 |
| Eesti vikerkaar. |
 |
| Koju jäi ka riideid, ausalt! |
 |
| Nii minulik tuba, kas pole.. |
 |
| On ikka roosa küll |
 |
| Säärane segadus kestis vaid paar päeva, ma luban.. |
Sunday, 11 December 2011
Kui ma septembris päris kodust lahkusin ja uude koju saabusin. PILDID
Meenutades minevikku...
3.11.11
Aaa, eile tuli porfooliole viimane laisk lihv anda, mhm, sellega lõppes mu kolmapäev hoopis.
Varajane ärkamine 8.30 täpsemalt või vähemtäpsemalt, sest kell 12 on portfoolio tähtaeg. Essee tuleb ära anda enne loengut, sest pärast ei jõua hästi, ja viimasel minutil kindlasti palju printijaid ka. Essee ära antud. Said toreda vihmapadukaga alla kõndida ja märg olla. Lirts lörts. Kuivad riided selga ja loengusse.
10.00-11.00 Loeng/seminar - ootasime 40 minuti hääleõpetaja Joan'i, kuid teda ei tulnudki. Tund jääb vist ära, mhm. Tore, et keegi meile ikka "ütles" eks(Kristina on marus).
Arvatavasti jääb õhtune workshop ka ära.. mille eest me maksama ekskusa mua?
Nii, et olekski võinud nüüd portfoolio ära anda. Eksole.
Kella 1ks lammaste maale, kus vaatasime videot Bauhaus'ist, esimene kuulus arhitektuurihoone vist. See oli saksakeelne. Nii vahva oli aru saada, ilma et oleksin pidanud inglisekeelseid subtiitreid jälgima. Leidsin end isegi saksa keeles märkmeid kirjutamas. Väike praktika ;) Kuna video ei olnud maailmapõnevaim, sai ka mõne rõivadisainikese nurgale visandatud. Ma teen ka ju kunsti. - stsenograafilist rõivakunsti?
Pärast 3 jõudsin koju, ootasin kella 4, et minna vaatama, kas workshop ikka toimub. Mkm, uksed lukus! Mis jama on, et keegi meile miskit öelnud pole.. tunnid lihtsalt jäeti ära, eriti ebameeldiv. Täna pidime duoloogipartneriga ühte etenduse ühe stseeni osa ette ka kandma. Mitte et mu partner kohal oleks olnud, haige teine. Oh, jah..
Eks teeb oma ajaga siis miskit muud tarka, süüa näituseks.
6.00 - 8 "Gormenghast" proovike. Koor sai ka esmakordselt varem proovist ära, jehuu! "Sõpru" vaatama! "Sõbrad" on mind täiesti vallutanud. Aga niiii lahe on naerda kaua kaua pärast ühte või teist lauset, mida keegi neist välja ütleb.. jeerum kui andekas tekstikirjutaja!
Loomulikult ei puudunud lebotamise kõrvalt hea ja parem kodumaalt.
4.11.11
Kell 11 saime "Physical'idega" kokku(mina, Anne, Lynsey, Kris ja Nakita). Tegime tunnikese või rohkem füüsilist teatrit, võib võrduma panna kehalise treeninguga. Panin enda hip-hopi muusika mängima, nagu nad palusid, ja üritasime selle järgi siis end liigutada. No mina ei saa normaalseks jääda, kohe tuleb hakata tantsu üles kerima..kurja. Ei, aga väga positiivne proov oli. Vahva ja trennikas hommikutreening.
Kojukesse, "Sõbrad", jooksma, eesti maiused(kohe näha, et võtab trenni väga tõsiselt).
Homme saab raske päev olema...
5.11.12
Laupäevaselt vara üles. Enne 9at juba. Sest kella 10neks läksin Odin Teatret treeningusse. Füüsilist teatrit andsid 2 tüdrukut, kes suvel Taanis 2 nädalat seda proffide käe alla kogemas käisid. Kestis see kella 5ni, suht jutti. pool tundi oli vahepeal söögipaus - minu söögiks oli vaid martsipanibatoon, arvasin et piisab, kuid sellise megakigaintensiivse treeningu järel oleksin võinud potitäie makarone ka ära süüa, ja ikka poleks piisanud. Ei aga ega väga tühi kõht polnudki, sest kohe pärast trenni söögiisu tavaliselt pole, selle tekkimiseks kulub vähemalt 30minutit. Esimene treeningupool oli kõige raskem. Ja ma mõtlesin, et olen pisutki kehaliselt normaalses vormis, kuid jeerum, see oli alles trenn. Niimoodi higistasin ma viimati Viljandi koreograafia katsetel. Odin'is oli mul küll hing paelaga kaelas, rohkem märg enam ei saanud olla. Ja valus, väsitav. Apppi, kui heaaa!! Esimene pool oli siis Augusto Omolu(vist, ei ole kindel) treening. Parim kaloripõletaja maailmas! :D Ma nii tahaks seda teistelegi õpetada, tõesti hea enda füüsise proovilepanek. Muusika oli ka meeletult hea ja positiivne!
Aaa, ja esimene treeningu pool oli itaalia keeles - põnev.Ja peale selle, ruumi tohtis siseneda ainult siis, kui oled keskendunud ja valmis tööks. 2minutlisi joogipause oli 3 tunni jooksul mõni - maailmavajalikud!
Teine pool oli pisut vähem füüsiline -Eugenio Barba ja presence(kohalolek). Mitmeid harjutusi olin eelmisel aastal Performance tundides teinud ning tuli kasuks, sest õpetaja südamest kiitis mind. Oli hea kuulda küll :)
Viimane pool, milleks mul oli küll kogu energia otsas, mitte midagi ei suutnud endast ena anda - surnud. Roberta Carrieri - silmad - side - maoliigutused jm huvitav. Jeerum, kui läbi ma olin igatepidi. Tühjaks pigistatud sidrun, mida omakorda veel tühjaks üritati pigistada.
Treeningu lõpetasime tantsimisega igasugu erinevate muusikate järgi, kuid õpitud liigutustega.
Kell pärast 5 jõudis surmani väsinud, kuid äärmiselt heatujuline olevus koju. Laua peal ootas mind ümbrik, kus ilutsesid Gregori pildid! Maailmanunnu on ta ikka! Oh, kui positiivne elu mul on :)
Pessu, sööma. Magama .. ei tea kas keegi homme tennisesse ka suuteline minema on?
Väsinud und!
6.11.11
Oi jee, kui raske oli magada. Oleksin justkui tonnist keha üritanud ühele või teisele küljele pöörata. Hommikul ärkasin meeletute seljavaludega. Jäin trammi alla ..füüsilise treeningu trammi alla. Oi see tramm oli alles raske. Voodist üles tõustes olid taldades kui 200 nõela, auts. Õnneks taaskõndima õppisin ma paari minuti jooksul. Raske oli endaga olla. Kõndisin kui robot. Tennisesse jäi minemata. Kuigi saime kätele meeletult koormust, ei olnudki käed üldse valusad - selg, õlad ja tagumik aga küll. Ei läinud tennisesse, kuna arvasin, et allapoole laskumine ja järskute liigutuste tegemine võib vaevaline olla.
Selle asemel liitusin Silveri ja Edithiga ning läksime Sandra juurde tõelist söögiorgiat pidama(no pärast sellist treeningut võib endale kõike lubada, hahhaa!) Jõudsime poeni, kui alarm kõva kõrvu lukustas ja tuletõrjeauto kohale vuras. Inimesed väljas ootamas. Oi kui põnev! Ega vist midagi hullu polnudki, sest tuletõrjujad kõndisid väga rahulikult hoonesse, vaevalt and tule korral sedaviisi käitunud oleksid. Ootasime pool tunnikest õues kuni rahvamass poodi lasti. Küpsetamiseks tarvilik ostetud, Sandra juurde ja toidutegemine alaku! Sandra tegi imehead riisirooga, Edith maitsvaid muffineid, Silver huvitavat rummikooki ja mina traditsioonilist, kui väga vormikat, kohupiimalaadset kooki(siin ei ole ma päris kohupiima veel kohanud). Kella 9ni sai söödud, jeerum, milline piin on olla söödetud. Raske elu! Vahepeal tegime tantsumaratoni, et sööki allapoole loksutada, kuid ei mõjunud. Me oleksi oma toidulaariga terve küla ära toitnud.
Meeldivalt rasketundeline kogemus on söömisorgia.
Pärast läksime veel "Rummers'isse", kus oli vaba mikrofoni õhtu, ja kõik soovijad laulda said ja võisid, nii kuis Jumal juhatas.
Ma pisut viibisin seltskonnas, kui siis umbes kella 11nks tulin koju tulema. Pisut sõpru ja tudilee!
Aaa, eile tuli porfooliole viimane laisk lihv anda, mhm, sellega lõppes mu kolmapäev hoopis.
Varajane ärkamine 8.30 täpsemalt või vähemtäpsemalt, sest kell 12 on portfoolio tähtaeg. Essee tuleb ära anda enne loengut, sest pärast ei jõua hästi, ja viimasel minutil kindlasti palju printijaid ka. Essee ära antud. Said toreda vihmapadukaga alla kõndida ja märg olla. Lirts lörts. Kuivad riided selga ja loengusse.
10.00-11.00 Loeng/seminar - ootasime 40 minuti hääleõpetaja Joan'i, kuid teda ei tulnudki. Tund jääb vist ära, mhm. Tore, et keegi meile ikka "ütles" eks(Kristina on marus).
Arvatavasti jääb õhtune workshop ka ära.. mille eest me maksama ekskusa mua?
Nii, et olekski võinud nüüd portfoolio ära anda. Eksole.
Kella 1ks lammaste maale, kus vaatasime videot Bauhaus'ist, esimene kuulus arhitektuurihoone vist. See oli saksakeelne. Nii vahva oli aru saada, ilma et oleksin pidanud inglisekeelseid subtiitreid jälgima. Leidsin end isegi saksa keeles märkmeid kirjutamas. Väike praktika ;) Kuna video ei olnud maailmapõnevaim, sai ka mõne rõivadisainikese nurgale visandatud. Ma teen ka ju kunsti. - stsenograafilist rõivakunsti?
Pärast 3 jõudsin koju, ootasin kella 4, et minna vaatama, kas workshop ikka toimub. Mkm, uksed lukus! Mis jama on, et keegi meile miskit öelnud pole.. tunnid lihtsalt jäeti ära, eriti ebameeldiv. Täna pidime duoloogipartneriga ühte etenduse ühe stseeni osa ette ka kandma. Mitte et mu partner kohal oleks olnud, haige teine. Oh, jah..
Eks teeb oma ajaga siis miskit muud tarka, süüa näituseks.
6.00 - 8 "Gormenghast" proovike. Koor sai ka esmakordselt varem proovist ära, jehuu! "Sõpru" vaatama! "Sõbrad" on mind täiesti vallutanud. Aga niiii lahe on naerda kaua kaua pärast ühte või teist lauset, mida keegi neist välja ütleb.. jeerum kui andekas tekstikirjutaja!
Loomulikult ei puudunud lebotamise kõrvalt hea ja parem kodumaalt.
4.11.11
Kell 11 saime "Physical'idega" kokku(mina, Anne, Lynsey, Kris ja Nakita). Tegime tunnikese või rohkem füüsilist teatrit, võib võrduma panna kehalise treeninguga. Panin enda hip-hopi muusika mängima, nagu nad palusid, ja üritasime selle järgi siis end liigutada. No mina ei saa normaalseks jääda, kohe tuleb hakata tantsu üles kerima..kurja. Ei, aga väga positiivne proov oli. Vahva ja trennikas hommikutreening.
Kojukesse, "Sõbrad", jooksma, eesti maiused(kohe näha, et võtab trenni väga tõsiselt).
Homme saab raske päev olema...
5.11.12
Laupäevaselt vara üles. Enne 9at juba. Sest kella 10neks läksin Odin Teatret treeningusse. Füüsilist teatrit andsid 2 tüdrukut, kes suvel Taanis 2 nädalat seda proffide käe alla kogemas käisid. Kestis see kella 5ni, suht jutti. pool tundi oli vahepeal söögipaus - minu söögiks oli vaid martsipanibatoon, arvasin et piisab, kuid sellise megakigaintensiivse treeningu järel oleksin võinud potitäie makarone ka ära süüa, ja ikka poleks piisanud. Ei aga ega väga tühi kõht polnudki, sest kohe pärast trenni söögiisu tavaliselt pole, selle tekkimiseks kulub vähemalt 30minutit. Esimene treeningupool oli kõige raskem. Ja ma mõtlesin, et olen pisutki kehaliselt normaalses vormis, kuid jeerum, see oli alles trenn. Niimoodi higistasin ma viimati Viljandi koreograafia katsetel. Odin'is oli mul küll hing paelaga kaelas, rohkem märg enam ei saanud olla. Ja valus, väsitav. Apppi, kui heaaa!! Esimene pool oli siis Augusto Omolu(vist, ei ole kindel) treening. Parim kaloripõletaja maailmas! :D Ma nii tahaks seda teistelegi õpetada, tõesti hea enda füüsise proovilepanek. Muusika oli ka meeletult hea ja positiivne!
Aaa, ja esimene treeningu pool oli itaalia keeles - põnev.Ja peale selle, ruumi tohtis siseneda ainult siis, kui oled keskendunud ja valmis tööks. 2minutlisi joogipause oli 3 tunni jooksul mõni - maailmavajalikud!
Teine pool oli pisut vähem füüsiline -Eugenio Barba ja presence(kohalolek). Mitmeid harjutusi olin eelmisel aastal Performance tundides teinud ning tuli kasuks, sest õpetaja südamest kiitis mind. Oli hea kuulda küll :)
Viimane pool, milleks mul oli küll kogu energia otsas, mitte midagi ei suutnud endast ena anda - surnud. Roberta Carrieri - silmad - side - maoliigutused jm huvitav. Jeerum, kui läbi ma olin igatepidi. Tühjaks pigistatud sidrun, mida omakorda veel tühjaks üritati pigistada.
Treeningu lõpetasime tantsimisega igasugu erinevate muusikate järgi, kuid õpitud liigutustega.
Kell pärast 5 jõudis surmani väsinud, kuid äärmiselt heatujuline olevus koju. Laua peal ootas mind ümbrik, kus ilutsesid Gregori pildid! Maailmanunnu on ta ikka! Oh, kui positiivne elu mul on :)
Pessu, sööma. Magama .. ei tea kas keegi homme tennisesse ka suuteline minema on?
Väsinud und!
6.11.11
Oi jee, kui raske oli magada. Oleksin justkui tonnist keha üritanud ühele või teisele küljele pöörata. Hommikul ärkasin meeletute seljavaludega. Jäin trammi alla ..füüsilise treeningu trammi alla. Oi see tramm oli alles raske. Voodist üles tõustes olid taldades kui 200 nõela, auts. Õnneks taaskõndima õppisin ma paari minuti jooksul. Raske oli endaga olla. Kõndisin kui robot. Tennisesse jäi minemata. Kuigi saime kätele meeletult koormust, ei olnudki käed üldse valusad - selg, õlad ja tagumik aga küll. Ei läinud tennisesse, kuna arvasin, et allapoole laskumine ja järskute liigutuste tegemine võib vaevaline olla.
Selle asemel liitusin Silveri ja Edithiga ning läksime Sandra juurde tõelist söögiorgiat pidama(no pärast sellist treeningut võib endale kõike lubada, hahhaa!) Jõudsime poeni, kui alarm kõva kõrvu lukustas ja tuletõrjeauto kohale vuras. Inimesed väljas ootamas. Oi kui põnev! Ega vist midagi hullu polnudki, sest tuletõrjujad kõndisid väga rahulikult hoonesse, vaevalt and tule korral sedaviisi käitunud oleksid. Ootasime pool tunnikest õues kuni rahvamass poodi lasti. Küpsetamiseks tarvilik ostetud, Sandra juurde ja toidutegemine alaku! Sandra tegi imehead riisirooga, Edith maitsvaid muffineid, Silver huvitavat rummikooki ja mina traditsioonilist, kui väga vormikat, kohupiimalaadset kooki(siin ei ole ma päris kohupiima veel kohanud). Kella 9ni sai söödud, jeerum, milline piin on olla söödetud. Raske elu! Vahepeal tegime tantsumaratoni, et sööki allapoole loksutada, kuid ei mõjunud. Me oleksi oma toidulaariga terve küla ära toitnud.
Meeldivalt rasketundeline kogemus on söömisorgia.
Pärast läksime veel "Rummers'isse", kus oli vaba mikrofoni õhtu, ja kõik soovijad laulda said ja võisid, nii kuis Jumal juhatas.
Ma pisut viibisin seltskonnas, kui siis umbes kella 11nks tulin koju tulema. Pisut sõpru ja tudilee!
Saturday, 10 December 2011
Meenutades minevikku...(mitte et tulevikku meenutada saaks..)
31.10.11 - HALLOWEEN
Suur päev brittide jaoks, kui mind jätab täitsa külmaks. Kuigi on küll naljakashirmus nähta verega mökerdatud kujusid linna peal ringi jõlkumas.
Loengusse kella kolmeks - täna teemaks: Mike Pearson(kuulus omakandi mees) rääkis kehast ja performingutamisest/näitlemisest. Nii kui tahtis mingit näidet tuua võttis ta kogu aeg appi Mari-Liis'i(eestlane), kes juhuslikult ees reas istus. Päris naljakas oli, kuidas ta tema peale lähedus-kaugus katseid tegi :D Mike tõi näiteks, kui näitlejal on etenduses käsi kipsis(päriselt käsi kipsis st) siis publik automaatselt mõtleb, et see on osa näidendist, mitte nad ei mõtle, kus ta võis selle saada ometi. Noo, mina küll mõtleks, kas ta sai selle võrkpalli mängides, või jalgpalli tagudes. :D
Tarkusetera - treenimine aitab säilitada füüsilist ekspressiivsust.
1.11.11 - Novembrikuuu!
Tegin arvatavasti päev otsa portfoliot, sest homseks pidi pm valmistöö juba seminari kaasa võtma.
2.11.11
12.10 - 1 Analysing Performance Seminar - analüüsi ülesehitus - kas mul on argument? Mis midagi näidendi tegi, kuidas? Ära lihtsalt ütle, kas asjad olid hästi või halvasti. Analüüsi!
Selge... võib-olla.
Emme pakk peaks homme varemalt või hiljemalt kohale jõudma, jehuu !
2.00 - 4.00 Tennis - mängisin ühe Leedu tüdrukuga 2 h järjest. Mõnus trenn oli :)
Jõudsin siis end täitsa treenituna tundes tuppa, kui avastasin maast punase lipiku, mis tavaliselt on paber, mis näitab, et tuleb pakile järgi minna vms. Kahtlustasin, et see minule kuulub, kuid lootsin, et mitte. Võtsin ta maast üles ja muidugi oli seal Miss Kristina Stukert, maailmahalvas käekirjas muidugi. Kurjaaaa!! Mis mõttes põhjuseks: liiga suur pakk. No loogiline, et see ei mahu kirjapilust läbi ju. Avanud siis majaukse ja karjunud kedagi allkirja kirjutama või paki lihtsalt tuppa visanud. Keegi siis ei võinud kuulda uksele koputust või!? Mina siin kuulen alati kõike ja jooksen pakkidele allkirju andma. Kuulen liiga hästi, mhm.
Mis on mu variandid paki kättesaamiseks? Minna netilehele ja paluda see mulle homseks või mingiks muuks päevaks kohale toimetada - EI, mõttetu, sest samamoodi ei ole mind järgnevatel päevadel sel kellaajal kodus ja ma tahan pakki võimalikult kohe kätte saaada! Piisavalt juba oodanud. Teine variant - lasen paki 3 vüi 5 naela eest linna postkontorisse toimetada - Oi EI, mina ei maksa neile rohkem pennigi(st mammiito maksis paki eest niigi juba hingehinda). Kolmas variant - lähen ise pakile järgi - Hmm, vaatan kellaaega hetkel, 4 midagi ja vaatan kaua postkontor lahti 5.30. Tundub piisavalt palju aega olevat eks? Mkm, sest see kuradima postkontor asub kusagil kaugel Lammastemaal, ja sealt veel edasi. St ega ma ei tea, kus see täpselt asub. otsin googlest, aga aru ei saa. Helistan Edithile, ehk ta teab, kuid ta ei võta vastu mobiili. Kurjaaa!! Oi ma olen vihane, nii vihane, et ei lähe isegi auditionile, mis kell 5 hakkab ja lähen ja otsin selle paki üles! Jah, just! Hea, et mul spordiriided seljast, sest läheb jooksmiseks. Minu arusaamist mööda, tundub postkontor pääääris kaugel olevat, kuid ma püüan ikkagi jõuda õigeks ajaks kohale. Annan jalgadele valu, nii et vahepeal on tunne, et käin ninali. Palav on! Pimedaks kisub. Käin paaris kohas küsimas, kus kontor asub. Nemad muudkui küsivad, kas ma autoga. Mina seepeale: Ei, ma olen jalgsi, st jooksen, st teen trenni. Nad seletavad asukohta, mina üritan aru saada(ega väga ei saanud vist, millegipärast mõistus ei taha kuulata asukohta, vaid hing hingeldab end lolliks), ja nemad soovivad mulle edu, mitte eriti lootusrikkal ilmel, pean mainima. Vahepeal kardan end eksinud olevat ning kõnnin(lõpuks) pisut tagasi ja lähen küsin kuskil koopiategemismajast juhtnööre. Meesterahvas võtab mu jutule, ja jällegi küsimus: "Autoga?" Mina lootusetult mõtlemas, jeerum, on see tõesti nii kaugel? See mees polnud üldse optimistlik minuga, pigem ärgitas mind mitte seda otsimast, sest läheb juba pimedaks, ja edasi minnes lõppeb kõnnitee ja siis seal autotee jne. Tänan naeratades, ja lahkun hoonest. Jah, tõesti on pime vaikselt, kuid ma enam-vähem nüüd tean, kuhu minna. Jooksen siis edasi, ja jään korraks seisma, sest ülemõistuse lihtsalt, kuidas ei tule seda silda vastu, millest ma alt läbi peaksin jooksma kõikide juhtnööride kohaselt. Pisarad vägisi tikuvad silma, jään seisma, hingeldan ning vannun tänast päeva - õigemini postiteenust. Kuid samal hetkel on mu peas see Kristina mõjuvõimsamm, kes ütleb:"Kurat(tegelikult ka, ma vandusin), sa ei anna alla, sa ei ole mingisugune allaandja. Oled juba nii kaugele tulnud, ja lähed kõpuni!(jeerum, justkui oleks elu ja surma küsimus, eks... kohati tunduski kodupakk nii oluline olevat.)Sa leiad kontori üles, You can do this!" Ja ma jooksin edasi, nii kuis jalad võtsid - raskest järsust mäest üles joosta on "päris mõnus". Üsna pea leidsin kurikuulsa silla. Avastasin jah, et seal kõnniteed pole, kuid lootsin, et seda pole ainult silla alla ning pärast silda kõnnitee juba jätkub. Jooksin kähku silla alt läbi, et auto alla jäämise võimalus väiksem oleks(ei olnud mul mingi helkurit ka, siin ei teatagi sellisest asjast miskit..). Siis kohe tuli vastu teine sild ja jõgi tema all - oivaline maastikupilt! Olin juba üsna lähedal postimajale. Jooksin edasi, kui tulid vastu mingi suured hooned, ehmatasin ära, ja mõtlesin, kas tõesti saab nii raske olla, leida seda kuradima maja. Vaatasin juhuslikult vasakule, ja suure hoone peal ilutses silt Royal Mail. JESSSSSSSSSSSSSSS! I made it! Tegin paar tiiru maja ümber, enne kui sisenemiskoha leidsin. Kell oli 5 muide. (Poole tunniga mägised 5km joosta pole miskit tuleb välja) Britid siin ei ole vist kahte sammu ka jalgsi kõndima harjunud, aga mina olen ju eestlane. :)
Igatahes, astun siis meeletult hingeldades, nägu punane peas ja higi otsa ees leemendamas uksest sisse ja palun enda pakki. Vanemat sorti naisterahvas teiselpool letti küsib, kas olen autoga. Kas ta tõesti arvab, et autoga sõitmine paneb mind niimoodi punetama ja higistama ja hingeldama tagatipuks? Einoh. Vastan, seda mida teistelegi. Meeldiv naine küsib, kas ma ikka jaksan paki koju tassida, see ju 9,4kg siiski. Arvan, et saan hakkama. Katsun pakki, ei tundugi nii raske, kuid oleks lihtsalt äärmiselt ebameeldiv teda tassida.Ja ta rännakul minuni pisut kannatada ka saanud, ja see veel puuduks kui ta mul tee peal täita puru läheks. Naine pakub siis, et ta võib selle mulle õhtul koju ära tuua, sest ta elab niikuinii linnas või ma võin oodata kuni ta töö lõpetab, umbes kell 6 ja siis temaga koos linna tagasi sõita. Me tõsiselt heldin ja ei oska kohe midagi vastata..:". eee.. jaaah, see oleks teist äärmiselt kena, kui te mulle paki koju viitsiksite tuua. Ma arvan, et kõnnin tagasi, hea trenn teine." Jagame telefoninumbreid ja ma lahkun imerõõmsalt kontorist. Isver, leidub ikka häid inimesi siin maailmas!!! Niiiiiii armas! Juba täna õhtul saan endale tükikese kodust (:
Jõuan umbes 5.45 koju. Audition!? Saada Mari'le(eesti tüdruk, kes seda korraldab) sõnumi, kas kell 7paiku juba hilja tulla.Õnneks mitte, auditon kestab 9ni. Jehuuu! Ootan pakki. Kell 6.50 vms kõne, ja teiselpool toru on imearmas naine postimajast. Mu pakk on saabunud! Rõõm on äraütlemata suur! Tänan viisakalt ja lippan tuppa. Asetan paki diivanile, vahetan riided, ja rõõmutsen prooviesinemisele. Küsimused(hobid jms) Marilt, nimesilt rinda ja lõputud trepid üles ruumi. Esmalt võtab mind vastu Paulina, kes õpetab väikese tantsukava. Isver kui lahe, ma saan tantsida, ja ilma et keegi mind hindaks! Parim tujutõstja! Paar korda teen rutiini läbi, ja siis asun teksti õppima, sest pean seda peast ette kandma järgmises ruumis. Saingi kohe sisse, ja ega ei tahtnud väga kaua tuupida ka, saaks asjaga juba ühele poole. Kandsin ühte teksti ette normaalselt ehk sisukohaselt, siis lapsena, kes mängib mänguväljakul ja kolmandaks joodikuna, kes kaamerasse räuskab. Valmis. Kena.
Pärast palusin Paulinal minuga veel tantsu õppida ja poole tunni pärast olengi tagasi toas. Milline meeldib päeva lõpp, uskumatu, tõsiselt!
pakiavamiskihk on suuur, kuid enne tuleb end veel pessu saada ja siis oh, rõõm pääse valla!
Esmalt, iseenesestmõistetavalt, avasin juustupaki ja leiva. Mis saab olla parem õhtusöök kui eesti juust ja taluleib! Neile järgnes ka martsipanibatoon, parim!
Milline elamus...
Ilusat und!
Suur päev brittide jaoks, kui mind jätab täitsa külmaks. Kuigi on küll naljakashirmus nähta verega mökerdatud kujusid linna peal ringi jõlkumas.
Loengusse kella kolmeks - täna teemaks: Mike Pearson(kuulus omakandi mees) rääkis kehast ja performingutamisest/näitlemisest. Nii kui tahtis mingit näidet tuua võttis ta kogu aeg appi Mari-Liis'i(eestlane), kes juhuslikult ees reas istus. Päris naljakas oli, kuidas ta tema peale lähedus-kaugus katseid tegi :D Mike tõi näiteks, kui näitlejal on etenduses käsi kipsis(päriselt käsi kipsis st) siis publik automaatselt mõtleb, et see on osa näidendist, mitte nad ei mõtle, kus ta võis selle saada ometi. Noo, mina küll mõtleks, kas ta sai selle võrkpalli mängides, või jalgpalli tagudes. :D
Tarkusetera - treenimine aitab säilitada füüsilist ekspressiivsust.
1.11.11 - Novembrikuuu!
Tegin arvatavasti päev otsa portfoliot, sest homseks pidi pm valmistöö juba seminari kaasa võtma.
2.11.11
12.10 - 1 Analysing Performance Seminar - analüüsi ülesehitus - kas mul on argument? Mis midagi näidendi tegi, kuidas? Ära lihtsalt ütle, kas asjad olid hästi või halvasti. Analüüsi!
Selge... võib-olla.
Emme pakk peaks homme varemalt või hiljemalt kohale jõudma, jehuu !
2.00 - 4.00 Tennis - mängisin ühe Leedu tüdrukuga 2 h järjest. Mõnus trenn oli :)
Jõudsin siis end täitsa treenituna tundes tuppa, kui avastasin maast punase lipiku, mis tavaliselt on paber, mis näitab, et tuleb pakile järgi minna vms. Kahtlustasin, et see minule kuulub, kuid lootsin, et mitte. Võtsin ta maast üles ja muidugi oli seal Miss Kristina Stukert, maailmahalvas käekirjas muidugi. Kurjaaaa!! Mis mõttes põhjuseks: liiga suur pakk. No loogiline, et see ei mahu kirjapilust läbi ju. Avanud siis majaukse ja karjunud kedagi allkirja kirjutama või paki lihtsalt tuppa visanud. Keegi siis ei võinud kuulda uksele koputust või!? Mina siin kuulen alati kõike ja jooksen pakkidele allkirju andma. Kuulen liiga hästi, mhm.
Mis on mu variandid paki kättesaamiseks? Minna netilehele ja paluda see mulle homseks või mingiks muuks päevaks kohale toimetada - EI, mõttetu, sest samamoodi ei ole mind järgnevatel päevadel sel kellaajal kodus ja ma tahan pakki võimalikult kohe kätte saaada! Piisavalt juba oodanud. Teine variant - lasen paki 3 vüi 5 naela eest linna postkontorisse toimetada - Oi EI, mina ei maksa neile rohkem pennigi(st mammiito maksis paki eest niigi juba hingehinda). Kolmas variant - lähen ise pakile järgi - Hmm, vaatan kellaaega hetkel, 4 midagi ja vaatan kaua postkontor lahti 5.30. Tundub piisavalt palju aega olevat eks? Mkm, sest see kuradima postkontor asub kusagil kaugel Lammastemaal, ja sealt veel edasi. St ega ma ei tea, kus see täpselt asub. otsin googlest, aga aru ei saa. Helistan Edithile, ehk ta teab, kuid ta ei võta vastu mobiili. Kurjaaa!! Oi ma olen vihane, nii vihane, et ei lähe isegi auditionile, mis kell 5 hakkab ja lähen ja otsin selle paki üles! Jah, just! Hea, et mul spordiriided seljast, sest läheb jooksmiseks. Minu arusaamist mööda, tundub postkontor pääääris kaugel olevat, kuid ma püüan ikkagi jõuda õigeks ajaks kohale. Annan jalgadele valu, nii et vahepeal on tunne, et käin ninali. Palav on! Pimedaks kisub. Käin paaris kohas küsimas, kus kontor asub. Nemad muudkui küsivad, kas ma autoga. Mina seepeale: Ei, ma olen jalgsi, st jooksen, st teen trenni. Nad seletavad asukohta, mina üritan aru saada(ega väga ei saanud vist, millegipärast mõistus ei taha kuulata asukohta, vaid hing hingeldab end lolliks), ja nemad soovivad mulle edu, mitte eriti lootusrikkal ilmel, pean mainima. Vahepeal kardan end eksinud olevat ning kõnnin(lõpuks) pisut tagasi ja lähen küsin kuskil koopiategemismajast juhtnööre. Meesterahvas võtab mu jutule, ja jällegi küsimus: "Autoga?" Mina lootusetult mõtlemas, jeerum, on see tõesti nii kaugel? See mees polnud üldse optimistlik minuga, pigem ärgitas mind mitte seda otsimast, sest läheb juba pimedaks, ja edasi minnes lõppeb kõnnitee ja siis seal autotee jne. Tänan naeratades, ja lahkun hoonest. Jah, tõesti on pime vaikselt, kuid ma enam-vähem nüüd tean, kuhu minna. Jooksen siis edasi, ja jään korraks seisma, sest ülemõistuse lihtsalt, kuidas ei tule seda silda vastu, millest ma alt läbi peaksin jooksma kõikide juhtnööride kohaselt. Pisarad vägisi tikuvad silma, jään seisma, hingeldan ning vannun tänast päeva - õigemini postiteenust. Kuid samal hetkel on mu peas see Kristina mõjuvõimsamm, kes ütleb:"Kurat(tegelikult ka, ma vandusin), sa ei anna alla, sa ei ole mingisugune allaandja. Oled juba nii kaugele tulnud, ja lähed kõpuni!(jeerum, justkui oleks elu ja surma küsimus, eks... kohati tunduski kodupakk nii oluline olevat.)Sa leiad kontori üles, You can do this!" Ja ma jooksin edasi, nii kuis jalad võtsid - raskest järsust mäest üles joosta on "päris mõnus". Üsna pea leidsin kurikuulsa silla. Avastasin jah, et seal kõnniteed pole, kuid lootsin, et seda pole ainult silla alla ning pärast silda kõnnitee juba jätkub. Jooksin kähku silla alt läbi, et auto alla jäämise võimalus väiksem oleks(ei olnud mul mingi helkurit ka, siin ei teatagi sellisest asjast miskit..). Siis kohe tuli vastu teine sild ja jõgi tema all - oivaline maastikupilt! Olin juba üsna lähedal postimajale. Jooksin edasi, kui tulid vastu mingi suured hooned, ehmatasin ära, ja mõtlesin, kas tõesti saab nii raske olla, leida seda kuradima maja. Vaatasin juhuslikult vasakule, ja suure hoone peal ilutses silt Royal Mail. JESSSSSSSSSSSSSSS! I made it! Tegin paar tiiru maja ümber, enne kui sisenemiskoha leidsin. Kell oli 5 muide. (Poole tunniga mägised 5km joosta pole miskit tuleb välja) Britid siin ei ole vist kahte sammu ka jalgsi kõndima harjunud, aga mina olen ju eestlane. :)
Igatahes, astun siis meeletult hingeldades, nägu punane peas ja higi otsa ees leemendamas uksest sisse ja palun enda pakki. Vanemat sorti naisterahvas teiselpool letti küsib, kas olen autoga. Kas ta tõesti arvab, et autoga sõitmine paneb mind niimoodi punetama ja higistama ja hingeldama tagatipuks? Einoh. Vastan, seda mida teistelegi. Meeldiv naine küsib, kas ma ikka jaksan paki koju tassida, see ju 9,4kg siiski. Arvan, et saan hakkama. Katsun pakki, ei tundugi nii raske, kuid oleks lihtsalt äärmiselt ebameeldiv teda tassida.Ja ta rännakul minuni pisut kannatada ka saanud, ja see veel puuduks kui ta mul tee peal täita puru läheks. Naine pakub siis, et ta võib selle mulle õhtul koju ära tuua, sest ta elab niikuinii linnas või ma võin oodata kuni ta töö lõpetab, umbes kell 6 ja siis temaga koos linna tagasi sõita. Me tõsiselt heldin ja ei oska kohe midagi vastata..:". eee.. jaaah, see oleks teist äärmiselt kena, kui te mulle paki koju viitsiksite tuua. Ma arvan, et kõnnin tagasi, hea trenn teine." Jagame telefoninumbreid ja ma lahkun imerõõmsalt kontorist. Isver, leidub ikka häid inimesi siin maailmas!!! Niiiiiii armas! Juba täna õhtul saan endale tükikese kodust (:
Jõuan umbes 5.45 koju. Audition!? Saada Mari'le(eesti tüdruk, kes seda korraldab) sõnumi, kas kell 7paiku juba hilja tulla.Õnneks mitte, auditon kestab 9ni. Jehuuu! Ootan pakki. Kell 6.50 vms kõne, ja teiselpool toru on imearmas naine postimajast. Mu pakk on saabunud! Rõõm on äraütlemata suur! Tänan viisakalt ja lippan tuppa. Asetan paki diivanile, vahetan riided, ja rõõmutsen prooviesinemisele. Küsimused(hobid jms) Marilt, nimesilt rinda ja lõputud trepid üles ruumi. Esmalt võtab mind vastu Paulina, kes õpetab väikese tantsukava. Isver kui lahe, ma saan tantsida, ja ilma et keegi mind hindaks! Parim tujutõstja! Paar korda teen rutiini läbi, ja siis asun teksti õppima, sest pean seda peast ette kandma järgmises ruumis. Saingi kohe sisse, ja ega ei tahtnud väga kaua tuupida ka, saaks asjaga juba ühele poole. Kandsin ühte teksti ette normaalselt ehk sisukohaselt, siis lapsena, kes mängib mänguväljakul ja kolmandaks joodikuna, kes kaamerasse räuskab. Valmis. Kena.
Pärast palusin Paulinal minuga veel tantsu õppida ja poole tunni pärast olengi tagasi toas. Milline meeldib päeva lõpp, uskumatu, tõsiselt!
pakiavamiskihk on suuur, kuid enne tuleb end veel pessu saada ja siis oh, rõõm pääse valla!
 |
| Minu maailm ja mõnda! |
Milline elamus...
Ilusat und!
Meenutades minevikku...
26. oktoober
12.10 - 1.00 Seminar - arutleme kuidas teha portfoliot.
2 - 3 MAC seminar ehk Lucy näitas kuidas teha halloweeni meiki, nt kuulihaavad, sinikad, armid jne. Põnev, ja üllatav kui lihtne, kui vahendid olemas.
Kella 4ks kõndisin alla Varsity pubisse, kus sain uue loodud grupiga kokku - "Physicals" ehk arutlesime, mida me teha tahame ja teha võiks. Pm teeme siiski füüsilist teatrit ja pisut tantsulist poolt ka(miksides erinevaid stiile). Paljulubav, olen päris põnevil!
Tund poolteist koosviibimist ja siis koju süüa sättima(üldse ei ole viitsimist mitte kunagi süüa teha muideks, Ukas olles vähemalt mitte. Miks inimesed peavad küll sööma?)
Üleüldse liigub kell täna imelikult aeglaselt, justkui hakkaks aega üle jääma :O
Aa, ja internet, st peamiselt blogi läks vist ka lolliks, sest näitas, et mul on täna (liiga) palju blogikülastajaid olnud - 80-100(ei mäleta kenasti). Oi mu imestus oli suur, kui arvu nägi - ilmselgelt asi mäda. Ega ei teagi, mis värk oli. Põnev iagtahes :D
27.10.11
Kell 10-11 Performing Dramatic Texts loeng/seminar - saime teada kuidas näidendit analüüsida. Esmalt(tähtsaim) on autori poolt "antud asjaolud", nt tegelase vanus, perekonnataust, pm on need faktid ja need on üldjuhul antud iga stseeni kohta. Noh, ja siis saime ülesande, kus pidime autot müüma ja teine seda ostma. Ehk siis saime teada "antud asjaolud", ise pidime tema mineviku ja tuleviku välja mõtlema.
Antud asjaolud on autori poolt antud ja imagineeritud asjaolud on lugeja/näitleja enda interpretatsioon tekstist.
Ägee!
Tuppa, väike näks.
12.30 seadsin sammud Lammaste maale paaritunnisesse stsenograafiasse, kus oli täna täitsa vahva! Olime gruppides ning pidime arhitektuurima teatrihoone, kui meil oleks suhteliselt vabad käed ja meeletult raha. Samuti pidime kujundama seesmise poole teatrist. Me joonistasime sellise ümara väljanägemisega hoone, mille katus käib lahti. Lavaruum oli lillekujuline, kus inimesed istuvad justkui õite peal ja lava on lille tuumikuks. Ilus! Seejärel vaatasime kaua-kaua kuulsate ja vähemkuulsate kunstnike maale ja lavakujundusi. Ja peateemaks ikka Graig ja Appia.
Rutuline tagasikõnnak, pool tunnikest hingetõmbeaega ja kella 4ks Performing Dramatic Texts workshop'i. Saime teada duoloogi eksamivariandid, millest peame siis endale sobiliku leidma(Sain alles nädal hiljem aru, miks õpetaja meile näidendite stseeni ette vuristas, pikad juhtmed jah.. mhm.... räägib siis teine nii kiiresti ja segaselt, et mul kaob viitsimine teda kuulata ja midagi ka kirja panna.) Me tegime mingeid harjutusi ka
Tegime stseeni "Seagull'ist" ja vaatasime, kuidas üks või teine kaasõpilane seda teeb. Tegime seda enda duoloogi partneriga, kelleks mul on Laura. Jah, mängisime meest ja naist - põnev. Tegime ühte teksti sada korda erinevat moodi, nt andis söötis õpetaja meile omadussõnad(nt vihane, sulav, magus jne), ja pidime neid kasutades teksti mängima. Päris naljakas oli :D Richard(õpetaja) soovitas ka selle raamatu osta, kus 1000 erinevat tegu- ja omadussõna(nt tüle analüüsivalt lause:" Ma armastan jäätist.") Ostsin ka, täitsa kallis polnudki, Amazonist saab üldjuhul asju ikka mõistliku hinnaga . 8 naelaga sain ehk? Nimi raamatul: "Actions: The Actors' Theasaurus"
Pärast tundi kiirkõnnakul "Gormenghast" näidendi proovi.(tänaseks tuli üks 2 salmi pähe õppida) Võite üks kord arvata, kellels see ainukesena õpitud oli, jällegi.
Kell 9 oli õnnistatud aeg, mil proov sai läbi ning võis sammud kodu poole seada. Jess!
Söök.
Lösutamine.
Külmetamine.
Magama!
28.10.11 - Vaba Reede
Kuna netti ei olnud juba mõnda päeva, otsustasime Edithiga Varsity'sse(ikka veel pubi) minna. St enne vedas Edith mind kommipoodi - niiii palju maiuseid, iiiisver!! Aga ega mul ei olnudki isu miskit osa, Edith küll ostis, aga sealt on niisama ka tore mööda kõndida!
Poole 6ni olime Varsitys, siis läksin raha välja võtma, sest laupäeval tuleb raharöövel. Ja kell umbes7 seadsin sammud ülesmäkke, kohustuslikku teatrisse. Etenduseks "Woyzeck on the Highveld", selle kohta tuleb ka viimane 1500 sõna portfooliosse kokku analüüsida. See oli hästi positiivne pooleteisttunnine suurnukuteater. St lugu ise polnud jsut kõige õnnelikum, verd oli ikka ka, aga mulle iseenesest hästi palju meeldis see etendus. Heaa! Esimene show, mille kohta suutsin koheselt pärat lõppu midagi (head) öelda. Kohe pärast performancet sai näitlejatelt küsimusi küsida. Oh, kui vapustavalt toredad nad on! Nii rõõmsameelsed ja vahvad! Pärast etendust pidin saama ühe seminarikaaslasega kokku, et koos etenduse üle arutleda ja seda siis etteantud Pavis'e küsimustiku põhjal analüüsida, aga keda polnud, oli seminarisemu. Eksole. Aga selle asemel saime Lindseyga(kes mu kõrval istus saalis) ja osade teiste gruppide seminaride õpilastega kokku ning saime kenasti kõigele kaua vastatud - paar tundi veetsime küsimustega aega, ja vaikselt hakatigi Arts Centre't kinni ka panema. Kuigi Lynsey pakkus küüti, ütlesin, et ma heameelega jalutan alla. Ta tegi seepeale suured silmad, ja arvas, et oleme Anne'ga imelikud, kes alati kõnnivad. Tõsi! Kuigi ta oli mures, kas ma ikka julgen üksinda nii hilja pimedas minna jne, ei leia ma selles miskit hirmsat. I am a strong woman!
Jõudsin siis oma positiivsete emotisoonidega tuppa, läksin üles, et Edithile tere öelda, kui see hirmunud näol mind ruttu sisse kutsub. Vuristab siis Eddu ruttu: "Sussisahistaja ja Lukas läksid kaklema!" Ma jäin nüüd küll juhmi näoga otsa vaatama ja ei saanud sõnu suust. Palusin selgitustl. Noh ühesõnaga, poisid läksid vist interneti pärast kaklema, sest üks oli teist, kirjakeste teel, mida nad ruuteri juurde jätta armastavad, solvanud. Lukas läks siis vist aru pärima, et mis värk on, kuigi Lukas esimesena Peter'it solvas. Kuna Peter elab Edithi kõrvaltoas, kuulis Edith kõike pealt. Peter olla vist esimene, kes kätega kallale läks, noh ja siis Lukas pani vastu. Anya(Peteri tütarlaps) oli karjunud, et jätku Lukas järgi, Peter ju temast väiksem jne. Selline uskumatu lugu siis. Jeerum. Väike närviline õhkkond oli majas küll. Jeerum, kus me küll elame:O Edith ütles veel, et oleks tahtnud neid lahutama minna, kuid oleks ise ka lõuga raudselt saanud siis. Oi, kurja, ma oleks raudselt vahele läinud ja nad lahti harutanud. Annan ise neile lõuga kui mõistus altpoolt pähe ei tule! Jobukakud.. Edithit mu vastus muidugi ei üllatanud :D
Jeerum milline päeva lõpp. Enam ei puutu vist keegi ruuterit ja ei tee restarti, mhm, kindel see. Kuigi kui vaja,ma ikka susserdaks midagi sellega. Ma ei karda Lukast, ja saan temaga üldiselt hästi läbi, ja üleüldse, ta ei oma siin midagi ega kedagi, voahh!
Pärast sellist actionit otsustasin meeli rahustada "Printsessi päevik" miljonkordse vaatamisega. Nii tore filmike ikka!
Aga lõpuni ei jaksanud vaadata, sest uni niitis jalust.
Ööd!
29.10.11
Täna jäi "Gormenghast" proov ära ning sai juba varakult sammud Morrisons'i poole seada.
Pärast poodlemist viisin end Varsitysse internetimõnusid nautima.
Kella 6ks tuterdasin koju tagasi, sest kõht kiskus tühjaks minema. Õhtusöögiks - riis ubadega(esimesed oad UK oldud aja jooksul vist). Hea!
Õhtul lugesin veel näidendiraamatut "The Burial at the Thebes" ja olin muidu õpihimuline.Ja siis, oh sa poiss, nett otsustas mind külastada. Oppaaaa!
30.10.11
2-5 oli tenniseaeg. Täna oli päris intensiivne tennis, sai järjest 3h mängitud, mängisin poistega paaris ja üksi kahe vastu ja üksi ühe vastu. Mõnusalt sai joosta ja palav olla. (Hea tunne oli, neile vahepeal ikka ära teha :P)
Õhtusöögiks keetsin porgandegi.. nämmmaaaaaa! Ma lihtsalt armastan porgandeid, igate pidi!
"The Burial at the Thebes" lugemine, portfoolio kirjutamine ja veel lugemine ja unne kah.
12.10 - 1.00 Seminar - arutleme kuidas teha portfoliot.
2 - 3 MAC seminar ehk Lucy näitas kuidas teha halloweeni meiki, nt kuulihaavad, sinikad, armid jne. Põnev, ja üllatav kui lihtne, kui vahendid olemas.
Kella 4ks kõndisin alla Varsity pubisse, kus sain uue loodud grupiga kokku - "Physicals" ehk arutlesime, mida me teha tahame ja teha võiks. Pm teeme siiski füüsilist teatrit ja pisut tantsulist poolt ka(miksides erinevaid stiile). Paljulubav, olen päris põnevil!
Tund poolteist koosviibimist ja siis koju süüa sättima(üldse ei ole viitsimist mitte kunagi süüa teha muideks, Ukas olles vähemalt mitte. Miks inimesed peavad küll sööma?)
Üleüldse liigub kell täna imelikult aeglaselt, justkui hakkaks aega üle jääma :O
Aa, ja internet, st peamiselt blogi läks vist ka lolliks, sest näitas, et mul on täna (liiga) palju blogikülastajaid olnud - 80-100(ei mäleta kenasti). Oi mu imestus oli suur, kui arvu nägi - ilmselgelt asi mäda. Ega ei teagi, mis värk oli. Põnev iagtahes :D
27.10.11
Kell 10-11 Performing Dramatic Texts loeng/seminar - saime teada kuidas näidendit analüüsida. Esmalt(tähtsaim) on autori poolt "antud asjaolud", nt tegelase vanus, perekonnataust, pm on need faktid ja need on üldjuhul antud iga stseeni kohta. Noh, ja siis saime ülesande, kus pidime autot müüma ja teine seda ostma. Ehk siis saime teada "antud asjaolud", ise pidime tema mineviku ja tuleviku välja mõtlema.
Antud asjaolud on autori poolt antud ja imagineeritud asjaolud on lugeja/näitleja enda interpretatsioon tekstist.
Ägee!
Tuppa, väike näks.
12.30 seadsin sammud Lammaste maale paaritunnisesse stsenograafiasse, kus oli täna täitsa vahva! Olime gruppides ning pidime arhitektuurima teatrihoone, kui meil oleks suhteliselt vabad käed ja meeletult raha. Samuti pidime kujundama seesmise poole teatrist. Me joonistasime sellise ümara väljanägemisega hoone, mille katus käib lahti. Lavaruum oli lillekujuline, kus inimesed istuvad justkui õite peal ja lava on lille tuumikuks. Ilus! Seejärel vaatasime kaua-kaua kuulsate ja vähemkuulsate kunstnike maale ja lavakujundusi. Ja peateemaks ikka Graig ja Appia.
Rutuline tagasikõnnak, pool tunnikest hingetõmbeaega ja kella 4ks Performing Dramatic Texts workshop'i. Saime teada duoloogi eksamivariandid, millest peame siis endale sobiliku leidma(Sain alles nädal hiljem aru, miks õpetaja meile näidendite stseeni ette vuristas, pikad juhtmed jah.. mhm.... räägib siis teine nii kiiresti ja segaselt, et mul kaob viitsimine teda kuulata ja midagi ka kirja panna.) Me tegime mingeid harjutusi ka
Tegime stseeni "Seagull'ist" ja vaatasime, kuidas üks või teine kaasõpilane seda teeb. Tegime seda enda duoloogi partneriga, kelleks mul on Laura. Jah, mängisime meest ja naist - põnev. Tegime ühte teksti sada korda erinevat moodi, nt andis söötis õpetaja meile omadussõnad(nt vihane, sulav, magus jne), ja pidime neid kasutades teksti mängima. Päris naljakas oli :D Richard(õpetaja) soovitas ka selle raamatu osta, kus 1000 erinevat tegu- ja omadussõna(nt tüle analüüsivalt lause:" Ma armastan jäätist.") Ostsin ka, täitsa kallis polnudki, Amazonist saab üldjuhul asju ikka mõistliku hinnaga . 8 naelaga sain ehk? Nimi raamatul: "Actions: The Actors' Theasaurus"
Pärast tundi kiirkõnnakul "Gormenghast" näidendi proovi.(tänaseks tuli üks 2 salmi pähe õppida) Võite üks kord arvata, kellels see ainukesena õpitud oli, jällegi.
Kell 9 oli õnnistatud aeg, mil proov sai läbi ning võis sammud kodu poole seada. Jess!
Söök.
Lösutamine.
Külmetamine.
Magama!
28.10.11 - Vaba Reede
Kuna netti ei olnud juba mõnda päeva, otsustasime Edithiga Varsity'sse(ikka veel pubi) minna. St enne vedas Edith mind kommipoodi - niiii palju maiuseid, iiiisver!! Aga ega mul ei olnudki isu miskit osa, Edith küll ostis, aga sealt on niisama ka tore mööda kõndida!
Poole 6ni olime Varsitys, siis läksin raha välja võtma, sest laupäeval tuleb raharöövel. Ja kell umbes7 seadsin sammud ülesmäkke, kohustuslikku teatrisse. Etenduseks "Woyzeck on the Highveld", selle kohta tuleb ka viimane 1500 sõna portfooliosse kokku analüüsida. See oli hästi positiivne pooleteisttunnine suurnukuteater. St lugu ise polnud jsut kõige õnnelikum, verd oli ikka ka, aga mulle iseenesest hästi palju meeldis see etendus. Heaa! Esimene show, mille kohta suutsin koheselt pärat lõppu midagi (head) öelda. Kohe pärast performancet sai näitlejatelt küsimusi küsida. Oh, kui vapustavalt toredad nad on! Nii rõõmsameelsed ja vahvad! Pärast etendust pidin saama ühe seminarikaaslasega kokku, et koos etenduse üle arutleda ja seda siis etteantud Pavis'e küsimustiku põhjal analüüsida, aga keda polnud, oli seminarisemu. Eksole. Aga selle asemel saime Lindseyga(kes mu kõrval istus saalis) ja osade teiste gruppide seminaride õpilastega kokku ning saime kenasti kõigele kaua vastatud - paar tundi veetsime küsimustega aega, ja vaikselt hakatigi Arts Centre't kinni ka panema. Kuigi Lynsey pakkus küüti, ütlesin, et ma heameelega jalutan alla. Ta tegi seepeale suured silmad, ja arvas, et oleme Anne'ga imelikud, kes alati kõnnivad. Tõsi! Kuigi ta oli mures, kas ma ikka julgen üksinda nii hilja pimedas minna jne, ei leia ma selles miskit hirmsat. I am a strong woman!
Jõudsin siis oma positiivsete emotisoonidega tuppa, läksin üles, et Edithile tere öelda, kui see hirmunud näol mind ruttu sisse kutsub. Vuristab siis Eddu ruttu: "Sussisahistaja ja Lukas läksid kaklema!" Ma jäin nüüd küll juhmi näoga otsa vaatama ja ei saanud sõnu suust. Palusin selgitustl. Noh ühesõnaga, poisid läksid vist interneti pärast kaklema, sest üks oli teist, kirjakeste teel, mida nad ruuteri juurde jätta armastavad, solvanud. Lukas läks siis vist aru pärima, et mis värk on, kuigi Lukas esimesena Peter'it solvas. Kuna Peter elab Edithi kõrvaltoas, kuulis Edith kõike pealt. Peter olla vist esimene, kes kätega kallale läks, noh ja siis Lukas pani vastu. Anya(Peteri tütarlaps) oli karjunud, et jätku Lukas järgi, Peter ju temast väiksem jne. Selline uskumatu lugu siis. Jeerum. Väike närviline õhkkond oli majas küll. Jeerum, kus me küll elame:O Edith ütles veel, et oleks tahtnud neid lahutama minna, kuid oleks ise ka lõuga raudselt saanud siis. Oi, kurja, ma oleks raudselt vahele läinud ja nad lahti harutanud. Annan ise neile lõuga kui mõistus altpoolt pähe ei tule! Jobukakud.. Edithit mu vastus muidugi ei üllatanud :D
Jeerum milline päeva lõpp. Enam ei puutu vist keegi ruuterit ja ei tee restarti, mhm, kindel see. Kuigi kui vaja,ma ikka susserdaks midagi sellega. Ma ei karda Lukast, ja saan temaga üldiselt hästi läbi, ja üleüldse, ta ei oma siin midagi ega kedagi, voahh!
Pärast sellist actionit otsustasin meeli rahustada "Printsessi päevik" miljonkordse vaatamisega. Nii tore filmike ikka!
Aga lõpuni ei jaksanud vaadata, sest uni niitis jalust.
Ööd!
29.10.11
Täna jäi "Gormenghast" proov ära ning sai juba varakult sammud Morrisons'i poole seada.
Pärast poodlemist viisin end Varsitysse internetimõnusid nautima.
Kella 6ks tuterdasin koju tagasi, sest kõht kiskus tühjaks minema. Õhtusöögiks - riis ubadega(esimesed oad UK oldud aja jooksul vist). Hea!
Õhtul lugesin veel näidendiraamatut "The Burial at the Thebes" ja olin muidu õpihimuline.Ja siis, oh sa poiss, nett otsustas mind külastada. Oppaaaa!
30.10.11
2-5 oli tenniseaeg. Täna oli päris intensiivne tennis, sai järjest 3h mängitud, mängisin poistega paaris ja üksi kahe vastu ja üksi ühe vastu. Mõnusalt sai joosta ja palav olla. (Hea tunne oli, neile vahepeal ikka ära teha :P)
Õhtusöögiks keetsin porgandegi.. nämmmaaaaaa! Ma lihtsalt armastan porgandeid, igate pidi!
"The Burial at the Thebes" lugemine, portfoolio kirjutamine ja veel lugemine ja unne kah.
Subscribe to:
Posts (Atom)