9.aprill - 15.aprill

9.04
Käisin Sandra juures viimast laari pesu pesemas ja ühtlasi kirbuturgu kokku voltimas. Tunni pärast saabus ka Edith, ja kui minul oli pesu juba valmis, arvasid Sandra ja Edith, et võiks nüüd lauamängu Cluedo mängida. Hästi suurt viitsimist ei olnud, kuna see mäng täitsa uus meile kõigile, aga natukene viitsimist oli. Ja päris põnev oli kusjuures. See mingi inimeste, sõidumasinate ja kohtade kaartide mäng, kus peab lõpuks ära arvama, kes, kus ja millega asub.
Nad sundisid mind veel mitu mängu mängima, kuniks sai juba villand küll. ja noo Kristinal kõht ka tühi, mis ajas kähku "koju" tahtma.
Ei, aga vahva päev oli. Mulle õudselt meeldib lauamänge mängida, eriti mäniks ma Monopoli tundide viisi, kuid mul ei ole kellegagi mängida, rääkimata puuduolevast lauamängust. Oh, vaene laps..


10.04
Mäluauk.


11.04
Laupäeval sain meili ühelt "Lizzy" kaamerameeskonnaliikmelt(Jo), kes küsis kas ma oleksin huvitatud järgmisest projektist. Nimelt nende kursakaaslane teeb ka lõputööna filmi ja otsib näitlejat tüdrukut, kes oleks kiusaja. Jo kenasti minu ego upitades väitis, et ma olevat eelmise kiusajarolliga suurepäraselt hakkama saanud, ja seepärast ta mind ka Catherine'le(uus "kiusaja" film) soovitas.
Nii lahe! Muidugi, ma ütlesin pärast 10sekundilist mõttepausi JAH.
Kuigi kui täna hommikul kell 7.30 kell mind äratas, mõtlesin küll, et MIKS? Võiks ju magada üle pika aja rohkem kui 7h.
Aga nagu lubatud sai, nii ma ka üles ärkasin ja end kiusajarõivaisse panin ning kõndisin üles Parry Williams'isse(endiselt Drama ja TV osakonna hoone), kus Catherine, kaamerameeskonna ja teiste näitlejate kohtusin.
Astusin siis majja sisse, kui nägin eemal diianitel poistejõuku. Kuna ma neist kedagi ei teadnud, ja ilmselgelt Catherine seal ka veel polnud, tegin asja vetsu, sest ei osanud kuidagi olla või nendega juttu alustada niikuinii. Ja mulle tundus, et nad rääkisid üldsegi walesi keeles omavahel. Jaa, siis Catherine jõudis ka just ja tutvustas ennast. Mina ootasin keskit nooremat sorti tütarlast, aga tema on puhta vanemat sorti armas naisterahvas. Huvitav, kas ta arvas, et ma olen Kristinam kuna ma ainuke tüdruk hoones hetkel... ei küllap ikka mu riietuse järgi(gängilik - dressid, tossud ja kapuutsdressikas). Ta tutvustas mind poistele ning siis aitasin tal filmiruumi minna uurima, kas saab juba varustuse välja laenutada. Kuid pidime veel Emil'i ootama. Ja tagasi diivanite juurde minnes, kohtusime ukse peal Emil'i ja Will'iga, keda ma ju mõlemaid tean. See oli üllatus. Emil oli meie kaameramees "The Cinema" ja Will mängis mu venda. Heheee, nii vahva, et ma nüüd ka tean tiimist kedagi ja tundsin end kohe hoopis mugavamalt. Senikaua kuni Catherine läks nendega kaameraasju ajama, pani ta mind ühe poisiga meie "dialoogi" harjutama. Kuigi meil oli ainult üks lause! Vist tahtis Catherine meid omavahel rohkem tuttavaks saada, ja küllap oli ta pisut närvis ka, et kõik ikka ladusalt välja tuleks. Nii, jäetigi mind poistega üksinda, vahetasime paar sõna ja see oli selleks hetkeks ka kõik.
Nemad hakkasid omavahel edasi rääkima, mis muideks polnudki walesi keel, vaid lihtsalt väga laisk inglise keel. Ja mina vahtisin niisama lakke ja kuulasin, mida põnevat nad räägivad. Paari minuti pärast liitus meiega viies poiss, kes ainukesena õpib siin ülikoolis, ja nii me temaga rohkem jutu peale saimegi ja tembeldasime endid kohe vanadeks teiste noortemate kõrval.
Aa, ja alguses pidi olema üldsegi minuga veel üks tüdruk, aga kuna Catherine ei leidnud kedagi, asendas ta selle tüdruku poisiga. Nii ma olengi ainuke tüdrukkiusaja. Vahva! Täiega lahe!
Umbes kella 10 ajal saime alles võttepaika liikuma asuda, kuna varustuse väljalaenutamisega oli mingi jama.
Sõitsime autodega kuhugi kuhugi, kus ma varem pole olnud. Aberist väljas natukene, kuskil rulapargi silla juures, kus ka meie võttepaik. Täna siis kimbutasime ühte tublit balletti õppivat koolipoissi ja olime gängstad.
Seni kuni kaamerad ja heli paika said, hakkasime poistega omavahel juba täitsa suhtlema. Lõunapausiks oli nalja juba nabani ning hea olla.
Ilm oli tuuline ja päikeseta jahe, kuid päikese käes jällegi vaat, et liiga palav. Kindel on see, et uue päevitusega ma siit lahkun.
Lõunapausil käisin koos kaamerameestega(Emil, Will, Tom?), kuna ma nende autot okupeerisin. Ja nii olingi sunnitud nendega McDonaldsisse minema. Kuigi ma kindlameelselt miskit sealt ei soovinud, tuli Emil lõpuks ikkagi välja üleliigsete friikatega, mis minu kõhus oma lõpu leidsid. Nojah. Aitäh.
Pool tunnikest söömaaega ja siis uude võttekohta minek.
Tagasi Aberys. Kõnnime siis uude paika, kui asi hakkab kole tuttavaks kiskuma. Lõpetame "minu maja" taga ehk siis majadevahelisel sissesõiduteel. Aga lahkume sealt õige pea, sest maja kõrval olev kohvik, teeb liiga suurt lärmi, mis filmil kohe üldse kenasti ei kõlaks.
Pärast mitmete kohtade läbikammimist ja atribuutide järgi lohistamist, lõpetame mere ääres, õpilaselamu taga.
Seal oli päris "tore" prügi vedelemas ja prügikastid tee peal ees, nagu ikka päris gäng-bäng koht, kus kellelgi võidaks miskit halba teha.
Meie, jõugu ülesandeks oli Elis(filmis Rhys) eemale vedada ja siis tema balletiasjades sorima hakata ning tema üle nalja heitma.(PS! Ta on tegelikult ka balleti tantsinud. Jumalast lahe!!!)
Nojah, selleks ajaks kui oli võtete aeg, olime me juba päris totudeks pöördunud ning naermisel ei paistnud lõppu tulevat.
Õige varsti, kui päike kadus, hakkas meeletult jahe ja siis me keksisime seal ühelt jalalt teisele ja võitlesime külmaga. Tegime aga head näod pähe, et  pole hullu miskit, aga OLI IKKA KÜLL!
Kell 5 sai nali otsa ja filmimine tänaseks läbi. Kahjuks.
Catherine oli meiega silmnähtavalt ülirahul ja kiitis kõiki taevani.
(:
Meeletult tore oli! Ja Jumal tänatud, et ma selle projekti kasuks otsustasin. HEA AEG!(:
Ma mäletasin päeva lõpuks vist peaaegu kõikide poiste nimesid isegi - Elis(peategelane), Nick, Hilry, ?, ja keegi, kes mängib rugbyt. Haugimälu..
Sooja. Süüa. Und.

12.04
7.30 äratus.
Kell 8.50 saime Emil'i, Nick'i ja Will'iga kokku, et koos uude võttepaika(ülesmäge ikka,mhm. hea trenn! Ilmselgelt olin ainult mina sellest vaimustuses:D) minna ja ühtlasi aitasime vaest Emili atribuutidega, mille kõigega tal üksinda oma kodus, nagu kaamel, tulnud oli. See, oli hea vaatepilt, kahetsen, et pilti ei märganud teha..
Tänane jõugu ülesanne - ärandada auto. Täitsa kuni kella 12ni ärandasime teist. Ja ma sain ka isegi paar lauset öelda, mida mu muidu täna ette nähtud polnud, kuid Catherine nii tahtis, mulle ikkagi midagi öelda anda.
Täna oli meid üks jõuguliige vähem, kuid see ei seganud meid autot ärandamast, mkm. Saime terve aja soojas autos istuda ja külm ei hakanudki. Ei, aga päev oli täna ka imeliselt ilus. Thank God!
12nks saime sellega hakkama, ja paar poissi pidid rongile lahkuma. Meie, teised, aga nautisime kena ilma ja üritasime mitte kaubikute alla jääda. Varst pidi ka Will lahkuma, ning mind määrati uueks helimeheks.
Läksime Elis'e, Catherine ja Emil'iga edasi filmima. Sain olla tähtis ja häält võtta. Ja kuna mul midagi targemat teha polnud täna, olin nendega meeleldi koos.
Filmisime kuni 3ni. Ja kuna heli enam vaja polnud, sain paar korda suvalist tänavakõndijat/pingilistujat mängida, hahhahaa.
Ja Elis'ega jätkus meil juttu ja naeru kauemaks. No mina ei tea, kogu aeg oli midagi rääkida, ja naerda... ei me saime vajalikud asjad filmitud ka! Mhm, nii segavad faktorid me(mina) ka polnud.
Nagu Emil päeva lõpuks ütles, me teeme väga hea tiimi kokku. Jällegi, meeletult tore oli ja kõhulihased said head tööd!
Kuna minul homme näitlemistööd filmis polnud, ja kedagi oli helimeheks vaja, osutusin selleks lõpuks ikkagi mina. Ei tahtnud nad kedagi muud, kui mind.
Jeerum, kus kukkusid Catherine ja Emil mind kiitma... natukene piinlik hakkas olla.. millega ma selle headuse küll ära teenisin?
Oh, egotõstatus..
Õhtul, kell hilja saingi Emil'ilt sõnumi, et mind on ikkagi väga homme vaja, helimehe/naisena.
Ok, pole probleemi, kui varajane äratus välja arvata.
Pidime 7.30 rongi võtma ja uude võttekohta sõitma, mis tähendaks aga kella 6st tõusmist. Edu, Kristina!


13.04
Kell 3 öösel saab Kristina sõnumi:"Sõber viskab meid homme võttepaika ära. Kohtume kell 8.45 minu maja ees. Kauem magamist, juhuu!"
Vat see oli päris meeldiv öine teadaanne.
Päev algas kohe ilusamalt.
Äratus 7.45.
Script, vesi ja 2 vahvlit kaasa ning minekut. Uue "töö" päev.
Sõitsime päris tükk aega Mchnylleth'isse. Tundus küll lõputa tee, kuid imeliselt ilus! Mäed, lambad, kitsad teed, sillerdav päike, selge taevas. Vapustav!
Emil rääkis autos mulle, et täna on väga tähtsate dialoogide filmimine ja kõige alus on hea heli. (Mhm, ei mingit pinget, eks.. äärmiselt lohutav..)
No tore, nüüd on minu super töö, super tulemuse aluseks.
Ma saan sellega hakkama! Eeeeh.. jaa, ... saan küll.. !
See külake, kus me filmisime on imeliselt armas! Niiiiii kodune(väljaarvatud mäed ja tuhat lammast). Selline väike koht ja väikesed, kohati itaaliapärased, majakesed. Filmisime Catherine sõbranna majas, kust avanes kaunis vaade taha aasadele ja mägedele.
Lõunanin filmimist ja siis käisime Emil'i ja Tom'iga(autojuht + teine kaameramees) külapoekeses. Nunnu väike on kõik.
2 vahvlit kõhtu ja edasi filmima.
Vahepeal palus Emil mul lasta tal heli kuulata. Oi, ma olin närvis. Mis siis, kui ikka paras jama, ja midagi kuulda pole?? Ja siis tegi Emil suu lahti: "Super! Väga hea. Parem, kui meie esialgne helimees. Ära, seda viimast kellelegi maini :D"
Viuuhhhh, koorem langes õlgadelt või südamelt?
Vahepeal kui häält vaja polnud või kui Rhys'i ema ja õega lähivõtteid tehti lobisesime Elis'ega. Mhm, naer ei puudunud sealt ka. Eriti nalja tegi, kui me ei suutnud lõpuks koos ka heliseadmeid ilusti kokku panna. Kaks pead küll, aga mitte kõige nutikamat...
Ikka töö ja lõbu käsikäes.
Üleüldse valitses äärmiselt meeldiv õhkkond kogu filmimise ümber. Hea oli kohe olla!

Pärast kella 4 pisut saime valmis ja kiirustasime lahkuma, sest varustus pidi kella 5ks hiljemalt tagasi filmiruumis olema ja Kristina "Caretaker'it" filmimas.
Läksime Catherine'ga, kuna Tom pidi juba varem lahkuma. Nii.
Sõidame siis kenasti juba mõnikümmend minutit kui auto lakkab töötamast. Catherine peatub teeserval ja ei saa aru, mis juhtus. Mina tundsin küll autos olles, et kuidagi jube kuumaks kisub, kuigi meil oli katuseluuk lahti, et kaameratracks'id ära mahuks.
Catherine ja Emil läksid õue, ja avaid kapotiluugi. Jah, vett nietu. Hea oli, et Emil eile hommikul vett ostis, mida ma siiani puutunud polnud ning see nüüd vajalikuks osutus. Üsna pea tuli meile ka kõrvalelav vanaproua ja -mees veekanistriga appi. Lasime autol hea pool tunnikest puhata. Kui mina närviliselt Will'ile sõnumeerin ja üritan teatada, et ma ei jõua õigeks ajaks filmima. Aga ühtegi vastust ma temalt ei saa. Õõõhh.
Catherine käis ja vabandas auto pärast, et temaga pole varem seda jama olnud. Täna läheb kõik ainult uppi - küll ei ole valgustusi kaameravarustusse kaasa pandud, ja nüüd autoga jama.. oh, jah. 13 ja reede?
Emil helistab filmiruumi mehed läbi, kuid keeg ei vasta ja jääb vaid loota, et keegi teeb tööl ületunde ja tahab varustust tagasi võtta..
Pisut enne kella 5 saame uuesti teele asuda, ning kõik närveldades kella jõllitama hakata.
Jõudsime 5.15 Parry hoone ette ja asusime akende taga kolistama. Lõpuks laseb keegi meid sisse ning oh õnne, varustuse saame ka ära antud.(ei peagi keegi peale maksma kaua hoidmise eest.)
Helistan ka Will'ile ja räägin olukorrast, kuid see oli vana rahu ise ja ütles, et tal polnud levi ning pole hullu kui hiljaks jään.
Läheb veel hulk aega enne kui alla sõitma saame hakata. Kella enne 6ks olen toas, vahetan riided, Madli banaan kõhtu, ja minekut...eee kuradi ripsmetušš ka peale.
Nii jooksu võtetele!
Jõudsin 6ks Old College ette, kus Will mind juba ootas. Suundusime siis alla torusid täis keldrisse. Kelder oli pime ja must ja kole ja räpane. Perfektne filmimiseks!
Ma üldse ei mäletanud sellist kohta käsikirjast, kus ma ahelates piinlema pean. Aga, ei, jummala lahe! Sain oma ahelad käte ümber ja ilusti valge kleidiga maha tolmu/tahma sisse istuma. Enne kui nad filmima jõudsid hakata, tegin neile märkuse, et kuna mu karakter on siin juba pikemat aega vangis olnud, peaksin ma ka säärane välja nägema, mitte puhas valges kleidis tütarlaps. Käskisin neil enda näo siis tahmaga kokku teha. Nad küll ei raatsinud mind mustata, kuid sundisin neid. Pärast olid tänulikud, et ma selle peale üldse tulin. Muidu oleks imelik ju filmist vaadata pärast, et liiga puhas neiu üritab kurnatud välja näha.
Minu töö oli olla hirmunud ja karta kummitusi ja ühesõnaga näha välja väga kurnatud ja piinatud.
Poole tunniga saime selle tehtud.
Põlved ja kleit itased, kõndisin tagasi "kodu" poole ning sain lõpuks ometi maha istuda ja süüüüa! Milline õnnistus!
Kahjuks tänasest päevast pilte pole.. nii et peate mu päeva endale ette kujutama.


14.04
Äratus 6.30, sest 7.30 pidin juba "Caretaker" võtetel olema. Aga meeletu vihmasadu lükkas meie plaane edasi, ning Kristina sai tagasi põhku pugeda.
Uus katse 12.15 - ilus päike! Korraks vaid. Kella neljani külmetasime poole Constitution Hill'i otsas ja üritasime vapraid nägusid teha, et kohe ülde pole külm olla. Jeebus, mul tahtis vahepeal mõistus otsad anda ja põlved ka. Põlved? Kallistamisstseenist pidin kohe noormeest lohutama kukkuma(sõna otseses mõttes). Pind oli kivine/kruusane, selline parajalt valulik paljaste jalgade all. Ei oleks ma ka saanud seal mega aeglaselt end noormehe kõrvale sättida ja siis lohutama/nukrutsema asuda, oleks päris imelik olnud. Nii siis vapralt lõhkisin põlvesid. Lõpus enam ei suutnud, ja viimased kaks kaadrit sain kellegi jope peal teha.(lähivõte, ja jalgu polnud nii ehk naa näha)
... ma pole vist aasta jooksul ka nii palju kedagi kallistama pidanud, kui tänasel võttepäeval. Vähemalt sai pisut soojagi.
Kurja kui külm oli. Aga, ma ei vahetaks seda millegi vastu, seda filmisolemise kogemust ma mõtlen..
Ai-aia-aia, külm "koju" tagasi.
Põlved marraskil ja öösel valus magada, kuid homme jälle uus võttepäev, kus loodetavasti ei pea ma maha maanduma..


15.04
8.20 - 9.00 rannas filmimine. Kõndisin kaldal paar korda edasi-tagasi, kudrutasin "noormehega" ehk kaameraga liival ja pidin ilusalt naeratama(õpetage mulle keegi naeratamist!).
Ei olnudki väga jahe, üllatavalt. Ilus oli rannas, ilus hommik!
3pm - 4pm üleval, poole mäe otsas filmimine. Viimane võttepäev mulle.
Filmisime filmi algust, kus ma tänavapeol olesklen. Kuna mitmed kaameramehed meil juba filmiski näidelnud, olin mina ja fotograafitüdruk ainukesed, kellel tohtisid näod kaamerasse olla. Halenaljakas!
Pidin paar korda kenasti kaamera eest mööda jalutama, et minust polaroid pilte teha saaks ja kogu moos.
Sõime/söödi kartulikrõpsu, kummikomme ja muud rämpsu ning aitasin poistel asjad kokku korjata ja tegime lauad kaenlas(lauad pidid poisid allamäkke tagasi kandma - elu nali! :D) minekut.
Aitäh võimaluse eest, Will!
Ilus film ja tore aeg! (:

Jällegi, üks toredaimaid nädalaid mu Aberielus!