Saturday 16 March 2013

täna - 16.märts 2013

jap, nii kurb kui see ka poleks... tuleb välja, et lubadusi minu blogi kirjutamisvallas ei maksa tõsiselt võtta.
No üldse kohe ei ole aega sellega hetkel tegeleda. Lõpetan kiireolemise varsti, siis arvatavasti(näete, enam ei luba siin nii kergekäeliselt) hakkan tagant järele kirjutama.
Aga hetkel, siin ja praegu, kirjutan esseed, mille valmimistähtaeg on nüüd esmaspäeval. Me saame hakkama!

Adios!

PS! Elu on ILUS!

Sunday 25 November 2012

Hetke ülevaade minu elust: HULLUMAJALT KIIRE. Pärast järgmist nädalat hakkan blogi kirjutama... ma luban.




Tuesday 11 September 2012

maikuu on pikk

26.05 EUROVISIOON!
12.30-3.30 "13" make-up. Väike söök ja kella 6ks tagasi.
5.30 saatsin Madli rongi peale. Tegime talle võileivadki kaasa ja puha, aga loomulikult jäid need maha. Kristina sai jälle süüa:D
Ja ongi see tegelane läinud ning Kristina jälle üksinda.
Terve õhtu ja öö ootasin muidugi Madli sõnumeid igast olukorrast. Muretsemiseks läks siis, kui ta rong hilines ja ta neid imelikes kohtades vahetama pidi. Kui ta juba lennujaama sai, oli süda juba rahul. :)
Niisiis, kimasin meikimisest tuppa, sest Eurovisioon oli kohe-kohe algamas. Selline kiirus oli taga, et jõudsin isegi pesust läbi hüpata ja söök ette toodud. ETV nautlemine võiski alata. Edithki jõudis enne Eesti esinemist mu tuppa ning kommenteerimine võis alata. Terve maja kajas me naerust ja kilgetest(Venemaa oli meie lemmik jaa!). Ei, päris päris lemmik oli siiski Taani - super hea lugu!
Punktide andmine oli meile põnev, sest iga punkt Eestile pani meid meeletult karjuma. Vaesed kaasüürnikud. Ja et Inglismaal meile punkte andis - opaaa! Meil on vist tutvusi ;)Tore Eurovisioon oli. Ja 6.koht 100x parem kui ma üldse loota julgesin. Vahepeal sai tulemusi ka Madlikesele sõnumeeritud ja oma eufooriat väljendatud.
Pärast saadet läksime Sandra ja Laura-Liisa sünnipäevale. Kingituse plaanisime Sandrale homme, õigel päeval, kohale toimetada.
Kuna mul oli seljas punase-valge triibuline särk, nagu ühe kuulsal koomiksi tegelasel(Where's Wally?), arvasid mitmed noormehed tänavalt, et oleks põnev minu tähelepanu osaks saada ja mind patsutada ja vaat et kallistamagi kukkuda. Ei, ei - nii ei lähe. Nad leidsid, et ma peaksin siiski nendega kaasa minema - suured Wally fännid.
Kahjuks pidid nad minus pettuma, sest raudne leedi Kristina tegi neile asjad selgeks.
Sünnipäev oli torekas ja Eurovisiooni meeleolus. Nii vahva oli jälle üle pika aja eestlasi näha ja kohe paljusid.
Minu peake puutus patja aga kusagil 2am paiku - :)