Meenutades minevikku...

3.11.11
Aaa, eile tuli porfooliole viimane laisk lihv anda, mhm, sellega lõppes mu kolmapäev hoopis.
Varajane ärkamine 8.30 täpsemalt või vähemtäpsemalt, sest kell 12 on portfoolio tähtaeg. Essee tuleb ära anda enne loengut, sest pärast ei jõua hästi, ja viimasel minutil kindlasti palju printijaid ka. Essee ära antud. Said toreda vihmapadukaga alla kõndida ja märg olla. Lirts lörts. Kuivad riided selga ja loengusse.
10.00-11.00 Loeng/seminar - ootasime 40 minuti hääleõpetaja Joan'i, kuid teda ei tulnudki. Tund jääb vist ära, mhm. Tore, et keegi meile ikka "ütles" eks(Kristina on marus).
Arvatavasti jääb õhtune workshop ka ära.. mille eest me maksama ekskusa mua?
Nii, et olekski võinud nüüd portfoolio ära anda. Eksole.
Kella 1ks lammaste maale, kus vaatasime videot Bauhaus'ist, esimene kuulus arhitektuurihoone vist. See oli saksakeelne. Nii vahva oli aru saada, ilma et oleksin pidanud inglisekeelseid subtiitreid jälgima. Leidsin end  isegi saksa keeles märkmeid kirjutamas. Väike praktika ;) Kuna video ei olnud maailmapõnevaim, sai ka mõne rõivadisainikese nurgale visandatud.  Ma teen ka ju kunsti. - stsenograafilist rõivakunsti?
Pärast 3 jõudsin koju, ootasin kella 4, et minna vaatama, kas workshop ikka toimub. Mkm, uksed lukus! Mis jama on, et keegi meile miskit öelnud pole.. tunnid lihtsalt jäeti ära, eriti ebameeldiv. Täna pidime duoloogipartneriga ühte etenduse ühe stseeni osa ette ka kandma. Mitte et mu partner kohal oleks olnud, haige teine. Oh, jah..
Eks teeb oma ajaga siis miskit muud tarka, süüa näituseks.
6.00 - 8 "Gormenghast" proovike. Koor sai ka esmakordselt varem proovist ära, jehuu! "Sõpru" vaatama! "Sõbrad" on mind täiesti vallutanud. Aga niiii lahe on naerda kaua kaua pärast ühte või teist lauset, mida keegi neist välja ütleb.. jeerum kui andekas tekstikirjutaja!
Loomulikult ei puudunud lebotamise kõrvalt hea ja parem kodumaalt.

4.11.11
Kell 11 saime "Physical'idega" kokku(mina, Anne, Lynsey, Kris ja Nakita). Tegime tunnikese või rohkem füüsilist teatrit, võib võrduma panna kehalise treeninguga. Panin enda hip-hopi muusika mängima, nagu nad palusid, ja üritasime selle järgi siis end liigutada. No mina ei saa normaalseks jääda, kohe tuleb hakata tantsu üles kerima..kurja.  Ei, aga väga positiivne proov oli. Vahva ja trennikas hommikutreening.
Kojukesse, "Sõbrad", jooksma, eesti maiused(kohe näha, et võtab trenni väga tõsiselt).
Homme saab raske päev olema...

5.11.12
Laupäevaselt vara üles. Enne 9at juba. Sest kella 10neks läksin Odin Teatret treeningusse. Füüsilist teatrit andsid 2 tüdrukut, kes suvel Taanis 2 nädalat seda proffide käe alla kogemas käisid. Kestis see kella 5ni, suht jutti. pool tundi oli vahepeal söögipaus - minu söögiks oli  vaid martsipanibatoon, arvasin et piisab, kuid sellise megakigaintensiivse treeningu järel oleksin võinud potitäie makarone ka ära süüa, ja ikka poleks piisanud. Ei aga ega väga tühi kõht polnudki, sest kohe pärast trenni söögiisu tavaliselt pole, selle tekkimiseks kulub vähemalt 30minutit. Esimene treeningupool oli kõige raskem. Ja ma mõtlesin, et olen pisutki kehaliselt normaalses vormis, kuid jeerum, see oli alles trenn. Niimoodi higistasin ma viimati Viljandi koreograafia katsetel. Odin'is oli mul küll hing paelaga kaelas, rohkem märg enam ei saanud olla. Ja valus, väsitav. Apppi, kui heaaa!! Esimene pool oli siis Augusto Omolu(vist, ei ole kindel) treening. Parim kaloripõletaja maailmas! :D Ma nii tahaks seda teistelegi õpetada, tõesti hea enda füüsise proovilepanek. Muusika oli ka meeletult hea ja positiivne!
Aaa, ja esimene treeningu pool oli itaalia keeles  - põnev.Ja peale selle, ruumi tohtis siseneda ainult siis, kui oled keskendunud ja valmis tööks. 2minutlisi joogipause oli  3 tunni jooksul mõni - maailmavajalikud!
Teine pool oli pisut vähem füüsiline -Eugenio Barba ja presence(kohalolek). Mitmeid harjutusi olin eelmisel aastal Performance tundides teinud ning tuli kasuks, sest õpetaja südamest kiitis mind. Oli hea kuulda küll :)
Viimane pool, milleks mul oli küll kogu energia otsas, mitte midagi ei suutnud endast ena anda - surnud. Roberta Carrieri - silmad - side - maoliigutused jm huvitav. Jeerum, kui läbi ma olin igatepidi. Tühjaks pigistatud sidrun, mida omakorda veel tühjaks üritati pigistada.
Treeningu lõpetasime tantsimisega igasugu erinevate muusikate järgi, kuid õpitud liigutustega.
Kell pärast 5 jõudis surmani väsinud, kuid äärmiselt heatujuline olevus koju. Laua peal ootas mind ümbrik, kus ilutsesid Gregori pildid! Maailmanunnu on ta ikka! Oh, kui positiivne elu mul on :)
Pessu, sööma. Magama .. ei tea kas keegi homme tennisesse ka suuteline minema on?
Väsinud und!

6.11.11
Oi jee, kui raske oli magada. Oleksin justkui tonnist keha üritanud ühele või teisele küljele pöörata. Hommikul ärkasin meeletute seljavaludega. Jäin trammi alla ..füüsilise treeningu trammi alla. Oi see tramm oli alles raske. Voodist üles tõustes olid taldades kui 200 nõela, auts. Õnneks taaskõndima õppisin ma paari minuti jooksul. Raske oli endaga olla. Kõndisin kui robot. Tennisesse jäi minemata. Kuigi saime kätele meeletult koormust, ei olnudki käed üldse valusad - selg, õlad ja tagumik aga küll. Ei läinud tennisesse, kuna arvasin, et allapoole laskumine ja järskute liigutuste tegemine võib vaevaline olla.
Selle asemel liitusin Silveri ja Edithiga ning läksime Sandra juurde tõelist söögiorgiat pidama(no pärast sellist treeningut võib endale kõike lubada, hahhaa!) Jõudsime poeni, kui alarm kõva kõrvu lukustas ja tuletõrjeauto kohale vuras. Inimesed väljas ootamas. Oi kui põnev! Ega vist midagi hullu polnudki, sest tuletõrjujad kõndisid väga rahulikult hoonesse, vaevalt and tule korral sedaviisi käitunud oleksid. Ootasime pool tunnikest õues kuni rahvamass poodi lasti. Küpsetamiseks tarvilik ostetud, Sandra juurde ja toidutegemine alaku! Sandra tegi imehead riisirooga, Edith maitsvaid muffineid, Silver huvitavat rummikooki ja mina traditsioonilist, kui väga vormikat, kohupiimalaadset kooki(siin ei ole ma päris kohupiima veel kohanud). Kella 9ni sai söödud, jeerum, milline piin on olla söödetud. Raske elu! Vahepeal tegime tantsumaratoni, et sööki allapoole loksutada, kuid ei mõjunud. Me oleksi oma toidulaariga terve küla ära toitnud.
Meeldivalt rasketundeline kogemus on söömisorgia.
Pärast läksime veel "Rummers'isse", kus oli vaba mikrofoni õhtu, ja kõik soovijad laulda said ja võisid, nii kuis Jumal juhatas.
Ma pisut viibisin seltskonnas, kui siis umbes kella 11nks tulin koju tulema. Pisut sõpru ja tudilee!