale üldse tulin. Muidu oleks imelik ju filmist vaadata pärast, et liiga puhas neiu üritab kurnatud välja näha.
Minu töö oli olla hirmunud ja karta kummitusi ja ühesõnaga näha välja väga kurnatud ja piinatud.
Poole tunniga saime selle tehtud.
Põlved ja kleit itased, kõndisin tagasi "kodu" poole ning sain lõpuks ometi maha istuda ja süüüüa! Milline õnnistus!
Kahjuks tänasest päevast pilte pole.. nii et peate mu päeva endale ette kujutama.
14.04
Äratus 6.30, sest 7.30 pidin juba "Caretaker" võtetel olema. Aga meeletu vihmasadu lükkas meie plaane edasi, ning Kristina sai tagasi põhku pugeda.
Uus katse 12.15 - ilus päike! Korraks vaid. Kella neljani külmetasime poole Constitution Hill'i otsas ja üritasime vapraid nägusid teha, et kohe ülde pole külm olla. Jeebus, mul tahtis vahepeal mõistus otsad anda ja põlved ka. Põlved? Kallistamisstseenist pidin kohe noormeest lohutama kukkuma(sõna otseses mõttes). Pind oli kivine/kruusane, selline parajalt valulik paljaste jalgade all. Ei oleks ma ka saanud seal mega aeglaselt end noormehe kõrvale sättida ja siis lohutama/nukrutsema asuda, oleks päris imelik olnud. Nii siis vapralt lõhkisin põlvesid. Lõpus enam ei suutnud, ja viimased kaks kaadrit sain kellegi jope peal teha.(lähivõte, ja jalgu polnud nii ehk naa näha)
... ma pole vist aasta jooksul ka nii palju kedagi kallistama pidanud, kui tänasel võttepäeval. Vähemalt sai pisut soojagi.
Kurja kui külm oli. Aga, ma ei vahetaks seda millegi vastu, seda filmisolemise kogemust ma mõtlen..
Ai-aia-aia, külm "koju" tagasi.
Põlved marraskil ja öösel valus magada, kuid homme jälle uus võttepäev, kus loodetavasti ei pea ma maha maanduma..
15.04
8.20 - 9.00 rannas filmimine. Kõndisin kaldal paar korda edasi-tagasi, kudrutasin "noormehega" ehk kaameraga liival ja pidin ilusalt naeratama(õpetage mulle keegi naeratamist!).
Ei olnudki väga jahe, üllatavalt. Ilus oli rannas, ilus hommik!
3pm - 4pm üleval, poole mäe otsas filmimine. Viimane võttepäev mulle.
Filmisime filmi algust, kus ma tänavapeol olesklen. Kuna mitmed kaameramehed meil juba filmiski näidelnud, olin mina ja fotograafitüdruk ainukesed, kellel tohtisid näod kaamerasse olla. Halenaljakas!
Pidin paar korda kenasti kaamera eest mööda jalutama, et minust polaroid pilte teha saaks ja kogu moos.
Sõime/söödi kartulikrõpsu, kummikomme ja muud rämpsu ning aitasin poistel asjad kokku korjata ja tegime lauad kaenlas(lauad pidid poisid allamäkke tagasi kandma - elu nali! :D) minekut.
Aitäh võimaluse eest, Will!
Ilus film ja tore aeg! (:
Jällegi, üks toredaimaid nädalaid mu Aberielus!
Käisin Sandra juures viimast laari pesu pesemas ja ühtlasi kirbuturgu kokku voltimas. Tunni pärast saabus ka Edith, ja kui minul oli pesu juba valmis, arvasid Sandra ja Edith, et võiks nüüd lauamängu Cluedo mängida. Hästi suurt viitsimist ei olnud, kuna see mäng täitsa uus meile kõigile, aga natukene viitsimist oli. Ja päris põnev oli kusjuures. See mingi inimeste, sõidumasinate ja kohtade kaartide mäng, kus peab lõpuks ära arvama, kes, kus ja millega asub.
Nad sundisid mind veel mitu mängu mängima, kuniks sai juba villand küll. ja noo Kristinal kõht ka tühi, mis ajas kähku "koju" tahtma.
Ei, aga vahva päev oli. Mulle õudselt meeldib lauamänge mängida, eriti mäniks ma Monopoli tundide viisi, kuid mul ei ole kellegagi mängida, rääkimata puuduolevast lauamängust. Oh, vaene laps..
10.04
Mäluauk.
11.04
Laupäeval sain meili ühelt "Lizzy" kaamerameeskonnaliikmelt(Jo), kes küsis kas ma oleksin huvitatud järgmisest projektist. Nimelt nende kursakaaslane teeb ka lõputööna filmi ja otsib näitlejat tüdrukut, kes oleks kiusaja. Jo kenasti minu ego upitades väitis, et ma olevat eelmise kiusajarolliga suurepäraselt hakkama saanud, ja seepärast ta mind ka Catherine'le(uus "kiusaja" film) soovitas.
Nii lahe! Muidugi, ma ütlesin pärast 10sekundilist mõttepausi JAH.
Kuigi kui täna hommikul kell 7.30 kell mind äratas, mõtlesin küll, et MIKS? Võiks ju magada üle pika aja rohkem kui 7h.
Aga nagu lubatud sai, nii ma ka üles ärkasin ja end kiusajarõivaisse panin ning kõndisin üles Parry Williams'isse(endiselt Drama ja TV osakonna hoone), kus Catherine, kaamerameeskonna ja teiste näitlejate kohtusin.
Astusin siis majja sisse, kui nägin eemal diianitel poistejõuku. Kuna ma neist kedagi ei teadnud, ja ilmselgelt Catherine seal ka veel polnud, tegin asja vetsu, sest ei osanud kuidagi olla või nendega juttu alustada niikuinii. Ja mulle tundus, et nad rääkisid üldsegi walesi keeles omavahel. Jaa, siis Catherine jõudis ka just ja tutvustas ennast. Mina ootasin keskit nooremat sorti tütarlast, aga tema on puhta vanemat sorti armas naisterahvas. Huvitav, kas ta arvas, et ma olen Kristinam kuna ma ainuke tüdruk hoones hetkel... ei küllap ikka mu riietuse järgi(gängilik - dressid, tossud ja kapuutsdressikas). Ta tutvustas mind poistele ning siis aitasin tal filmiruumi minna uurima, kas saab juba varustuse välja laenutada. Kuid pidime veel Emil'i ootama. Ja tagasi diivanite juurde minnes, kohtusime ukse peal Emil'i ja Will'iga, keda ma ju mõlemaid tean. See oli üllatus. Emil oli meie kaameramees "The Cinema" ja Will mängis mu venda. Heheee, nii vahva, et ma nüüd ka tean tiimist kedagi ja tundsin end kohe hoopis mugavamalt. Senikaua kuni Catherine läks nendega kaameraasju ajama, pani ta mind ühe poisiga meie "dialoogi" harjutama. Kuigi meil oli ainult üks lause! Vist tahtis Catherine meid omavahel rohkem tuttavaks saada, ja küllap oli ta pisut närvis ka, et kõik ikka ladusalt välja tuleks. Nii, jäetigi mind poistega üksinda, vahetasime paar sõna ja see oli selleks hetkeks ka kõik.
Nemad hakkasid omavahel edasi rääkima, mis muideks polnudki walesi keel, vaid lihtsalt väga laisk inglise keel. Ja mina vahtisin niisama lakke ja kuulasin, mida põnevat nad räägivad. Paari minuti pärast liitus meiega viies poiss, kes ainukesena õpib siin ülikoolis, ja nii me temaga rohkem jutu peale saimegi ja tembeldasime endid kohe vanadeks teiste noortemate kõrval.
Aa, ja alguses pidi olema üldsegi minuga veel üks tüdruk, aga kuna Catherine ei leidnud kedagi, asendas ta selle tüdruku poisiga. Nii ma olengi ainuke tüdrukkiusaja. Vahva! Täiega lahe!
Umbes kella 10 ajal saime alles võttepaika liikuma asuda, kuna varustuse väljalaenutamisega oli mingi jama.
Sõitsime autodega kuhugi kuhugi, kus ma varem pole olnud. Aberist väljas natukene, kuskil rulapargi silla juures, kus ka meie võttepaik. Täna siis kimbutasime ühte tublit balletti õppivat koolipoissi ja olime gängstad.
Seni kuni kaamerad ja heli paika said, hakkasime poistega omavahel juba täitsa suhtlema. Lõunapausiks oli nalja juba nabani ning hea olla.
Ilm oli tuuline ja päikeseta jahe, kuid päikese käes jällegi vaat, et liiga palav. Kindel on see, et uue päevitusega ma siit lahkun.
Lõunapausil käisin koos kaamerameestega(Emil, Will, Tom?), kuna ma nende autot okupeerisin. Ja nii olingi sunnitud nendega McDonaldsisse minema. Kuigi ma kindlameelselt miskit sealt ei soovinud, tuli Emil lõpuks ikkagi välja üleliigsete friikatega, mis minu kõhus oma lõpu leidsid. Nojah. Aitäh.
Pool tunnikest söömaaega ja siis uude võttekohta minek.
Tagasi Aberys. Kõnnime siis uude paika, kui asi hakkab kole tuttavaks kiskuma. Lõpetame "minu maja" taga ehk siis majadevahelisel sissesõiduteel. Aga lahkume sealt õige pea, sest maja kõrval olev kohvik, teeb liiga suurt lärmi, mis filmil kohe üldse kenasti ei kõlaks.
Pärast mitmete kohtade läbikammimist ja atribuutide järgi lohistamist, lõpetame mere ääres, õpilaselamu taga.
Seal oli päris "tore" prügi vedelemas ja prügikastid tee peal ees, nagu ikka päris gäng-bäng koht, kus kellelgi võidaks miskit halba teha.
Meie, jõugu ülesandeks oli Elis(filmis Rhys) eemale vedada ja siis tema balletiasjades sorima hakata ning tema üle nalja heitma.(PS! Ta on tegelikult ka balleti tantsinud. Jumalast lahe!!!)
Nojah, selleks ajaks kui oli võtete aeg, olime me juba päris totudeks pöördunud ning naermisel ei paistnud lõppu tulevat.
Õige varsti, kui päike kadus, hakkas meeletult jahe ja siis me keksisime seal ühelt jalalt teisele ja võitlesime külmaga. Tegime aga head näod pähe, et pole hullu miskit, aga OLI IKKA KÜLL!
Kell 5 sai nali otsa ja filmimine tänaseks läbi. Kahjuks.
Catherine oli meiega silmnähtavalt ülirahul ja kiitis kõiki taevani.
(:
Meeletult tore oli! Ja Jumal tänatud, et ma selle projekti kasuks otsustasin. HEA AEG!(:
Ma mäletasin päeva lõpuks vist peaaegu kõikide poiste nimesid isegi - Elis(peategelane), Nick, Hilry, ?, ja keegi, kes mängib rugbyt. Haugimälu..
Sooja. Süüa. Und.
12.04
7.30 äratus.
Kell 8.50 saime Emil'i, Nick'i ja Will'iga kokku, et koos uude võttepaika(ülesmäge ikka,mhm. hea trenn! Ilmselgelt olin ainult mina sellest vaimustuses:D) minna ja ühtlasi aitasime vaest Emili atribuutidega, mille kõigega tal üksinda oma kodus, nagu kaamel, tulnud oli. See, oli hea vaatepilt, kahetsen, et pilti ei märganud teha..
Tänane jõugu ülesanne - ärandada auto. Täitsa kuni kella 12ni ärandasime teist. Ja ma sain ka isegi paar lauset öelda, mida mu muidu täna ette nähtud polnud, kuid Catherine nii tahtis, mulle ikkagi midagi öelda anda.
Täna oli meid üks jõuguliige vähem, kuid see ei seganud meid autot ärandamast, mkm. Saime terve aja soojas autos istuda ja külm ei hakanudki. Ei, aga päev oli täna ka imeliselt ilus. Thank God!
12nks saime sellega hakkama, ja paar poissi pidid rongile lahkuma. Meie, teised, aga nautisime kena ilma ja üritasime mitte kaubikute alla jääda. Varst pidi ka Will lahkuma, ning mind määrati uueks helimeheks.
Läksime Elis'e, Catherine ja Emil'iga edasi filmima. Sain olla tähtis ja häält võtta. Ja kuna mul midagi targemat teha polnud täna, olin nendega meeleldi koos.
Filmisime kuni 3ni. Ja kuna heli enam vaja polnud, sain paar korda suvalist tänavakõndijat/pingilistujat mängida, hahhahaa.
Ja Elis'ega jätkus meil juttu ja naeru kauemaks. No mina ei tea, kogu aeg oli midagi rääkida, ja naerda... ei me saime vajalikud asjad filmitud ka! Mhm, nii segavad faktorid me(mina) ka polnud.
Nagu Emil päeva lõpuks ütles, me teeme väga hea tiimi kokku. Jällegi, meeletult tore oli ja kõhulihased said head tööd!
Kuna minul homme näitlemistööd filmis polnud, ja kedagi oli helimeheks vaja, osutusin selleks lõpuks ikkagi mina. Ei tahtnud nad kedagi muud, kui mind.
Jeerum, kus kukkusid Catherine ja Emil mind kiitma... natukene piinlik hakkas olla.. millega ma selle headuse küll ära teenisin?
Oh, egotõstatus..
Õhtul, kell hilja saingi Emil'ilt sõnumi, et mind on ikkagi väga homme vaja, helimehe/naisena.
Ok, pole probleemi, kui varajane äratus välja arvata.
Pidime 7.30 rongi võtma ja uude võttekohta sõitma, mis tähendaks aga kella 6st tõusmist. Edu, Kristina!
13.04
Kell 3 öösel saab Kristina sõnumi:"Sõber viskab meid homme võttepaika ära. Kohtume kell 8.45 minu maja ees. Kauem magamist, juhuu!"
Vat see oli päris meeldiv öine teadaanne.
Päev algas kohe ilusamalt.
Äratus 7.45.
Script, vesi ja 2 vahvlit kaasa ning minekut. Uue "töö" päev.
Sõitsime päris tükk aega Mchnylleth'isse. Tundus küll lõputa tee, kuid imeliselt ilus! Mäed, lambad, kitsad teed, sillerdav päike, selge taevas. Vapustav!
Emil rääkis autos mulle, et täna on väga tähtsate dialoogide filmimine ja kõige alus on hea heli. (Mhm, ei mingit pinget, eks.. äärmiselt lohutav..)
No tore, nüüd on minu super töö, super tulemuse aluseks.
Ma saan sellega hakkama! Eeeeh.. jaa, ... saan küll.. !
See külake, kus me filmisime on imeliselt armas! Niiiiii kodune(väljaarvatud mäed ja tuhat lammast). Selline väike koht ja väikesed, kohati itaaliapärased, majakesed. Filmisime Catherine sõbranna majas, kust avanes kaunis vaade taha aasadele ja mägedele.
Lõunanin filmimist ja siis käisime Emil'i ja Tom'iga(autojuht + teine kaameramees) külapoekeses. Nunnu väike on kõik.
2 vahvlit kõhtu ja edasi filmima.
Vahepeal palus Emil mul lasta tal heli kuulata. Oi, ma olin närvis. Mis siis, kui ikka paras jama, ja midagi kuulda pole?? Ja siis tegi Emil suu lahti: "Super! Väga hea. Parem, kui meie esialgne helimees. Ära, seda viimast kellelegi maini :D"
Viuuhhhh, koorem langes õlgadelt või südamelt?
Vahepeal kui häält vaja polnud või kui Rhys'i ema ja õega lähivõtteid tehti lobisesime Elis'ega. Mhm, naer ei puudunud sealt ka. Eriti nalja tegi, kui me ei suutnud lõpuks koos ka heliseadmeid ilusti kokku panna. Kaks pead küll, aga mitte kõige nutikamat...
Ikka töö ja lõbu käsikäes.
Üleüldse valitses äärmiselt meeldiv õhkkond kogu filmimise ümber. Hea oli kohe olla!
Pärast kella 4 pisut saime valmis ja kiirustasime lahkuma, sest varustus pidi kella 5ks hiljemalt tagasi filmiruumis olema ja Kristina "Caretaker'it" filmimas.
Läksime Catherine'ga, kuna Tom pidi juba varem lahkuma. Nii.
Sõidame siis kenasti juba mõnikümmend minutit kui auto lakkab töötamast. Catherine peatub teeserval ja ei saa aru, mis juhtus. Mina tundsin küll autos olles, et kuidagi jube kuumaks kisub, kuigi meil oli katuseluuk lahti, et kaameratracks'id ära mahuks.
Catherine ja Emil läksid õue, ja avaid kapotiluugi. Jah, vett nietu. Hea oli, et Emil eile hommikul vett ostis, mida ma siiani puutunud polnud ning see nüüd vajalikuks osutus. Üsna pea tuli meile ka kõrvalelav vanaproua ja -mees veekanistriga appi. Lasime autol hea pool tunnikest puhata. Kui mina närviliselt Will'ile sõnumeerin ja üritan teatada, et ma ei jõua õigeks ajaks filmima. Aga ühtegi vastust ma temalt ei saa. Õõõhh.
Catherine käis ja vabandas auto pärast, et temaga pole varem seda jama olnud. Täna läheb kõik ainult uppi - küll ei ole valgustusi kaameravarustusse kaasa pandud, ja nüüd autoga jama.. oh, jah. 13 ja reede?
Emil helistab filmiruumi mehed läbi, kuid keeg ei vasta ja jääb vaid loota, et keegi teeb tööl ületunde ja tahab varustust tagasi võtta..
Pisut enne kella 5 saame uuesti teele asuda, ning kõik närveldades kella jõllitama hakata.
Jõudsime 5.15 Parry hoone ette ja asusime akende taga kolistama. Lõpuks laseb keegi meid sisse ning oh õnne, varustuse saame ka ära antud.(ei peagi keegi peale maksma kaua hoidmise eest.)
Helistan ka Will'ile ja räägin olukorrast, kuid see oli vana rahu ise ja ütles, et tal polnud levi ning pole hullu kui hiljaks jään.
Läheb veel hulk aega enne kui alla sõitma saame hakata. Kella enne 6ks olen toas, vahetan riided, Madli banaan kõhtu, ja minekut...eee kuradi ripsmetušš ka peale.
Nii jooksu võtetele!
Jõudsin 6ks Old College ette, kus Will mind juba ootas. Suundusime siis alla torusid täis keldrisse. Kelder oli pime ja must ja kole ja räpane. Perfektne filmimiseks!
Ma üldse ei mäletanud sellist kohta käsikirjast, kus ma ahelates piinlema pean. Aga, ei, jummala lahe! Sain oma ahelad käte ümber ja ilusti valge kleidiga maha tolmu/tahma sisse istuma. Enne kui nad filmima jõudsid hakata, tegin neile märkuse, et kuna mu karakter on siin juba pikemat aega vangis olnud, peaksin ma ka säärane välja nägema, mitte puhas valges kleidis tütarlaps. Käskisin neil enda näo siis tahmaga kokku teha. Nad küll ei raatsinud mind mustata, kuid sundisin neid. Pärast olid tänulikud, et ma selle peale üldse tulin. Muidu oleks imelik ju filmist vaadata pärast, et liiga puhas neiu üritab kurnatud välja näha.
Minu töö oli olla hirmunud ja karta kummitusi ja ühesõnaga näha välja väga kurnatud ja piinatud.
Poole tunniga saime selle tehtud.
Põlved ja kleit itased, kõndisin tagasi "kodu" poole ning sain lõpuks ometi maha istuda ja süüüüa! Milline õnnistus!
Kahjuks tänasest päevast pilte pole.. nii et peate mu päeva endale ette kujutama.
14.04
Äratus 6.30, sest 7.30 pidin juba "Caretaker" võtetel olema. Aga meeletu vihmasadu lükkas meie plaane edasi, ning Kristina sai tagasi põhku pugeda.
Uus katse 12.15 - ilus päike! Korraks vaid. Kella neljani külmetasime poole Constitution Hill'i otsas ja üritasime vapraid nägusid teha, et kohe ülde pole külm olla. Jeebus, mul tahtis vahepeal mõistus otsad anda ja põlved ka. Põlved? Kallistamisstseenist pidin kohe noormeest lohutama kukkuma(sõna otseses mõttes). Pind oli kivine/kruusane, selline parajalt valulik paljaste jalgade all. Ei oleks ma ka saanud seal mega aeglaselt end noormehe kõrvale sättida ja siis lohutama/nukrutsema asuda, oleks päris imelik olnud. Nii siis vapralt lõhkisin põlvesid. Lõpus enam ei suutnud, ja viimased kaks kaadrit sain kellegi jope peal teha.(lähivõte, ja jalgu polnud nii ehk naa näha)
... ma pole vist aasta jooksul ka nii palju kedagi kallistama pidanud, kui tänasel võttepäeval. Vähemalt sai pisut soojagi.
Kurja kui külm oli. Aga, ma ei vahetaks seda millegi vastu, seda filmisolemise kogemust ma mõtlen..
Ai-aia-aia, külm "koju" tagasi.
Põlved marraskil ja öösel valus magada, kuid homme jälle uus võttepäev, kus loodetavasti ei pea ma maha maanduma..
15.04
8.20 - 9.00 rannas filmimine. Kõndisin kaldal paar korda edasi-tagasi, kudrutasin "noormehega" ehk kaameraga liival ja pidin ilusalt naeratama(õpetage mulle keegi naeratamist!).
Ei olnudki väga jahe, üllatavalt. Ilus oli rannas, ilus hommik!
3pm - 4pm üleval, poole mäe otsas filmimine. Viimane võttepäev mulle.
Filmisime filmi algust, kus ma tänavapeol olesklen. Kuna mitmed kaameramehed meil juba filmiski näidelnud, olin mina ja fotograafitüdruk ainukesed, kellel tohtisid näod kaamerasse olla. Halenaljakas!
Pidin paar korda kenasti kaamera eest mööda jalutama, et minust polaroid pilte teha saaks ja kogu moos.
Sõime/söödi kartulikrõpsu, kummikomme ja muud rämpsu ning aitasin poistel asjad kokku korjata ja tegime lauad kaenlas(lauad pidid poisid allamäkke tagasi kandma - elu nali! :D) minekut.
Aitäh võimaluse eest, Will!
Ilus film ja tore aeg! (:
Jällegi, üks toredaimaid nädalaid mu Aberielus!
Friday, 20 April 2012
"The Caretaker"
 |
| Kiisu tahtis ka filmi. |
 |
| Oli küll vara.. |
 |
| liigagi vara ja külm. |
 |
| Vahetasin ametit |
 |
| Jaa, ma sobin helimeheks küll. |
 |
| Eeee.. |
 |
| Aahaahh.. |
 |
| Selge. |
 |
| Oh seda nalja natukest. |
 |
| Aitasin kukkuda |
 |
| Meie :) |
2.aprill - 8. aprill Ofitsiaalne koolivaheaeg.
2.04 - "Lizzy" filmimine
Kella 11nks läksime Catherine juurde, kus tema aias oli võttepaik.
See oli pisut Alice Imedemaal'ik film üldse ja tegelased olid ka justkui sealt võetud.
Me olime Edithiga loomad, st 3 poissi olid ka. Mina oli siil ja Edith rebane. Maskid olid tehtud imelised, kuid vaevu läbinähtavad. St kahel poisil polnud üldse silmaauke tehtud, ja nii pandi nad istuma. Edith nägi päris hästi ja nii oligi tema ülesanne poolpimedat Kristinat lohistada. Nojah, mitu korda sai pead piku puud ära ka löödud. Oi, kus sai nalja ja marki tehtud. Aga noooo ma ei näinud ju midagi ja mask vajus kogu aeg alla. Jeerum, ma naersin nii, et piss püksis, sest lihtsalt nii halenaljakas oli kogu aeg. See kuidas me umbestäpselt pidime kekslema Lizzy ümber ja siis puude alt(puudesse tantsima) läbi minema lauani. Tassi kätte võtmine oli ka raskendatud, ja pidi ikka hulk aega sihtima enne kui tass alustassile tagasi sai pandud. Poisid valasid omale teed pealegi. Lihtsalt suur NALI oli kogu aeg :D
Vahepeal oli tunnike lõunapausi ja kojumineku soojendamispausi.
Aa, jah meeletult külmad ilmad on see nädal! Imeliselt suurepärane külmetamiseks! Juhuuu!
Ja siis edasi kella 7pm-ini filmimine, kuniks käed ja nägu olid juba tuimad ja rääkimine raskendatud...
3.04
Kuna hommikul ladistas sadada lükkus filmimine edasi poole kolmeks ja siis kenasti õhtuni välja.
Õaaaah, jube külm, pime, naljakas, uimasus(mille tingis järjekordne puusse jooksmine, olgugi, et na tegid maskil silmaaugud suuremaks..njah, olen saamatu).
Kohati ajas filmimine ja selle korraldus, st mittekorraldus, närvi. Iga asi võttis neil meeletult aega, ja keegi ei viitsinud või osanud end väga kasulikuks teha. Brad seal jooksis ja filmis enamasti. Palju tühja ootamist näitlejate ja kaameratiimi mõtlemise järgi - natukene viskas üle küll, ja tabasin end jälle mõttest, et enam kunagi nendega filmi ei tee.(ega väga saagi enam, see oligi nende kursuse viimane film.)
Täna filmisime metsas ka, kus oli veelgi külmem olla.
Läbikülmunud, kuid õnneliku Kristina jäätunud varbad:
5.04
Filmimine 12-4pm.
Aa, ja maskid haisesid meeletult PVA liimi ja minu puhul ka kummilimmi(okkad olid sellega kinnitatud) järgi. Huuh, hingamine oli raskendatud, ja jooksmise ajal tekkis kohati päris klaustrofoobiline tunne seal sees - värsket õhku ei olnud piisavalt. Kuigi maski sees oli ainuke koht, kus soe oli - nägu oli vähemalt soojas, kui ülejäänud keha seda polnud. Täna filmisime vaid metsas. Täna päike paistis ja oli mõnus olla, aga mitte liialt soe.
Kui me eile jooksime ja tegime nö Lizzy(ajasime tegelikult õhku taga) tagaajamist ja puudel ronimist, siis täna oli viimane võttepäev ning pidime vaid paar korda puu otsa ronima ja sealt alla hüppama ning Lizzyt kimbutama. Mainimist väärt on ka see fakt, et mul olid kontsakestega saapad ja keegi ju ei öelnud mulle ka, et me mitu päev metsas jooksma peame ja puudel ronima. Niisiis oligi poistel põnev, kuidas Kristina kontsadega hakkama saab. Heh, tegin neile silmad ette! Väga hea oli kontsadega, hakkas kenasti maasse kinni ja üldse polnud libe(oki, natukene ikka oli) nagu teistel ja puu otsa ronides unustasin kontsad üldse ära. Kuulge, ma ju maalaps, olenemata mis mul seljas või jalas on. Ükski puu mind ei hirmuta :D
6.04 - Suur REEDE.
Magan ja korraldan homset Sandra juurde minekut(pesu, kokkamine, söömine).
7.04
Ootan Madlit ja Edithit töölt koju ja siis 5aeg Sandrasse. Alustasime pesulaadungiga. Tundus, küll, et vast kolme peale paar masinat tuleb pesu, kuid tegelikult tuli lausa 4 masinatäit. Vaene Sandra, kes seda masinajauramist taluma pidi. Aitäh, Sandra! Kui ma oma nelja masinatäiega tasulises pesulas peseks, oleksin ma ammugi pankrotis.
Käisime siis poes, ostsime vajalikud komponendid kardulasalatiks ja Terje antud toorjuustukoogi retseptiks.(Saksamaal olin, siis sõime seda kooki lausa paar korda, ja ikka jätkus seda vaid üheks õhtuks. Kahekesi tegime sellele üsna ruttu üks-null. Vabalt!)
Poes läks terve ilmatuma aega, et aru saada, missugune potsikutest sisaldab hapukooresarnast asjandust. Võtsime paari erinevat potsikut, et ikka kindlam olla ja miski neist ometi hapukoore moodi välja peab nägema ja loodetavasti maitsma ka! :)
Creme Fraiche ja mingi sour asi õigustasid end üsnagi.
Kokkame, kokkame, kokkame - Kristina - tuhkatriinu, kuula hästi, tee kõik tööd mis teha kästi.
Mitme peale saime söömisega peale hakata juba paari-kolme tunni pärast.
Salat tuli kooreselt vahune, ja kook pehmelt maitsev. Hea!! Kahju, et kõht liiga ruttu täis saab, alati ja kogu aeg..
Jajaaaa, jaa, mune värvisime ka! Ikka tõelised munadepühad :)
Nii, asjad kuivama ja Sandra majast märja kirbuturu tegemine.
Kell hilja, ikka alles pärast 12 sammusime kodu poole.
8.04 - Ülestõusmispühade 1. püha
Sandra juurde pesudele järgi ja uus laar pessu.
Õhtul koksisime Madli ja Edithiga mune. Ma ei jõudnud ära oodata, millal saab jälle lapsemeelne olla ja värvilisi mune koksida. Niii vahva! :)
Meil olid küll ilusad munadepühad, loodan, et teil seal ka! (:
PS! Midagi meeldivat veel filmimisest - olgugi, et enamasti oli pilves, ja päike meid vaid aeg-ajalt tervitas, sain ma tervislikus koguses päikest näkku. Iga päev, kui pärast võtteid tuppa astusin, Madli jälle imestas, kus solaariumis ma käinud olen. Hehe, vat siis :)
Kella 11nks läksime Catherine juurde, kus tema aias oli võttepaik.
See oli pisut Alice Imedemaal'ik film üldse ja tegelased olid ka justkui sealt võetud.
Me olime Edithiga loomad, st 3 poissi olid ka. Mina oli siil ja Edith rebane. Maskid olid tehtud imelised, kuid vaevu läbinähtavad. St kahel poisil polnud üldse silmaauke tehtud, ja nii pandi nad istuma. Edith nägi päris hästi ja nii oligi tema ülesanne poolpimedat Kristinat lohistada. Nojah, mitu korda sai pead piku puud ära ka löödud. Oi, kus sai nalja ja marki tehtud. Aga noooo ma ei näinud ju midagi ja mask vajus kogu aeg alla. Jeerum, ma naersin nii, et piss püksis, sest lihtsalt nii halenaljakas oli kogu aeg. See kuidas me umbestäpselt pidime kekslema Lizzy ümber ja siis puude alt(puudesse tantsima) läbi minema lauani. Tassi kätte võtmine oli ka raskendatud, ja pidi ikka hulk aega sihtima enne kui tass alustassile tagasi sai pandud. Poisid valasid omale teed pealegi. Lihtsalt suur NALI oli kogu aeg :D
Vahepeal oli tunnike lõunapausi ja kojumineku soojendamispausi.
Aa, jah meeletult külmad ilmad on see nädal! Imeliselt suurepärane külmetamiseks! Juhuuu!
Ja siis edasi kella 7pm-ini filmimine, kuniks käed ja nägu olid juba tuimad ja rääkimine raskendatud...
3.04
Õaaaah, jube külm, pime, naljakas, uimasus(mille tingis järjekordne puusse jooksmine, olgugi, et na tegid maskil silmaaugud suuremaks..njah, olen saamatu).
Kohati ajas filmimine ja selle korraldus, st mittekorraldus, närvi. Iga asi võttis neil meeletult aega, ja keegi ei viitsinud või osanud end väga kasulikuks teha. Brad seal jooksis ja filmis enamasti. Palju tühja ootamist näitlejate ja kaameratiimi mõtlemise järgi - natukene viskas üle küll, ja tabasin end jälle mõttest, et enam kunagi nendega filmi ei tee.(ega väga saagi enam, see oligi nende kursuse viimane film.)
Täna filmisime metsas ka, kus oli veelgi külmem olla.
Läbikülmunud, kuid õnneliku Kristina jäätunud varbad:
 |
| Otsime nüüd kõik(või siis mitte), millega Siili silmaauke suurendada. |
 |
| Pimekana |
 |
| Selle otsa jooksin ka.. |
Filmimine 12-4pm.
Aa, ja maskid haisesid meeletult PVA liimi ja minu puhul ka kummilimmi(okkad olid sellega kinnitatud) järgi. Huuh, hingamine oli raskendatud, ja jooksmise ajal tekkis kohati päris klaustrofoobiline tunne seal sees - värsket õhku ei olnud piisavalt. Kuigi maski sees oli ainuke koht, kus soe oli - nägu oli vähemalt soojas, kui ülejäänud keha seda polnud. Täna filmisime vaid metsas. Täna päike paistis ja oli mõnus olla, aga mitte liialt soe.
6.04 - Suur REEDE.
Magan ja korraldan homset Sandra juurde minekut(pesu, kokkamine, söömine).
7.04
Ootan Madlit ja Edithit töölt koju ja siis 5aeg Sandrasse. Alustasime pesulaadungiga. Tundus, küll, et vast kolme peale paar masinat tuleb pesu, kuid tegelikult tuli lausa 4 masinatäit. Vaene Sandra, kes seda masinajauramist taluma pidi. Aitäh, Sandra! Kui ma oma nelja masinatäiega tasulises pesulas peseks, oleksin ma ammugi pankrotis.
Käisime siis poes, ostsime vajalikud komponendid kardulasalatiks ja Terje antud toorjuustukoogi retseptiks.(Saksamaal olin, siis sõime seda kooki lausa paar korda, ja ikka jätkus seda vaid üheks õhtuks. Kahekesi tegime sellele üsna ruttu üks-null. Vabalt!)
Poes läks terve ilmatuma aega, et aru saada, missugune potsikutest sisaldab hapukooresarnast asjandust. Võtsime paari erinevat potsikut, et ikka kindlam olla ja miski neist ometi hapukoore moodi välja peab nägema ja loodetavasti maitsma ka! :)
Creme Fraiche ja mingi sour asi õigustasid end üsnagi.
Kokkame, kokkame, kokkame - Kristina - tuhkatriinu, kuula hästi, tee kõik tööd mis teha kästi.
Mitme peale saime söömisega peale hakata juba paari-kolme tunni pärast.
Salat tuli kooreselt vahune, ja kook pehmelt maitsev. Hea!! Kahju, et kõht liiga ruttu täis saab, alati ja kogu aeg..
Kell hilja, ikka alles pärast 12 sammusime kodu poole.
8.04 - Ülestõusmispühade 1. püha
Sandra juurde pesudele järgi ja uus laar pessu.
Õhtul koksisime Madli ja Edithiga mune. Ma ei jõudnud ära oodata, millal saab jälle lapsemeelne olla ja värvilisi mune koksida. Niii vahva! :)
 |
| Emomuna |
 |
| Juhtub see, kui vesivärvidega mune värvida. |
Meil olid küll ilusad munadepühad, loodan, et teil seal ka! (:
PS! Midagi meeldivat veel filmimisest - olgugi, et enamasti oli pilves, ja päike meid vaid aeg-ajalt tervitas, sain ma tervislikus koguses päikest näkku. Iga päev, kui pärast võtteid tuppa astusin, Madli jälle imestas, kus solaariumis ma käinud olen. Hehe, vat siis :)
.jpg)
Subscribe to:
Posts (Atom)