Miskipärast tahtis keha juba 9.40 üles ärgata. No hea küll siis. Ega ma just väga ei keela ka.
Käisin enne sööki pesus veel, ja siis üritasin läpakat sada aega tööle saada. Tal täna jällegi selline pikalt veduvõtmise hommik. Ehk liiga varajane äratus tema jaoks?
Täna olin natukene tubli ja lugesin mitut artiklit Pina Bauschist ehk mu uurmistöökangelannast. Kirjutasin ka palju palju märkmeid üles, mida tuli juba iseenesest 1500 sõna. Loomulikult, ei saa ma sealt pooli kasutada, sest ise pean ka ikka miskit arvama.. aga mida..? See vajab veel uurimist.
Nojah.. . egas siis miskit.. unekest varsti!
Wednesday, 27 April 2011
26. aprill - Teisipäev
Magasin 9.40se pissipeatusega peaaegu ella 1ni. Seejärel hommikusöök/jook. Ja netiavarustesse. Paljud sarjad ju vaatamata, peab tagant järgi ikka ära vaatama, ja kõik korraga, sest nii ei ole mul esseede kõrval enam palju ahvatlusi.
Hästi natukene tegin ka uurimistööga/esseega algust. Aga üldiselt pühendasin end täna sarjade vaatamisele.
Selline vastik laiskuseuss ja edasilükkamiseuss on külas..
Kella 1 paiku ootas mind voodi, ja Kroonikate lugemine.
Hästi natukene tegin ka uurimistööga/esseega algust. Aga üldiselt pühendasin end täna sarjade vaatamisele.
Selline vastik laiskuseuss ja edasilükkamiseuss on külas..
Kella 1 paiku ootas mind voodi, ja Kroonikate lugemine.
24. aprill - Osterhase üllatuste otsimise päev; 25. aprill
Vahelduva eduga ärkasin lõpuks poole 9 paiku. Tänaseks hommikusöögiks ja ühtlasi Hannoveris selleks korraks minu viimaseks olid teistkordselt megamaailmaparimadmaitsvamad ahjumozarellasaid!!!!!!!
Vaiksel vaikselt pakkisin pärast sööki juba asju koomale..
Seejärel läksime poistega üllatusmune otsima. Valisime sellise jänkudele mõnusa koha - metsaalun aasakene. Minu rada mööda käis Rene ja Terjel siis Sten. Hästi vahva oli see seiklus, eriti lastele kindlasti! :) Rohus oli ka täitsa palju nõgeseid, kuhu ikka ja jälle astuda tuli, et edasi liikuda, ja seepärast astus Rene´ mitmele maiustusele peale, ega teinud märkamagi, kuna kõrvetust pidi kratsima. Tegin siis ikka suure imestuse, et Rene´ tule vaata, mis siin ja siin on! Siis leidis üles küll. Üllatuste laialiviskamise/peitmisega on see mure, et kui on pisut kõrgem rohi, ja edukalt edasi kõnnid, et uuele koht leida, võib eelneva leiukoht ära ununeda. Siis tuleb endal ka otsima hakata nagu päriselt kohe.
Veetsime 1. püha õues täitsa mitu tunnikest, kuid ilm oli meeletult kaunis, nii et polnud probleemi!
Tuppa saabusime umbes kella 1-2 paiku. Terjel oli plaanis teha hakklihakartulivormi, kuid tuli välja, et meil jäi muna ostmata. Tore tore. Siis tuli miskit muud välja mõelda. Lihtsam, kuid hästi maitsev kartul, porgand, hakkliha-koorekaste. Nämma!
Asjad pakitud. Poistega veel mängimist. Õuna söömine. Ja algaski minek tagasi Aberimaale. Terje, Sten ja Rene´ saatsid mind isegi lennujaama ära! Hästi positiivne on see, et Hannoveri lennujaamas võis olla ainult ka kuni 30min varem kohal. Võtsin ikka varuajaga tunnikese endale, kuid ega tegelikult polnudki nii kauast aega vaja. Ja piletit mul endiselt väljaprinditud polnud, ja keegi seda minult ka ei küsinud, ID-kaardist piisas täiesti. Paberikokkuhoid missugune!
Check-in pakkus munadepüha puhul ka pisikesi jänkušokolaade, milled siis poistele lahkelt loovutasin.
Kella 19 paiku jätsin Terje, Rene´ ja Steniga nägemist ning sammusin lennuki ootesaali. Täitsa kurb oli neist lahkuda. Nii tore oli ju, ja süüa sai palju ja väga hästi, ja naerda ka!!! :P
Pardale hakati meid laskma alles 19.16, kuigi oli tablool oli kirjas, et 18.50. Ega tegelikult vahet polegi väga, millal - ootan ma see pool tundi lennukis või terminalis. Lennuk pidi väljuma 19.35, kuid ta hakkas liikuma 19.25. Pardal oli enam-vähem vähe reisijaid, nii et sain uhkes üksinduses kolme istet nautida. Tegelikult piirdusin siiski vaid enda tagumiku alla olevaga ning ei hakanud enda koibi teistele sirutama. Lend kestis 1h ja 13 minutit - selline paras. Aa lennukisse tulles pakuti jänkušokolaadi ja maha minnes airberlin'i südamekujulist. Niii lekad olid! :) (Sõidu ajal pakuti ka jooki ja miskit suupistehakatist.) Tuterdasin siis aeglasel sammul pagasile järgi. Seekord panin tulles olnud käsipagasi kohvrite alla, sest see oli mul hinna sees nii-ehk naa, ja käsipagasiks sain tädi Olgalt ühe kotikese, kuhu panin toiduasju lennujaamas istumise jarongisõidu üleelamiseks. Aeglaselt liikusin ma sellepärast, et ega mul ju kuhugile kiiret ei olnud. Lennujaama "nautimist" veel 9 tundi. Rongi asusin ootama kell 20.15.
Algas rahulik ooteaeg + söömine.
Kui äkitselt kell 21.44 otsustas nina verd jooksma hakata.. misasja? Ennekuulmatu! Ju siis rõhumuutus või miskit andis tunda.
Kuidas ma oma lennujaamas veedetud aega sisustasin? Jändasin tükk aega telefonidega, ja vaatasin, mis põnevat seal leidub. Siis lugesin kõikvõimalikke pakendisilte(söögi, kreemide omi), sõin, ohkisin, haigutasin. Mind päästis igavusest täiega rosinašokolaadikommid, milled Terjeke mulle loovutas! Aitäh! Need on maailmaparimad asjad, ja minu isiklikud lemmikud nüüdsest! Ei, martsipan ei kao nimekirjast sellegipoolest.. Mingi hetk istus mu kõrvale üks nooremat sorti meesterahvas, ja siis vanemat sorti. Nad kukkusid seal lobisema, ilma et üksteisest väga hästi vist aru oleksid saanud. Varsti läks vanem mees ära ning poiss leidis järgmise ohvri - MINU. Tuli välja, et ta on Kanadast pärit ja elab seal, kuid on Soome peres. Teadis Eestist päris palju, ja lauset - "Kuidas sul läheb?" Imestasin üllatunult. Täitsa tore tüüp oli, me rääkisime mitu tundi jutti, ja nii hoidis ta mind ka üleval. Tegi mu hea inglise keele kohta komplimente, mida ma sugugi uskuda ei tahtnud, ja tagatippu leidis, et mul on huvitav briti aktsent. mis mis? Ma ütlesin, et kindlasti mitte, kuid ta siis vastas, et ameeriklastele tundubki briti aktsent kõigile neil, kes sellist britilikumat keelt kõnelevad. Huvitav!
Otsustasin juba ennist, et olenemata sellest, et mu rongipilet on kella 11ks, läksin ma 4.35 rongile. Niikuinii ei küsita minul kõiki pileteid, vaid seda ühte üldist, ja sellel pole kellaaegu üldse kirjaski. Tore! Alustasin oma rongitamist. Rong oli varem ees, nii et sain juba veerand 5 rongi astuda. Ja usute või mitte, isegi sellisel kellaajal taheti minult juba piletit nähada. Usinad kontrolörid ma peaks mainima. Ja loomulikult, ei küsitud minult kellaajaga pileteid. Jess!! Esimese sihtkohani oli 40 minutit sõitu, mille ajal jäin nii sügavalt magama, et ehmatasin end üles õiges peatuses, kuid peatusajast hiljem. Õnneks rong seisis seal veel pool tundi, nii et ei olnud hullu. Aga ehmatus oli suur, kalpsasin ruttu välja, ja ei saanud unesegasena miskit aru, mis tegema pean või kuhu minema. Läksin siis samasse rongi tagasi, istusin korraks maha, ja siis plahvtas, et ma pean JU rongi vahetama! Oh, mind küll. Ehmatus võttis peast päris segaseks! Ega tegelikult poleks miskit hullu olnud, kui ma poleks üles ärganud seal jaamas, oleksin lihtsalt edasi-tagasi lennujaama vahet uhanud. Naljakas oleks olnud! Astusin siis rongist uuesti välja, ja asusin väljapääsu otsima. Esialgselt kõndisin vales suunas, nii et jaamatöölised mind õigele poolele juhtasid, ja ütlesid, et seal kuhu ma minna tahan, lõppeb perroon juba ära. Tore tädi olen ikka..
Leidsin õige koha üles. Ja 5.30 asusin London Eustonisse metrooga sõitu. 15 minuti pärast olin kohal. Nüüd juba asi selge, ja suurem uni ära ehmatatud. Jaamades oli ka mitmeid platformi muutusi, kuid õnneks ei miskit ülemäära segast või rasket. Tegelikult ongi kogu süsteem lihtne! Päriselt ka!
Eelviimane rong - tahtsin vetsu. Seal automaatne uks. Vajutasin siis ukseavamisnupule, kui vastu vaatab mulle pissiv meesterahvas. Oi jeerum, piinlik või mis. Vabandasin, ja kobisin oma kohale tagasi. Vetsu ma siin rongi vist ei lähe, kannatan kuidagi ära. Kas see mees ei võinud siis ust sulgeda või miskit.. nojah..
Ja ühel hetkel hakkab ninast meeletult verd voolama! Justkui oleks keegi kraanid lahti keeranud, ja need lahti unustanudki. Sellist "nalja" pole mul veel kunagi olnud. Ja otseloomulikult ei leidnud ma tükk aega salvrätte üles, vaid tilgutasin käed, riided ja lõpuks leidsin esimese ettejuhtuva asja - Rene´ kirjutatud pildike - ning suutsin natuke tapatalge peatada. Nii kahju pildist, kuid päästis mind ikka kõvasti! Lõpuks leidsin ka salvrätte ja asusin ka riideid ja käsi puhastama. Päris nali oleks olnud, kui kontrolör oleks tulnud, ja minul käed üleni verised nagu tõeline tapatöö oleks käinud. Kohutav! Kontrolör tuli tibake hiljem, kui olin käed juba puhtaks saanud ning üritasin oma ilgeid riideid varjata. Ei märganud miskit.ta.
Jube!
Viimase rongi vahetus Birmingham New Street'is. pool tunnikest ootamist ja pikk kõnd õigele perroonile. Rong oli kahe vaguniga ja hästi räpane ja vaene, võrreldes eelnevatega. Ja külm oli seal ka, pidin lausa sokid jalga panema, et unne suikuda saaksin! Mul oli jalad täitsa jääkuubikud juba, kui hiljem avastasin, et aken ei käinud mu kohal korralikult kinni.. no tere tore!
Magasin ikka hea tunnikese või rohkem, kui üks hetk sadas sisse meeltu rahvamass, ning tühjendasin oma kõrvalistme ja pakkusin istet, mis lapse poolt ka vastu võeti. Sel hetkel kui üles ärkasin, hakkas rong minu arust teises suunas liikuma ning olin kindel,et nüüd sõidangi vales suunas, ja oleksin pidanud rongi vahetama. Aag paanitseda ka ei viitsinud, vaid mõtlesin, et küll siis sealt valest kohast tagasi sõidan. No problemo! Õnneks ei olnudki vale rong. Kogu värk tundus aknast välja vaadates nii võõras, kuna istusin sel korral teisel pool.Viuh!
11.25 olin Aberystwythis. Ruttu pissile! Kobistasin oma kottidega mäest üles, ja 25 minuti pärast puudutasid jalad juba ühikapõrandat. Milline õnnistus! Uskumatu, et ma päral olen. Sõin oma viimased 2 võileiba ära, küpsiseid ja Katieseid ka. Vaatasin "Ameerika supermodelle" ning kell 14 vajusin voodisse ja lasin endal paar tunnikest magada. Pärast ärkamist käisin ka poes, sest leivavarud ja kalapulgad vajasid täiendamist. Kell 22 maabusin aga jällegi voodis. Nii hea uni!
Head und!
Seejärel läksime poistega üllatusmune otsima. Valisime sellise jänkudele mõnusa koha - metsaalun aasakene. Minu rada mööda käis Rene ja Terjel siis Sten. Hästi vahva oli see seiklus, eriti lastele kindlasti! :) Rohus oli ka täitsa palju nõgeseid, kuhu ikka ja jälle astuda tuli, et edasi liikuda, ja seepärast astus Rene´ mitmele maiustusele peale, ega teinud märkamagi, kuna kõrvetust pidi kratsima. Tegin siis ikka suure imestuse, et Rene´ tule vaata, mis siin ja siin on! Siis leidis üles küll. Üllatuste laialiviskamise/peitmisega on see mure, et kui on pisut kõrgem rohi, ja edukalt edasi kõnnid, et uuele koht leida, võib eelneva leiukoht ära ununeda. Siis tuleb endal ka otsima hakata nagu päriselt kohe.
Asjad pakitud. Poistega veel mängimist. Õuna söömine. Ja algaski minek tagasi Aberimaale. Terje, Sten ja Rene´ saatsid mind isegi lennujaama ära! Hästi positiivne on see, et Hannoveri lennujaamas võis olla ainult ka kuni 30min varem kohal. Võtsin ikka varuajaga tunnikese endale, kuid ega tegelikult polnudki nii kauast aega vaja. Ja piletit mul endiselt väljaprinditud polnud, ja keegi seda minult ka ei küsinud, ID-kaardist piisas täiesti. Paberikokkuhoid missugune!
Check-in pakkus munadepüha puhul ka pisikesi jänkušokolaade, milled siis poistele lahkelt loovutasin.
Kella 19 paiku jätsin Terje, Rene´ ja Steniga nägemist ning sammusin lennuki ootesaali. Täitsa kurb oli neist lahkuda. Nii tore oli ju, ja süüa sai palju ja väga hästi, ja naerda ka!!! :P
Pardale hakati meid laskma alles 19.16, kuigi oli tablool oli kirjas, et 18.50. Ega tegelikult vahet polegi väga, millal - ootan ma see pool tundi lennukis või terminalis. Lennuk pidi väljuma 19.35, kuid ta hakkas liikuma 19.25. Pardal oli enam-vähem vähe reisijaid, nii et sain uhkes üksinduses kolme istet nautida. Tegelikult piirdusin siiski vaid enda tagumiku alla olevaga ning ei hakanud enda koibi teistele sirutama. Lend kestis 1h ja 13 minutit - selline paras. Aa lennukisse tulles pakuti jänkušokolaadi ja maha minnes airberlin'i südamekujulist. Niii lekad olid! :) (Sõidu ajal pakuti ka jooki ja miskit suupistehakatist.) Tuterdasin siis aeglasel sammul pagasile järgi. Seekord panin tulles olnud käsipagasi kohvrite alla, sest see oli mul hinna sees nii-ehk naa, ja käsipagasiks sain tädi Olgalt ühe kotikese, kuhu panin toiduasju lennujaamas istumise jarongisõidu üleelamiseks. Aeglaselt liikusin ma sellepärast, et ega mul ju kuhugile kiiret ei olnud. Lennujaama "nautimist" veel 9 tundi. Rongi asusin ootama kell 20.15.
Algas rahulik ooteaeg + söömine.
Kui äkitselt kell 21.44 otsustas nina verd jooksma hakata.. misasja? Ennekuulmatu! Ju siis rõhumuutus või miskit andis tunda.
Kuidas ma oma lennujaamas veedetud aega sisustasin? Jändasin tükk aega telefonidega, ja vaatasin, mis põnevat seal leidub. Siis lugesin kõikvõimalikke pakendisilte(söögi, kreemide omi), sõin, ohkisin, haigutasin. Mind päästis igavusest täiega rosinašokolaadikommid, milled Terjeke mulle loovutas! Aitäh! Need on maailmaparimad asjad, ja minu isiklikud lemmikud nüüdsest! Ei, martsipan ei kao nimekirjast sellegipoolest.. Mingi hetk istus mu kõrvale üks nooremat sorti meesterahvas, ja siis vanemat sorti. Nad kukkusid seal lobisema, ilma et üksteisest väga hästi vist aru oleksid saanud. Varsti läks vanem mees ära ning poiss leidis järgmise ohvri - MINU. Tuli välja, et ta on Kanadast pärit ja elab seal, kuid on Soome peres. Teadis Eestist päris palju, ja lauset - "Kuidas sul läheb?" Imestasin üllatunult. Täitsa tore tüüp oli, me rääkisime mitu tundi jutti, ja nii hoidis ta mind ka üleval. Tegi mu hea inglise keele kohta komplimente, mida ma sugugi uskuda ei tahtnud, ja tagatippu leidis, et mul on huvitav briti aktsent. mis mis? Ma ütlesin, et kindlasti mitte, kuid ta siis vastas, et ameeriklastele tundubki briti aktsent kõigile neil, kes sellist britilikumat keelt kõnelevad. Huvitav!
Otsustasin juba ennist, et olenemata sellest, et mu rongipilet on kella 11ks, läksin ma 4.35 rongile. Niikuinii ei küsita minul kõiki pileteid, vaid seda ühte üldist, ja sellel pole kellaaegu üldse kirjaski. Tore! Alustasin oma rongitamist. Rong oli varem ees, nii et sain juba veerand 5 rongi astuda. Ja usute või mitte, isegi sellisel kellaajal taheti minult juba piletit nähada. Usinad kontrolörid ma peaks mainima. Ja loomulikult, ei küsitud minult kellaajaga pileteid. Jess!! Esimese sihtkohani oli 40 minutit sõitu, mille ajal jäin nii sügavalt magama, et ehmatasin end üles õiges peatuses, kuid peatusajast hiljem. Õnneks rong seisis seal veel pool tundi, nii et ei olnud hullu. Aga ehmatus oli suur, kalpsasin ruttu välja, ja ei saanud unesegasena miskit aru, mis tegema pean või kuhu minema. Läksin siis samasse rongi tagasi, istusin korraks maha, ja siis plahvtas, et ma pean JU rongi vahetama! Oh, mind küll. Ehmatus võttis peast päris segaseks! Ega tegelikult poleks miskit hullu olnud, kui ma poleks üles ärganud seal jaamas, oleksin lihtsalt edasi-tagasi lennujaama vahet uhanud. Naljakas oleks olnud! Astusin siis rongist uuesti välja, ja asusin väljapääsu otsima. Esialgselt kõndisin vales suunas, nii et jaamatöölised mind õigele poolele juhtasid, ja ütlesid, et seal kuhu ma minna tahan, lõppeb perroon juba ära. Tore tädi olen ikka..
Leidsin õige koha üles. Ja 5.30 asusin London Eustonisse metrooga sõitu. 15 minuti pärast olin kohal. Nüüd juba asi selge, ja suurem uni ära ehmatatud. Jaamades oli ka mitmeid platformi muutusi, kuid õnneks ei miskit ülemäära segast või rasket. Tegelikult ongi kogu süsteem lihtne! Päriselt ka!
Eelviimane rong - tahtsin vetsu. Seal automaatne uks. Vajutasin siis ukseavamisnupule, kui vastu vaatab mulle pissiv meesterahvas. Oi jeerum, piinlik või mis. Vabandasin, ja kobisin oma kohale tagasi. Vetsu ma siin rongi vist ei lähe, kannatan kuidagi ära. Kas see mees ei võinud siis ust sulgeda või miskit.. nojah..
Ja ühel hetkel hakkab ninast meeletult verd voolama! Justkui oleks keegi kraanid lahti keeranud, ja need lahti unustanudki. Sellist "nalja" pole mul veel kunagi olnud. Ja otseloomulikult ei leidnud ma tükk aega salvrätte üles, vaid tilgutasin käed, riided ja lõpuks leidsin esimese ettejuhtuva asja - Rene´ kirjutatud pildike - ning suutsin natuke tapatalge peatada. Nii kahju pildist, kuid päästis mind ikka kõvasti! Lõpuks leidsin ka salvrätte ja asusin ka riideid ja käsi puhastama. Päris nali oleks olnud, kui kontrolör oleks tulnud, ja minul käed üleni verised nagu tõeline tapatöö oleks käinud. Kohutav! Kontrolör tuli tibake hiljem, kui olin käed juba puhtaks saanud ning üritasin oma ilgeid riideid varjata. Ei märganud miskit.ta.
Jube!
Viimase rongi vahetus Birmingham New Street'is. pool tunnikest ootamist ja pikk kõnd õigele perroonile. Rong oli kahe vaguniga ja hästi räpane ja vaene, võrreldes eelnevatega. Ja külm oli seal ka, pidin lausa sokid jalga panema, et unne suikuda saaksin! Mul oli jalad täitsa jääkuubikud juba, kui hiljem avastasin, et aken ei käinud mu kohal korralikult kinni.. no tere tore!
Magasin ikka hea tunnikese või rohkem, kui üks hetk sadas sisse meeltu rahvamass, ning tühjendasin oma kõrvalistme ja pakkusin istet, mis lapse poolt ka vastu võeti. Sel hetkel kui üles ärkasin, hakkas rong minu arust teises suunas liikuma ning olin kindel,et nüüd sõidangi vales suunas, ja oleksin pidanud rongi vahetama. Aag paanitseda ka ei viitsinud, vaid mõtlesin, et küll siis sealt valest kohast tagasi sõidan. No problemo! Õnneks ei olnudki vale rong. Kogu värk tundus aknast välja vaadates nii võõras, kuna istusin sel korral teisel pool.Viuh!
11.25 olin Aberystwythis. Ruttu pissile! Kobistasin oma kottidega mäest üles, ja 25 minuti pärast puudutasid jalad juba ühikapõrandat. Milline õnnistus! Uskumatu, et ma päral olen. Sõin oma viimased 2 võileiba ära, küpsiseid ja Katieseid ka. Vaatasin "Ameerika supermodelle" ning kell 14 vajusin voodisse ja lasin endal paar tunnikest magada. Pärast ärkamist käisin ka poes, sest leivavarud ja kalapulgad vajasid täiendamist. Kell 22 maabusin aga jällegi voodis. Nii hea uni!
Head und!
23. aprill - Laupäev
Äratus pisut hilisem, kuna laupäev ja ei pea Sten'ut lasteaeda viima. Ärkasin lõplikult umbes enne kaheksat. Hommikusöök, poistega mängimine ja kella kaheks U-Bahnitasime trenni/jõusaal. Seal on hästi mugav emadel lapsed lapsehoidja hoole alla anda, kus nad saavad mängida, ja nii ei ole lastel meeletult igav sportlikku vanemat oodata. Trenni alustasime kiirkõnniga jooksulindil. Noh, nüüd olen sellega juba peaaegu, et harjunud - ninali enam ei kuku. Seejärel asusime erinevate lihasgruppide treenimist erinevate ja veel proovimata atribuutidega. Algus oli selline pisut raske ja uimane, kuid üsna varsti tuli enam-vähem trennitunne sisse. Vihtusime trenni teha ja naerda(kõhulihaste treening oli meil garanteeritud kogu aeg) üle 3 tunni. Mulle tegelikult õudselt meeldis seal trenni vihtuda, eriti kui teha seda eelkõige hea enesetunde saamise pärast, noh ja samal ajal on meeletult lõbus ka. Ei pea sinna ennast tapma minema nagu see mõne eesmärgiks vist tundus olevat. Tagasi koju me aga jalutasime, milleks kulus poolteist tundi, sest loomulikult Sten uimerdab ja leiab teekonnal sada muud asja sahkerdada kui normaalsel tempol kodu poole rühtida.
Kuna täna oli pühadejärgne päev, siis pagar, kust eelmine kord maitsvaid võileibu saime, oli täna kinni. Noh jalutame siis õunsöömissaatel edasi. Õnneks poistel oli söök kaasas, ja meie Terjega järasime õunu, nii et ei olnudki hull nälg. Koduteel otsustasime, et võtame kodu lähedalt Dönerit, kuid ka see oli kinni. Tore nali. Noh, siis ostsime poest pitsat ja sellest meie õhtusöök saigi. Noh, vaaritama ei olnud enam mõtet hakata, sest kell oli juba 8. Sten'ikene vajus kohe diivanil ära, nii et sööjat temast enam polnud. Jääb meile kolmele rohkem! :P
Täna õhtul oli ka "Deutschland sucht den Superstar", mida me hoolega vaatasime, kes rohkem, kes vähem poolunes. Hääletamist ma enam vaadata ei jaksanud, sest selleks pidi 1h ootama, ja siis alles on tulemuste teatamine. Kell 11 olin mina igatahes voodis!
Head und!
Ja hästi vahva päevakene saigi läbi! (:
Kuna täna oli pühadejärgne päev, siis pagar, kust eelmine kord maitsvaid võileibu saime, oli täna kinni. Noh jalutame siis õunsöömissaatel edasi. Õnneks poistel oli söök kaasas, ja meie Terjega järasime õunu, nii et ei olnudki hull nälg. Koduteel otsustasime, et võtame kodu lähedalt Dönerit, kuid ka see oli kinni. Tore nali. Noh, siis ostsime poest pitsat ja sellest meie õhtusöök saigi. Noh, vaaritama ei olnud enam mõtet hakata, sest kell oli juba 8. Sten'ikene vajus kohe diivanil ära, nii et sööjat temast enam polnud. Jääb meile kolmele rohkem! :P
Täna õhtul oli ka "Deutschland sucht den Superstar", mida me hoolega vaatasime, kes rohkem, kes vähem poolunes. Hääletamist ma enam vaadata ei jaksanud, sest selleks pidi 1h ootama, ja siis alles on tulemuste teatamine. Kell 11 olin mina igatahes voodis!
Head und!
Ja hästi vahva päevakene saigi läbi! (:
Friday, 22 April 2011
22.aprill - Reede
Tänane äratus oli kella 8 paiku, sest poisid kukkusid köva häälega poodi mängima, ja seda minu körval. hea, et peale mulle ei astunud. Nad ei teinud teist nägugi, et ma magada sooviksin vöi miskit. Head tegelased mul ikka :D
Noh ajasin end siis püsti, ja esimene küsimus Renelt oli, kas mängime einkaufemist? Ma arvasin, et ma sooviksin ene ikka süüa miskit ja siis vaatab asja. Pärast kella 10t otsustasime Herrenhauseni parki rullitama ja ratastega söitma minna, nii et poemängimine lükkus edasi. Me oleme seda ka juba viimased 3 päeva mänginud, aitab vist korraks küll.
Väljas oli imeline ilm täna. Suviselt soe ja päikesepaisteline, mis vöimaldas lühikeste pükste ja varrukatega end öue lasta. Rulllitasime täitsa 3 vöi rohkemgi tundi, ja ühtlasi püüdsime ka päikesekiiri. Mönna mönna!
KElla 2ks jöudsime tuppa ja kukkusime jälle sööma - noh sport teeb näljaseks ju. Tegime salatile ja kaneelikatele löpu peale - hea oli, aga otsa sai.
Öhtu saatsime mööda lauamänge mängides ja puslesid kokku pannes ning pönevaid multikaid vaadates(Lumivalgeke, Tarzan). Enne kella 8t oligi poistel juuba hambapesuaeg ja varsti magamaminek. Sten´u sain magama 9 paiku, sest ta oli päeval pärast sööki nii ära kukkunud, et magas lausa mitu tundi. Pisut küll arvas, et ta ikka ei taha magaam minna ja ootab venna ära, kuid voodisse jöudes vajusid silmad koheselt kinnni. Unine laps :) Rene´l lubasin multifilmi, see kokkast roti multikas, löpuni vaadaa ning saatsin ta siis voodisse.
Noh ja siin ma nüüd olen, lootuses, et homme jöuab eelnevat Saksamaalolekujuttu ka kirja panna.
Unesid!
Noh ajasin end siis püsti, ja esimene küsimus Renelt oli, kas mängime einkaufemist? Ma arvasin, et ma sooviksin ene ikka süüa miskit ja siis vaatab asja. Pärast kella 10t otsustasime Herrenhauseni parki rullitama ja ratastega söitma minna, nii et poemängimine lükkus edasi. Me oleme seda ka juba viimased 3 päeva mänginud, aitab vist korraks küll.
Väljas oli imeline ilm täna. Suviselt soe ja päikesepaisteline, mis vöimaldas lühikeste pükste ja varrukatega end öue lasta. Rulllitasime täitsa 3 vöi rohkemgi tundi, ja ühtlasi püüdsime ka päikesekiiri. Mönna mönna!
KElla 2ks jöudsime tuppa ja kukkusime jälle sööma - noh sport teeb näljaseks ju. Tegime salatile ja kaneelikatele löpu peale - hea oli, aga otsa sai.
Öhtu saatsime mööda lauamänge mängides ja puslesid kokku pannes ning pönevaid multikaid vaadates(Lumivalgeke, Tarzan). Enne kella 8t oligi poistel juuba hambapesuaeg ja varsti magamaminek. Sten´u sain magama 9 paiku, sest ta oli päeval pärast sööki nii ära kukkunud, et magas lausa mitu tundi. Pisut küll arvas, et ta ikka ei taha magaam minna ja ootab venna ära, kuid voodisse jöudes vajusid silmad koheselt kinnni. Unine laps :) Rene´l lubasin multifilmi, see kokkast roti multikas, löpuni vaadaa ning saatsin ta siis voodisse.
Noh ja siin ma nüüd olen, lootuses, et homme jöuab eelnevat Saksamaalolekujuttu ka kirja panna.
Unesid!
Thursday, 21 April 2011
21. aprill - Neljapäev
Homikul ärkasin 7.10. Söin väikse jogurti, ja siis asusimegi Sten´ut lasteaeda viima. PAnime Terjega khe jooksuriided selga, et siis pärast Sten´i ära viimist otse jooksma minna. Polegi ammu enam jooksnud. Joosta oli megapalav, mis eeldast, et tuleb töeliselt soe ilm täna. Juhuu!
Kell 9 läbi jöudsime tuppa ja 10 ajal söime hommikust. Siis mängisin Rene´ga poodi/kodu, mida ta siin juba viimased päevad mul ohtralt teha palub. Ning kell 12 asusimegi Sten´i lasteaiast ära tooma, kuid käisime enne veel kaugemal poes ning poole 2ks jöudsime Sten´u juurde. Ikka meeletult soe päev oli täna! SAin oma suvekleidikesega ja gladiaatoritega minna. Juba ongi sebratriibud labajalgadel. Päris suvi kohe ikka siin Hannover´is.
Meie tagasikönd lasteaiastei olnud täna niiii vaevaline ki eile, ja Sten suutis oma jalgu rohkem liigutada ning vähem igasugu muuga tegeleda kui köndimisega koju.
Pisut enne kolme jöudsime tuppa tagasi, hing paelaga kaelas. Rene muidugi küsis kohe, enne kui jöudsin jalad tguppa asetada, kas mängime poodi.. tore onu. Lubasin pärast sööki mängida. Tegimegi Terjega täna nämmat makaronisalatit. Kella 4ks olime söönud, kui otsustasime kohe kohe öue minna.
Paar tunnikest öues, ja siis tuppa kaneelikukleid tegema. Nüüd nägin ära, kuidas käivad, ja saan isegi kodus teha! Jeeei!
Noh, ja öhtupoolik kulgespoistega mängides ja kaneelikaid süües. MEGAMAITSVAD kaneelikad!
enne kella kaheksat kukkus Sten´u juba ära ja jäi söök suus magama. Naljanina!
Noh ja siis hakkasime igavaid ja meeletult pikkade diskussioonidega saksa topmodelle vaatama. JA jälle oli vaja salatit süüa ja kaneelikaid ka veel. Kuis siis muidu!?
Uinun selle teadmise vöi öigemini lootusega, et ehk jöuan oma bloginduse tegemata jutte ikka kirjutada, nii väga tahaks ju.
Kell 9 läbi jöudsime tuppa ja 10 ajal söime hommikust. Siis mängisin Rene´ga poodi/kodu, mida ta siin juba viimased päevad mul ohtralt teha palub. Ning kell 12 asusimegi Sten´i lasteaiast ära tooma, kuid käisime enne veel kaugemal poes ning poole 2ks jöudsime Sten´u juurde. Ikka meeletult soe päev oli täna! SAin oma suvekleidikesega ja gladiaatoritega minna. Juba ongi sebratriibud labajalgadel. Päris suvi kohe ikka siin Hannover´is.
Meie tagasikönd lasteaiastei olnud täna niiii vaevaline ki eile, ja Sten suutis oma jalgu rohkem liigutada ning vähem igasugu muuga tegeleda kui köndimisega koju.
Pisut enne kolme jöudsime tuppa tagasi, hing paelaga kaelas. Rene muidugi küsis kohe, enne kui jöudsin jalad tguppa asetada, kas mängime poodi.. tore onu. Lubasin pärast sööki mängida. Tegimegi Terjega täna nämmat makaronisalatit. Kella 4ks olime söönud, kui otsustasime kohe kohe öue minna.
Paar tunnikest öues, ja siis tuppa kaneelikukleid tegema. Nüüd nägin ära, kuidas käivad, ja saan isegi kodus teha! Jeeei!
Noh, ja öhtupoolik kulgespoistega mängides ja kaneelikaid süües. MEGAMAITSVAD kaneelikad!
enne kella kaheksat kukkus Sten´u juba ära ja jäi söök suus magama. Naljanina!
Noh ja siis hakkasime igavaid ja meeletult pikkade diskussioonidega saksa topmodelle vaatama. JA jälle oli vaja salatit süüa ja kaneelikaid ka veel. Kuis siis muidu!?
Uinun selle teadmise vöi öigemini lootusega, et ehk jöuan oma bloginduse tegemata jutte ikka kirjutada, nii väga tahaks ju.
9. aprill - Laupäev
Täna jooksmas ei käinud, kuna kella 2ks läksin juba kinno, et poole kolmest jällegi pileteid rebima hakata. Vahva ju! Seekordseks filmiks siis brittide enda multifilm "Gnomeo ja Juliet" 3D. Täitsa vahva oli kusjuures. Peategelasteks olid aiapäkapikud, mida ingalsed meeletult armastavad ja oma öuedel kasutavad ohtrasti. Kevadisel ajalgi.
Seekord küsisin endale ka 3D prillid, sest eelmine kord ma ju unustasin, vöi noh tegelikult ega ei teadnudki, et "Rapuntsel" 3D on. tore tore. Prillid pidin endale ostma, sest varupaari neil anda enam ei olnud. Aga maksid vaid 50 penni, ja hea ju teinekordki kinno minna kui endal prillid olemas.
Ja üleüldse on selline tasuta vaatamaskäimine, kuid samal ajal kino/teatit abistades, ülimalt positiivne asjandus. Hea vöimalus näha paljut, kui raha ei raatsi vöi ei ole parasjagu sellistele luksustele kulutada.
Kella 4 paiku, kui film läbi sai, aitasin suurema sodi saalist ära koristad, ja läksin siis raamatukokku, et uurimistöö jaoks raaamtuid vötta. Loomulikult neid raamatuid seal ei olnud, vöi enam ei olnud, vöi pole kunagi olnudki.. kena kena..pärast Saksat siis tagasi raamatukokku..
Seejärel käisin poes, et osta eesootavaks rongi ja lennunduseks süüa kaasa teha. Seekordki ostsin sellised tacotaskud, milled täitsin kalapulkadega, möned banaanid ja ongi reisisöögikott valmis :)
Kella 5ks jöudsin siis tuppa, pisut öhtusöögitamist, lennu- ja rongipiletite ülesotsimist ja netitamist veel ja uurimist kuidas Hannoveri lennujaamast hannover Hauptbahnhofi saada.
Täna küll asju ei viitsinud bkudiagi pakkima hakata, eks jätab selle ikka viimasele minutile.. nagu ikka..
Seekord küsisin endale ka 3D prillid, sest eelmine kord ma ju unustasin, vöi noh tegelikult ega ei teadnudki, et "Rapuntsel" 3D on. tore tore. Prillid pidin endale ostma, sest varupaari neil anda enam ei olnud. Aga maksid vaid 50 penni, ja hea ju teinekordki kinno minna kui endal prillid olemas.
Ja üleüldse on selline tasuta vaatamaskäimine, kuid samal ajal kino/teatit abistades, ülimalt positiivne asjandus. Hea vöimalus näha paljut, kui raha ei raatsi vöi ei ole parasjagu sellistele luksustele kulutada.
Kella 4 paiku, kui film läbi sai, aitasin suurema sodi saalist ära koristad, ja läksin siis raamatukokku, et uurimistöö jaoks raaamtuid vötta. Loomulikult neid raamatuid seal ei olnud, vöi enam ei olnud, vöi pole kunagi olnudki.. kena kena..pärast Saksat siis tagasi raamatukokku..
Seejärel käisin poes, et osta eesootavaks rongi ja lennunduseks süüa kaasa teha. Seekordki ostsin sellised tacotaskud, milled täitsin kalapulkadega, möned banaanid ja ongi reisisöögikott valmis :)
Kella 5ks jöudsin siis tuppa, pisut öhtusöögitamist, lennu- ja rongipiletite ülesotsimist ja netitamist veel ja uurimist kuidas Hannoveri lennujaamast hannover Hauptbahnhofi saada.
Täna küll asju ei viitsinud bkudiagi pakkima hakata, eks jätab selle ikka viimasele minutile.. nagu ikka..
8. aprill - Reede
Magasin kohe mönu ja südamerahuga, sest üks suur asi oli jälle möödas. Kohe hea tunne, et performance nüüd möödas ja saab tsipakene rahulikumalt hingata. Käisin vist jooksmas ka, ja kella 5ks läksin kinno "Kuninga Köne" vaatama ehk piletirebijaks. Täitsa he film oli. Eelköige tegi kogu kupatuse heaks, hiilgav näitlejatöö. Mul hakkas kohati isegi köhe kui hästi Colin oma rolli mängis! Soovitan vaadata küll seda filmi, ikkagi Oscarivääriline ju. Teist korda vaataks ehk veelgi, aga kolmandat korda enam mitte. Noh piisavalt draama ikka, kuigi naljahetki on ka ja need on siis kohe eriti andekad.
Kella 8 ajal jöudsin tuppa, siis väike öhtusöök ja oligi vist päevakene läbi.
Vat siis.
Kella 8 ajal jöudsin tuppa, siis väike öhtusöök ja oligi vist päevakene läbi.
Vat siis.
Sunday, 17 April 2011
7. aprill - Kauaoodatud päev!
MA arvan, et ärkamine toimus mul täitsa tavalisel ajal, nii 11 paiku voi miskit. No söin , seda mida ikka, hommikuks ja kella 1 paiku oli jooksmaminek. Arvasin, et teeb head, enne eksamit erksaks ja värskeks. Tuli kasuks küll ma arvan, mönusalt soe ilm oli jooksmiseks.
Leppisime flockingu grupi omadega kokku, et saame 6.30pm kokku, et pisut harjutada. Kuid öpetaja oli saatnud kirjad laiali, et kohaliku ajalehe fotograaf tahab meist pilte teha ning kes saab vöiks juba kella 6ks kohale tulla. Me olimegi vist koik kell 6 kohal. Noh, kes siis ajalehte ei tahaks pääseda!
Öhtu oli imeline, sellinepäikesepaisteline ja tösiselt mönus. Jalutasime alla ja jutustasime, kuidas me ei suuda uskuda, et juba ongi läbi ned tunnid ja kohe kohe performance esitamisel. Ikka jube kiirest on aeg läinud. Mäletan kui veel niuksusime, kuidas aeg vöiks juba rutem liikuda, noh ja nüüd ongi juba ruttu käes. Vahva! :)
Kell 6 jöudsime värava taha ning Andrew lasi meid sisse. Möne aja pärast tuli ka fotograaf. Esimesed pildid tegi ta kahest paarist, kel akende taga oma liikumissoolo. Jah, minagi kuulusin ühte paari Linsey´ga. Ikka raske see modellitöö ja poseerimine - ole nii, ja siis veel nii, ja käed nii ja jne.
Siis tegi veel täitsa mitu pilti erinevatest performance kohtadest meist, mida talle siis demonstreerisime.. Tegime ka grupifoto, kus me löpus flockinguttegime köik koos. Noh, ja juhtus nii, ez mina ilutsesin jällegi ees, sest nii me lihtsalt oma flockingut alustame. Eks siis saab näha, kus ja kas me ajalehes oleme.
Pärast pildistamist, mis kestis umbes tunnike, läksid enamik omale söögipoolist ostma, kuid mina ja veel möni jäime sooja tegema. Varsti tegime ka ühiselt soendusharjutusi, kuid pisut kiiremas variandis, et siis etendust 1 korra kenasti läbi veel teha ja pärast kasulikku kriitikat teha ja selles päris päris performancel väga hästi teha. Miskipärast ei olnu ma üldse närvis esinemise pärast, olkesin tahtnud olla isegi, sest siis tuleb räägitavasti parem etendust vms. Aga üldiselt jah, olin selline vana rahu ise, kuid fokuseeritud ja soovisin endast vähemalt 100 protsenti anda. Siinkohal ajas jube närvi, kuidas möni kohe üldse ei viitsi keskenduda ja asju hästi ja öigeti teha. Tobe lihtsalt!
Aa ja, proovis önnestrus mul laelambi nöörinupp ära löhkuda. Kena küll, nüüd tuleb siis nööri nööri otsast tömmata, et lamp pölema läheks ehk siis näpud villi tömmata.. saab huvitav olema, kas saangi üldse "uudse" tule pölema..
Nonii iga minut alustame performancega. Publik siseneb, kui meie juba asjatame ehk oleme etenduses sees ja eeldatavasti fokuseeritud.
Huuh, etendus läbi! HEa pool tunnikjest kesti. Ja meeeletult palav oli täna miskipärast! Justkui oleksime hiiglaslikku maratoni just läbimast l+petanud. Diided seljas märjad kui kaltsud. Noh sellist asja pole selles köledas hoones veel juhtunud, aga eks publik soojendas ka ruumi üles ja meie endast palju andmine ka! Ikka vöimsalt hea tunne küll, kui etendus läbi sai. TEHTUD! Noh päris mitu asja läks pisut valesti ja juhtus asju, mida proovides ei juhtnunud jne, aga l+ppkokkuvüttes vöib rahule jääda küll. Andrewgi jäi rahule ja oli önnelik me üle! Publikust oli armas zest meile öues plaksutada. Rahvas juhatati väravataest välja ning meie jätkasime etendust alguest peale - selline non-stop etendus. Seejärel köndisime akende taha, kus publik öues meie varjusid nägi ning meile aplalt aplodeerisid! Milline hea tunne! Saime töesti head vastukaja hiljemgi! JESS!!
Üles jalutasin üksinda, sest Anne vöttis plikadega takso. Mina aga, otsustasin jalgu kasutada. Käisin veel Spar´ist läbi, et end sandwitchidega premeerida ning alustasin könnakut mäkke. Poole tee peal kohtasin eesti poisse, kes mind kohe endaga eestlaste peole kaasa tahtsid tarida, kuid seletasin siis, et tulin just performancelt ning oleks vaja ikka miskit muud selga panna, kui oleasolevad dressid. Ei tahtnud nad mu vastusega väga leppida, kui pidid. Moka otsast mainisin, et ehk käin eestlaste juurest ikka läbi, kas siis enne vöi pärast performance omadega tähistamist.
Kella 10ne(eesti keeles on 22 ikka jah) paiku jöudsin tuppa. Söin sandwitrchi ära, puhkasin jalgu, panin normaalsed riided, kuid mugavad selga ning 23 saime Annega kokku, et siiis koos linna tagasi minna. Saime gruiga kuskil pubis kokku ning koheselt läks nendepoolne alkoholiutarbimine lahti. Imestus oli üksjaggu suur kui avastati, et Kristina sellist kraami ei tarbi. Aga nad aktsepteerisid seda küll! :D
Huvitav, kuidas briti tüdrukud end riietuvad väljaminekuks (ülisuperminikleidike ehk saunalina ümber ja körged kontsald alla, millega siis vaevaliselt kooserdada üritatakse. Ja kummardada, ega üleliigseid liigutusi nad ju teha ei saa, sest iga hetk vöib kuskilt miksit völja paista.. mugav vöi?) ja kuidas seda teen mina(madald lotad poolsaapad, teksad ja nööpidega kampsunikene. Noh selline outfit, et ka tantsida saaks ja pidevalt enda väljanägemise peale vmötlema ei peaks).
Käisime veel mitmes pubis tuuritamas ja ka tantsimas. Jess, sain tantsida nii kuis üda lustis. Seekord satusime klubbi vist varakult ka, nii et palju rahvast seal ei olnud ja sain pool tantsupörandat enda alla hoomata. Lahe!
Kell 1 umbes jätsin inimestega head aega, ning lahkusin eestlaste juurde peule. Lobisesime seal antuke ning suundusime ka klubisse, kus ma jällegi performance omadega kokku asin ja tantus vihtusin. Megalt sai täna tantsitud. Jalad ikka paiste! Kell pool 4 hommikul laekusin vist alles tuppa. Isver kuidas mu jalad valutasdi. KOHUTAV! Noh viimased tantsuliigutused tegin juba silmad kinni. Jaa, pean tunnistama, et väsimus oli suuuuuur!
ÜSna varsti maandus mu kurnatud keha linade vahele ja kauaoodatud uni vöis alata.
Head hommikust!
Leppisime flockingu grupi omadega kokku, et saame 6.30pm kokku, et pisut harjutada. Kuid öpetaja oli saatnud kirjad laiali, et kohaliku ajalehe fotograaf tahab meist pilte teha ning kes saab vöiks juba kella 6ks kohale tulla. Me olimegi vist koik kell 6 kohal. Noh, kes siis ajalehte ei tahaks pääseda!
Öhtu oli imeline, sellinepäikesepaisteline ja tösiselt mönus. Jalutasime alla ja jutustasime, kuidas me ei suuda uskuda, et juba ongi läbi ned tunnid ja kohe kohe performance esitamisel. Ikka jube kiirest on aeg läinud. Mäletan kui veel niuksusime, kuidas aeg vöiks juba rutem liikuda, noh ja nüüd ongi juba ruttu käes. Vahva! :)
Kell 6 jöudsime värava taha ning Andrew lasi meid sisse. Möne aja pärast tuli ka fotograaf. Esimesed pildid tegi ta kahest paarist, kel akende taga oma liikumissoolo. Jah, minagi kuulusin ühte paari Linsey´ga. Ikka raske see modellitöö ja poseerimine - ole nii, ja siis veel nii, ja käed nii ja jne.
Siis tegi veel täitsa mitu pilti erinevatest performance kohtadest meist, mida talle siis demonstreerisime.. Tegime ka grupifoto, kus me löpus flockinguttegime köik koos. Noh, ja juhtus nii, ez mina ilutsesin jällegi ees, sest nii me lihtsalt oma flockingut alustame. Eks siis saab näha, kus ja kas me ajalehes oleme.
Pärast pildistamist, mis kestis umbes tunnike, läksid enamik omale söögipoolist ostma, kuid mina ja veel möni jäime sooja tegema. Varsti tegime ka ühiselt soendusharjutusi, kuid pisut kiiremas variandis, et siis etendust 1 korra kenasti läbi veel teha ja pärast kasulikku kriitikat teha ja selles päris päris performancel väga hästi teha. Miskipärast ei olnu ma üldse närvis esinemise pärast, olkesin tahtnud olla isegi, sest siis tuleb räägitavasti parem etendust vms. Aga üldiselt jah, olin selline vana rahu ise, kuid fokuseeritud ja soovisin endast vähemalt 100 protsenti anda. Siinkohal ajas jube närvi, kuidas möni kohe üldse ei viitsi keskenduda ja asju hästi ja öigeti teha. Tobe lihtsalt!
Aa ja, proovis önnestrus mul laelambi nöörinupp ära löhkuda. Kena küll, nüüd tuleb siis nööri nööri otsast tömmata, et lamp pölema läheks ehk siis näpud villi tömmata.. saab huvitav olema, kas saangi üldse "uudse" tule pölema..
Nonii iga minut alustame performancega. Publik siseneb, kui meie juba asjatame ehk oleme etenduses sees ja eeldatavasti fokuseeritud.
Huuh, etendus läbi! HEa pool tunnikjest kesti. Ja meeeletult palav oli täna miskipärast! Justkui oleksime hiiglaslikku maratoni just läbimast l+petanud. Diided seljas märjad kui kaltsud. Noh sellist asja pole selles köledas hoones veel juhtunud, aga eks publik soojendas ka ruumi üles ja meie endast palju andmine ka! Ikka vöimsalt hea tunne küll, kui etendus läbi sai. TEHTUD! Noh päris mitu asja läks pisut valesti ja juhtus asju, mida proovides ei juhtnunud jne, aga l+ppkokkuvüttes vöib rahule jääda küll. Andrewgi jäi rahule ja oli önnelik me üle! Publikust oli armas zest meile öues plaksutada. Rahvas juhatati väravataest välja ning meie jätkasime etendust alguest peale - selline non-stop etendus. Seejärel köndisime akende taha, kus publik öues meie varjusid nägi ning meile aplalt aplodeerisid! Milline hea tunne! Saime töesti head vastukaja hiljemgi! JESS!!
Üles jalutasin üksinda, sest Anne vöttis plikadega takso. Mina aga, otsustasin jalgu kasutada. Käisin veel Spar´ist läbi, et end sandwitchidega premeerida ning alustasin könnakut mäkke. Poole tee peal kohtasin eesti poisse, kes mind kohe endaga eestlaste peole kaasa tahtsid tarida, kuid seletasin siis, et tulin just performancelt ning oleks vaja ikka miskit muud selga panna, kui oleasolevad dressid. Ei tahtnud nad mu vastusega väga leppida, kui pidid. Moka otsast mainisin, et ehk käin eestlaste juurest ikka läbi, kas siis enne vöi pärast performance omadega tähistamist.
Kella 10ne(eesti keeles on 22 ikka jah) paiku jöudsin tuppa. Söin sandwitrchi ära, puhkasin jalgu, panin normaalsed riided, kuid mugavad selga ning 23 saime Annega kokku, et siiis koos linna tagasi minna. Saime gruiga kuskil pubis kokku ning koheselt läks nendepoolne alkoholiutarbimine lahti. Imestus oli üksjaggu suur kui avastati, et Kristina sellist kraami ei tarbi. Aga nad aktsepteerisid seda küll! :D
Huvitav, kuidas briti tüdrukud end riietuvad väljaminekuks (ülisuperminikleidike ehk saunalina ümber ja körged kontsald alla, millega siis vaevaliselt kooserdada üritatakse. Ja kummardada, ega üleliigseid liigutusi nad ju teha ei saa, sest iga hetk vöib kuskilt miksit völja paista.. mugav vöi?) ja kuidas seda teen mina(madald lotad poolsaapad, teksad ja nööpidega kampsunikene. Noh selline outfit, et ka tantsida saaks ja pidevalt enda väljanägemise peale vmötlema ei peaks).
Käisime veel mitmes pubis tuuritamas ja ka tantsimas. Jess, sain tantsida nii kuis üda lustis. Seekord satusime klubbi vist varakult ka, nii et palju rahvast seal ei olnud ja sain pool tantsupörandat enda alla hoomata. Lahe!
Kell 1 umbes jätsin inimestega head aega, ning lahkusin eestlaste juurde peule. Lobisesime seal antuke ning suundusime ka klubisse, kus ma jällegi performance omadega kokku asin ja tantus vihtusin. Megalt sai täna tantsitud. Jalad ikka paiste! Kell pool 4 hommikul laekusin vist alles tuppa. Isver kuidas mu jalad valutasdi. KOHUTAV! Noh viimased tantsuliigutused tegin juba silmad kinni. Jaa, pean tunnistama, et väsimus oli suuuuuur!
ÜSna varsti maandus mu kurnatud keha linade vahele ja kauaoodatud uni vöis alata.
Head hommikust!
6. aprill - kolmapäev
Täna käisin tennises. Ühtlasi oli ka viimane treeningsessioon ehk trenn koos treeneritega. Täitsa tore oli :)
Noh kella 5ks olin toas ja siis möödus ohtu vist üsna rahulikult. Kuni kella 7ks teatrisse läksin. Täna oli kavas kohustuslik etendust "Hamlet", mis kestis 3 tundi. Hullumaja! Aga peaaegu, et meeldis etendus, kuid ndnde monoloogid ja dialoogid olid möttetult pikad, liiga kiiresti räägitud ja köige ebapönevamad kohad raamatust. hmm.. Kell 10 oli etendus läbi, kui mind randa grillikale kutsuti, kuid keeldusin viisakalt ümber nurga, sest homme on ees ikkagi esinemine ja sooviks triksis traksis selleks olla ning mitte magamata, vöi liialt magatud hilisema magamamineku pärst. Homse performance pärast ma tegelikult närvis ega elevil veel ei olnud, nii et kell 12 sai juba täitsa kenasti magama jäädud.
Oligi vist koik.
AA JAA, kohustuslik teater oli ka täna, ja selleks korraks "Hamlet", mis kestis 3 tundi. Jessukene! Kohati oli etendus täitsa vaadatav ja huvitavad lahendused leitud teatud situatsioonidele, kuid pikad dialoogid ja monoloogid olid ikka ilmatuma pikad ja lausa möttetud. Tähtsat ja vajalikku juttu neis küll polnud. Raamatust oleks justkui igavaimad laused välja tiritud.. Jah, aga Hamlet´i osatäitja näitles ikka hästi küll.
Aga üldine stiil etendusel oli selline 40ndad? Kaenlaalla püksid ja ilusad kostüümed naistel ja suured kleidid. Vahepeal lauldi seal jazzigi, mis oli eriti huvitav lahenduskäik. Samas jälle mindi osade naljadega imelikuks kätte ära. Ei olnud ikka väga naljakas enam, kui möne tobedusega lagedale tuldi..
Hea, kuid 3 tundi ikka palju, kuid ega vist teost "Hamlet" vähema ajaga näidatud saagi, vöi mis.
Noh kella 5ks olin toas ja siis möödus ohtu vist üsna rahulikult. Kuni kella 7ks teatrisse läksin. Täna oli kavas kohustuslik etendust "Hamlet", mis kestis 3 tundi. Hullumaja! Aga peaaegu, et meeldis etendus, kuid ndnde monoloogid ja dialoogid olid möttetult pikad, liiga kiiresti räägitud ja köige ebapönevamad kohad raamatust. hmm.. Kell 10 oli etendus läbi, kui mind randa grillikale kutsuti, kuid keeldusin viisakalt ümber nurga, sest homme on ees ikkagi esinemine ja sooviks triksis traksis selleks olla ning mitte magamata, vöi liialt magatud hilisema magamamineku pärst. Homse performance pärast ma tegelikult närvis ega elevil veel ei olnud, nii et kell 12 sai juba täitsa kenasti magama jäädud.
Oligi vist koik.
AA JAA, kohustuslik teater oli ka täna, ja selleks korraks "Hamlet", mis kestis 3 tundi. Jessukene! Kohati oli etendus täitsa vaadatav ja huvitavad lahendused leitud teatud situatsioonidele, kuid pikad dialoogid ja monoloogid olid ikka ilmatuma pikad ja lausa möttetud. Tähtsat ja vajalikku juttu neis küll polnud. Raamatust oleks justkui igavaimad laused välja tiritud.. Jah, aga Hamlet´i osatäitja näitles ikka hästi küll.
Aga üldine stiil etendusel oli selline 40ndad? Kaenlaalla püksid ja ilusad kostüümed naistel ja suured kleidid. Vahepeal lauldi seal jazzigi, mis oli eriti huvitav lahenduskäik. Samas jälle mindi osade naljadega imelikuks kätte ära. Ei olnud ikka väga naljakas enam, kui möne tobedusega lagedale tuldi..
Hea, kuid 3 tundi ikka palju, kuid ega vist teost "Hamlet" vähema ajaga näidatud saagi, vöi mis.
Saturday, 9 April 2011
5. aprill - Teisipäev
Proovidekadalipp jätkub.
Kella 2ks põrutasime proovi ja ühtlasi ka viimasesse! Juba! Kuhu need päevad kadusid?
Tegime 2 korda läbimängu. Enne ja pärast analüüsisime ja parandasime, lisasime, lihvisime. Kõige lõpuks lisasime täiesti uue asja. Ehk pisikesed surnud linnud(nad meiega seal hoones terve see aeg olnud ju) postikoodidrga ümbrikutel. Ärge küsige, pikk jutt... :D
Noh ja nagu imeväel said needki 3 h läbi, ja niiiiiiiiiiiiiiii kiiresti. Läksime pisut ajast ülegi, ehk tegime "üleminuteid". Seejärel kappasin Sandraga kohtuma, et talle püksid anda. Ma olen siin vahepeal pükstelaenutus ka. ;)
Edith oli ka temaga, ja koos Edithiga me ka ülesmäge kimasime, kuna tütarlapsel oli kontsertiproov juba peal, oli tal tuli takus.
Nii tuppa jõudsin umbestäpselt 5.45. Jõudsin enne veel süüa, kui juba jälle enda järelt välisukse sulgesin. Käisin Edithile kaasa elamas ehk õpilaste muusikalidelaulmise kontsertil. Ei teagi, kuidas seda õigesti nimetada. Hästi mõnus õhtu oli. Ilusad laulud ja ilus ettevõtmine! Sellega ka mu päevakene lõppes. Tuppa saabusin kuskil kell 10 paiku. Pisut netitamist ja magamine kutsub, sest selg valutas jamasti. Noh, eilne päev otsa püstiseismine annab tunda..
Kella 2ks põrutasime proovi ja ühtlasi ka viimasesse! Juba! Kuhu need päevad kadusid?
Tegime 2 korda läbimängu. Enne ja pärast analüüsisime ja parandasime, lisasime, lihvisime. Kõige lõpuks lisasime täiesti uue asja. Ehk pisikesed surnud linnud(nad meiega seal hoones terve see aeg olnud ju) postikoodidrga ümbrikutel. Ärge küsige, pikk jutt... :D
Noh ja nagu imeväel said needki 3 h läbi, ja niiiiiiiiiiiiiiii kiiresti. Läksime pisut ajast ülegi, ehk tegime "üleminuteid". Seejärel kappasin Sandraga kohtuma, et talle püksid anda. Ma olen siin vahepeal pükstelaenutus ka. ;)
Edith oli ka temaga, ja koos Edithiga me ka ülesmäge kimasime, kuna tütarlapsel oli kontsertiproov juba peal, oli tal tuli takus.
Nii tuppa jõudsin umbestäpselt 5.45. Jõudsin enne veel süüa, kui juba jälle enda järelt välisukse sulgesin. Käisin Edithile kaasa elamas ehk õpilaste muusikalidelaulmise kontsertil. Ei teagi, kuidas seda õigesti nimetada. Hästi mõnus õhtu oli. Ilusad laulud ja ilus ettevõtmine! Sellega ka mu päevakene lõppes. Tuppa saabusin kuskil kell 10 paiku. Pisut netitamist ja magamine kutsub, sest selg valutas jamasti. Noh, eilne päev otsa püstiseismine annab tunda..
4. aprill - Esmaspäev - 6 h
Äratus oli täna 8.20ks pandud. Nimelt täna on see päev, kus hommikust õhtuni on performance proov. Sain Anne'ga 9.30 kokku ja alustasime meie tavapärast, kuid tavapäratul päeval, teekonda alla linna.
Alustasime soojenduse ja MBga - ehk "kehalise kasvatusega". Seejärel hääled soojaks ja vaim valmis. Siis aga jätkasime sealt, kus eile pooleli jäi - gruppide ülesannete lõpetamisega. Improviseerisin grupiflockingu jaoks veel mõned sammud, ja täna olid teisedki altimad kaasa töötama. Jätsime vabadust, võimalust olla spontaanne ja improviseeriv. Mõne liigutuse jätsime ka välja. Saime vähe tehtud kaunikese valmiski. Noh tuligi nagu väike tantsujupp teine. Paratamatu minu puhul - kõik kaldub üht- või teistpidi tantsu poole. Hiljem näitasime seda ka teistele. Tegime mõned muudatused ja ei jätnud seda nii koreografeerituks kui algselt planeerisime.
Proovisime iga grupi mõtted ka praktiliselt läbi ja ühendasime need tegevused performancega.
Lõpuks tegime 1 korra kogu performance kenasti läbi! Jess, olemas! Nüüd vaja homme vaid seda puhastada ja konkreetsemaks teha.
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, kell oli 17 läbi, ja 6 tundi saigi otsa. Loomulikult oli meil tunnike lõunapausiks ka. Mina maiustasin maailmaparimate pehmete vahvlitega, teate neid ju küll, Eestiski nüüd olemas need. Ja lubasin endale ka paar sandwitchi. Neil see võileivandus(noh tegelikult ikkagi võisaiandus) siin ikka väga hinnas. Neid on igas poes müügil ja sadat sorti.
Aga jah, kuidas aeg ikka nii kiiresti lendab. Ei, aga väga huvitav oli tänane tund ka, üldse ei kurda. Tahaks hoopis veel!
Meie etendus on kusagil 26 minutit pikk. Noh eks päris päris esinemisel see muutub kindlasti.
Poole 6 ajal jõudsin tuppa. Kähku kähku viskasin makaronid potti ja jõudsin isegi õhtustada enne kui kell 7 kukkus, jällegi minema pidin. Nimelt käisin vaatamas Sandra ja tema grupi performancet, mis toimus linnas. Hästi megavõimas esitus oli neil. Lahe! Aga jah, täna selline megakõndimine mul. Jalad valutavad isegi, uskumatu eks. Aga jah, ülestulemine oli vääääääga vaevaline! Päev otsa jalgel olla pole ikka naljaasi. Siinkoha kummardus neile, kes peavad igapäevaselt jalgel seisma, kas siis töö tõttu või spordi vms.
Enne 9at olin ma toas. Sõin küpsiseid, puhkasin tõsiselt väsinud jalgu ja kell 11 olin juba voodis.
Ilusat ööd!
Alustasime soojenduse ja MBga - ehk "kehalise kasvatusega". Seejärel hääled soojaks ja vaim valmis. Siis aga jätkasime sealt, kus eile pooleli jäi - gruppide ülesannete lõpetamisega. Improviseerisin grupiflockingu jaoks veel mõned sammud, ja täna olid teisedki altimad kaasa töötama. Jätsime vabadust, võimalust olla spontaanne ja improviseeriv. Mõne liigutuse jätsime ka välja. Saime vähe tehtud kaunikese valmiski. Noh tuligi nagu väike tantsujupp teine. Paratamatu minu puhul - kõik kaldub üht- või teistpidi tantsu poole. Hiljem näitasime seda ka teistele. Tegime mõned muudatused ja ei jätnud seda nii koreografeerituks kui algselt planeerisime.
Proovisime iga grupi mõtted ka praktiliselt läbi ja ühendasime need tegevused performancega.
Lõpuks tegime 1 korra kogu performance kenasti läbi! Jess, olemas! Nüüd vaja homme vaid seda puhastada ja konkreetsemaks teha.
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, kell oli 17 läbi, ja 6 tundi saigi otsa. Loomulikult oli meil tunnike lõunapausiks ka. Mina maiustasin maailmaparimate pehmete vahvlitega, teate neid ju küll, Eestiski nüüd olemas need. Ja lubasin endale ka paar sandwitchi. Neil see võileivandus(noh tegelikult ikkagi võisaiandus) siin ikka väga hinnas. Neid on igas poes müügil ja sadat sorti.
Aga jah, kuidas aeg ikka nii kiiresti lendab. Ei, aga väga huvitav oli tänane tund ka, üldse ei kurda. Tahaks hoopis veel!
Meie etendus on kusagil 26 minutit pikk. Noh eks päris päris esinemisel see muutub kindlasti.
Poole 6 ajal jõudsin tuppa. Kähku kähku viskasin makaronid potti ja jõudsin isegi õhtustada enne kui kell 7 kukkus, jällegi minema pidin. Nimelt käisin vaatamas Sandra ja tema grupi performancet, mis toimus linnas. Hästi megavõimas esitus oli neil. Lahe! Aga jah, täna selline megakõndimine mul. Jalad valutavad isegi, uskumatu eks. Aga jah, ülestulemine oli vääääääga vaevaline! Päev otsa jalgel olla pole ikka naljaasi. Siinkoha kummardus neile, kes peavad igapäevaselt jalgel seisma, kas siis töö tõttu või spordi vms.
Enne 9at olin ma toas. Sõin küpsiseid, puhkasin tõsiselt väsinud jalgu ja kell 11 olin juba voodis.
Ilusat ööd!
3. aprill
Ärkasin umbestäpselt pool 11 nagu mul miskipärast viimasel ajal kombeks on saanud. Kella ei olegi vaja tuleb välja, keha teab, mis keha teeb.
Täna siis pühapäev ehk tennisepäev. Tükk aega mõtlesin, kas täna ikka lähen, sest vihma sadas natukene. Panin juba trenniriided selga ja koti valmis kui hakkas lausvihma kallama. No see juba otsustas minu eest, et täna tennist küll ei mängi. Nii ma tennisesse ei läinudki vaid jäin kenasti õhtust Production Project'i proovi ootama.
Enne minekut kõht sööki kenasti täis süüa ja prooviminek!
Sain Anne'ga 18.30 kokku. Noh siis algas mõlemapoolne vingumisekene, kuidas me ikka üldse ei viitsiks minna proovi, ja loodame, et see saab imeruttu läbi. Tänase prooviga saime ka performance teise poole mõtted kirja ja pisut proovitudki, et siis homme täie rauaga kogu kupatus kokku panna ja "puhastama" hakata ja need omavahel töötama panna.
Mõte, et performance lõpus võiks kogu grupp flockida ehk ühtsena liikuda(samad sammud samal ajal värk). Et see toimiks, tuli kellelgi see koreografeerida. Andrew jagas meid gurppideks ja andis ülesanded, millega viimased pool tunnikest tegelema pidime. Noh, ja kes sai sammudeseadmisülesande? Grupp, kus olime mina ja Anne, kuid miskipärast rõhutas Andrew, et just mina ja Anne peaksime sammud seadma. Miks küll? Huvitav.. Ei, olgu, minugipoolest. Minule sobib, ainult et ma kipun asja alati liiga tantsuliseks ajama, ja see ei pruugi sobida. Aga eks siis paistab vist, alati saab ju muuta.. mhm. Teised väga mõelda ei viitsinud või olid pead lihtsalt tühjad, niisiis ma üksinda need sammud välja mõtlesin ja liikuma panin. Küll mitte täielikult, sest lihtsalt tund sai enne läbi, aga uskuge, tänane öö pühendub sammude mõtlemisele ja mis järjekorras neid esitada jne. Kui mulle miski ülesanne juba antakse, ei puhka ma enne, kui midagi mul ka olemas on ja peaaegu rahul võin olla. Tund lõppes kell 22. Õues oli juba täitsa jahedaks kiskunud. Hea, et ma ikka talvejopega otsustasin tulla!
22.30 umbes jõudsin tuppa, nosisin paar küpsist, hambapesu ja oligi vast magamaminek.
Täna siis pühapäev ehk tennisepäev. Tükk aega mõtlesin, kas täna ikka lähen, sest vihma sadas natukene. Panin juba trenniriided selga ja koti valmis kui hakkas lausvihma kallama. No see juba otsustas minu eest, et täna tennist küll ei mängi. Nii ma tennisesse ei läinudki vaid jäin kenasti õhtust Production Project'i proovi ootama.
Enne minekut kõht sööki kenasti täis süüa ja prooviminek!
Sain Anne'ga 18.30 kokku. Noh siis algas mõlemapoolne vingumisekene, kuidas me ikka üldse ei viitsiks minna proovi, ja loodame, et see saab imeruttu läbi. Tänase prooviga saime ka performance teise poole mõtted kirja ja pisut proovitudki, et siis homme täie rauaga kogu kupatus kokku panna ja "puhastama" hakata ja need omavahel töötama panna.
Mõte, et performance lõpus võiks kogu grupp flockida ehk ühtsena liikuda(samad sammud samal ajal värk). Et see toimiks, tuli kellelgi see koreografeerida. Andrew jagas meid gurppideks ja andis ülesanded, millega viimased pool tunnikest tegelema pidime. Noh, ja kes sai sammudeseadmisülesande? Grupp, kus olime mina ja Anne, kuid miskipärast rõhutas Andrew, et just mina ja Anne peaksime sammud seadma. Miks küll? Huvitav.. Ei, olgu, minugipoolest. Minule sobib, ainult et ma kipun asja alati liiga tantsuliseks ajama, ja see ei pruugi sobida. Aga eks siis paistab vist, alati saab ju muuta.. mhm. Teised väga mõelda ei viitsinud või olid pead lihtsalt tühjad, niisiis ma üksinda need sammud välja mõtlesin ja liikuma panin. Küll mitte täielikult, sest lihtsalt tund sai enne läbi, aga uskuge, tänane öö pühendub sammude mõtlemisele ja mis järjekorras neid esitada jne. Kui mulle miski ülesanne juba antakse, ei puhka ma enne, kui midagi mul ka olemas on ja peaaegu rahul võin olla. Tund lõppes kell 22. Õues oli juba täitsa jahedaks kiskunud. Hea, et ma ikka talvejopega otsustasin tulla!
22.30 umbes jõudsin tuppa, nosisin paar küpsist, hambapesu ja oligi vast magamaminek.
2. aprill
Ärkamine toimus miskipärast enne kella 10t juba. Ja siis jäigi kole pikk ooteaeg uue landladyga kohtumiseks. 15.00 sain Weronikaga kokku, et siis koos linna minna ja 15.30 uue maja omanikuga kohtuda. Ilm oli täna aga imeliselt soe! Selline mõnus kohe! Kohtumine käis kähku. Majaomanik tõmbas Weronika nime lepingult maha Weronika kinnitas seda oma allkirjaga ning mina lisasin enda allkirja. Lihtne eks. Nägin vaid kööki ja ühe poisi loodud jõusaali moodi toakest. Enda tuba ei näinud, kuna omanik polnud kodus. Noh polegi oluline, suulisest kirjeldusest piisab ka.
Jõudis siis mingi aeg tuppa, sõin ja oligi aeg piletirebijale sobilikud riided selga ajada ja teatrisse minna. Olime Sandraga koos ühe ukse peal. Vaatamas käisime muusikaletendust "Guys and Dolls". Täitsa pikk tükk teine, isegi uniseks kiskus. Aga kõige paremad kohad olid ikka need, kus Edith lavale tuli. Nii kaduski uni võluväel!
Kell 22 jõudsin tagasi tuppa. Ega palju enam teha jõudnudki. Pisut netitamist ja voodisseminek!
 | |
| Võililled juba ammu rõõmustavad mind. Kodus niidan nad maha, kuid siin naudin mõnuga. Las lill kasvab ja kevad tuleb põrinal. |
 |
| Mulle nii meeldivad need peenrad! |
Jõudis siis mingi aeg tuppa, sõin ja oligi aeg piletirebijale sobilikud riided selga ajada ja teatrisse minna. Olime Sandraga koos ühe ukse peal. Vaatamas käisime muusikaletendust "Guys and Dolls". Täitsa pikk tükk teine, isegi uniseks kiskus. Aga kõige paremad kohad olid ikka need, kus Edith lavale tuli. Nii kaduski uni võluväel!
Kell 22 jõudsin tagasi tuppa. Ega palju enam teha jõudnudki. Pisut netitamist ja voodisseminek!
1. aprill - Ja ongi aprillikuu käes või?
See nädal on selline pisut tegus olnud, seetõttu valitses ka tühjus bloginduses. Aga asub siis asja kallale.
1.aprill.
Käisin vist jooksmas ja siis olin niisama netimaal ja hakkasin nautima teadmist, et tunnid nüüd läbi ja algab lugemisnädal ehk performance proovidenädal. See viimatimainitu ei olnud väga meeldiv. Huuh, tuleb üle elada see nädal!
Aa, ja muide kolmapäeval kirjutasin ka toanaabrile, noh meil oli esmaspäeval majakoosolek ja siis ta kirjutas meile meili ka, et kui meid tema käitumises miskit häirib, öelgu me talle. Paar päeva kogusin hoogu, kuid siis võtsin julguse kokku ja kirjutasin kena kirja, et palun ära kolista ustega pärast kella 00.00 ja enne 10.00, et nii oleme kõik õnnelikumad ja saan mina ka magada kenamini. Eks paistab, kas mu kirjal ka mõjuvõimet on..
Jah, ja siis kirjutasin ka endisele landlordile, et ma ikka ei lähe tema majja elama, ning vabandasin ka Rudolfi ja Silveri ees. Noh me ju ikkagi arvasime, et hakkama koos elama ja selline muidu lahekas. Aga jah, otsustasin odavama ja suurema toa kasuks. SUUR otsus tehtud ja saab jälle rahulikumalt elada, suurema südamevaluta.
Üldiselt oli täna selline lihtsalt niisama olemise päev. Ja õigus, ma vist ei käinud ikka jooksmas, kuna megajama ilm oli.. iih.
1.aprill.
Käisin vist jooksmas ja siis olin niisama netimaal ja hakkasin nautima teadmist, et tunnid nüüd läbi ja algab lugemisnädal ehk performance proovidenädal. See viimatimainitu ei olnud väga meeldiv. Huuh, tuleb üle elada see nädal!
Aa, ja muide kolmapäeval kirjutasin ka toanaabrile, noh meil oli esmaspäeval majakoosolek ja siis ta kirjutas meile meili ka, et kui meid tema käitumises miskit häirib, öelgu me talle. Paar päeva kogusin hoogu, kuid siis võtsin julguse kokku ja kirjutasin kena kirja, et palun ära kolista ustega pärast kella 00.00 ja enne 10.00, et nii oleme kõik õnnelikumad ja saan mina ka magada kenamini. Eks paistab, kas mu kirjal ka mõjuvõimet on..
Jah, ja siis kirjutasin ka endisele landlordile, et ma ikka ei lähe tema majja elama, ning vabandasin ka Rudolfi ja Silveri ees. Noh me ju ikkagi arvasime, et hakkama koos elama ja selline muidu lahekas. Aga jah, otsustasin odavama ja suurema toa kasuks. SUUR otsus tehtud ja saab jälle rahulikumalt elada, suurema südamevaluta.
Üldiselt oli täna selline lihtsalt niisama olemise päev. Ja õigus, ma vist ei käinud ikka jooksmas, kuna megajama ilm oli.. iih.
Friday, 1 April 2011
30. märts - kolmapäev
Tõusin juba kell 9, et kell 10 Weronika'ga kohtuda, kelle toa ma endale järgmiseks aastaks saan. (Vihma kallas jubedalt!) Läksime majaomanikuga kohtuma. Asi selles, et Weronika tahab selles toast ära öelda, kuna leidis veelgi odavama, ja nii ta pakkus seda tuba, läbi Edith'i, minule. Kuigi mul järgmiseks aastaks elamine olemas, hetkel paljude poolakate ja 3 eestlasega. Kuid otsustan ikkagi odavama ja suurema kasuks, ehk siis Weronika toa kasuks. Läksime siis minu uue maja omaniku kontorisse, mis asus kusagil treileris(naljakas, ma tean). Alguses kutsus ta Weronika endaga kaasa, ütlesin, et tulen ka. Siis naine vastas, et ei jäägu ma istuma ja neid ootama. Okeii... kummaline. Noh ja mõne hetke pärast kutsus ta mind ka "eratuppa", vist sai aru, et ma ei olnudki mitte niisama kaasas Weronikal, vaid olen potentsiaalne üürnik. Eksole. Meie "kohting" kestis vist 15 minutit. Leppisime uue kohtumisaja laupäevaks, et lepingule alla kirjutada ja saan ka maja näha. Nonii, sellega nüüd korras. Nüüd tuleb vaid praegusele landlordile(majaomanikule) kirjutada, et kahjuks ma ikkagi ei võta tema maja tuba. Huuuh. Kirjutasin kena pika ette taha vabandava kirja ja ütlesin, et võin tal aidata uut üürnikut leida. Raske oli seda kirja kirjutada.. aga tehtud sain :)
Täna tennist ei olnud, tähendab ma ei tea vahest oli, aga mina ei saanud minna, kuna oli loeng, kus meile tutvustati 2. õppeaasta ained ja valikuvõimalusi. Just said nagu asjad selgeks ja rahu maa peale, ja nüüd on jälle kõik pudru ja kapsad. Palju, paljum, ja kõige paljum küsimusi!!! Mis, kus, millal, kuidas, miks, tõesti?
Noh pärast arutelu Sandra ja Edithiga sain asjaga pisut rohkem sinapeale. Nüüd tuleb siis jälle aga rõõmsalt otsustama/valima asuda. Mis ained võtta, mis jätta. Ja see ei ole veel kõik. Ained, mis järgmiseks aastaks valin, neist oleneb ka mu 3nda aasta ained, või midagi sellist igatahes... Jah.
Käisin pärast loengut osakonnahoonest läbi, kus meile pidavat keegi miskit seletama uute ainete kohta. Aga lõpuks oli nii, et rodu õpetajaid ilmus välja, ja meie vist pidime minema neilt küsima. Mitte, et me oleksime teadnud, kes neist miskit ainet andma hakkab vms..Selline halenaljakas olukord. Targemaks ma seal eriti ei saanud. Astusin ühe vanemat sorti meesterahva juurde, kus mõni õpilane teda küsitles ja kuulasin, millest siis jutt. Ega miskit väga asjalikku räägitudki. Mees andis vaid paar tema tunni paberit, kust saame lugeda, mis nad endast kujutavad jne.Teooriaained-ajalugu... Eksamid, veel eksameid. mmm.. Ei aitäh!
Mõtlesin, et lähen loen parem netist.
Täna oli mul millegipärast hirmus nälg kogu aeg. Jube! Mõni päev on selline tunne, et sööks kõik ära, mis ette jääb, kui oleks.. Otsustasin, et ei allu enda tahtele ja ei lähe täna poodi, sest homme on niikuinii plaan minna. Jah, nii tegingi.
Kella 7ks läksin teatrisse. Õigemini oli see püstijalu vaadatav performance, kus tüdruk ja poiss jõid ohtralt coca-colat ja olid muidu imelikud. Performance kestis umbes 50 minutit. Palju asju jäi mul selgelt nägemata, kuna mul ei olnud väga hea "seisukoht". Vaatasin siis vahepeal niisama lakke ja. Igavesti jurjam ja arusaamatu asi oli, mida vaatama pidime täna minema. Aga muusika oli neil valitud väga hea - üllatav!
Tuppatulek. Kõhu täitmiseks jõin teed. Jah, just nii. Töötas küll! :D
Noh, kui homne päev juba läbi saaks, oleks juba päris kenasti küll...
Täna tennist ei olnud, tähendab ma ei tea vahest oli, aga mina ei saanud minna, kuna oli loeng, kus meile tutvustati 2. õppeaasta ained ja valikuvõimalusi. Just said nagu asjad selgeks ja rahu maa peale, ja nüüd on jälle kõik pudru ja kapsad. Palju, paljum, ja kõige paljum küsimusi!!! Mis, kus, millal, kuidas, miks, tõesti?
Noh pärast arutelu Sandra ja Edithiga sain asjaga pisut rohkem sinapeale. Nüüd tuleb siis jälle aga rõõmsalt otsustama/valima asuda. Mis ained võtta, mis jätta. Ja see ei ole veel kõik. Ained, mis järgmiseks aastaks valin, neist oleneb ka mu 3nda aasta ained, või midagi sellist igatahes... Jah.
Käisin pärast loengut osakonnahoonest läbi, kus meile pidavat keegi miskit seletama uute ainete kohta. Aga lõpuks oli nii, et rodu õpetajaid ilmus välja, ja meie vist pidime minema neilt küsima. Mitte, et me oleksime teadnud, kes neist miskit ainet andma hakkab vms..Selline halenaljakas olukord. Targemaks ma seal eriti ei saanud. Astusin ühe vanemat sorti meesterahva juurde, kus mõni õpilane teda küsitles ja kuulasin, millest siis jutt. Ega miskit väga asjalikku räägitudki. Mees andis vaid paar tema tunni paberit, kust saame lugeda, mis nad endast kujutavad jne.Teooriaained-ajalugu... Eksamid, veel eksameid. mmm.. Ei aitäh!
Mõtlesin, et lähen loen parem netist.
Täna oli mul millegipärast hirmus nälg kogu aeg. Jube! Mõni päev on selline tunne, et sööks kõik ära, mis ette jääb, kui oleks.. Otsustasin, et ei allu enda tahtele ja ei lähe täna poodi, sest homme on niikuinii plaan minna. Jah, nii tegingi.
Kella 7ks läksin teatrisse. Õigemini oli see püstijalu vaadatav performance, kus tüdruk ja poiss jõid ohtralt coca-colat ja olid muidu imelikud. Performance kestis umbes 50 minutit. Palju asju jäi mul selgelt nägemata, kuna mul ei olnud väga hea "seisukoht". Vaatasin siis vahepeal niisama lakke ja. Igavesti jurjam ja arusaamatu asi oli, mida vaatama pidime täna minema. Aga muusika oli neil valitud väga hea - üllatav!
Tuppatulek. Kõhu täitmiseks jõin teed. Jah, just nii. Töötas küll! :D
Noh, kui homne päev juba läbi saaks, oleks juba päris kenasti küll...
31. märts - märtsikuu viimane hapupiimane!
Tänaöine magamine ei õnnestunud kõige paremini. Kõigepealt ei jäänud ma magama vist sellepärast, et vihma tilkus ja mu kõrvad kuulsid seda liiga hästi. Noh mul oli ka muidugi aken lahti, sest muidu on liiiiiiiiiiga palav magada. Pärast vihmakest hakkas tuul häälitsema, siis tuli mul seda kuulata.. mhm. Mõnikord on see päris uinutav, aga täna selline kohati jubegi. 6.38 ärkasin üles suure pissihäda peale. Kas ma läksin vetsu? Loomulikult mitte, ei viitsinud ju, sest äratus oli niikuinii juba 7.30. Panin ainult akna kinni ja kobisin teki alla tagasi. Ärkamine ei kujunenudki väga raskeks. Sain iseendaga kenasti hakkama!
8.28 astusin uksest välja, kui tuul, HÄSTI KÕVA TUUL, tahtis mind minema puhuda! Kõndimine oli vääääga raske ja ma ei liialda üldsegi mitte hetkel. Tõepoolest ei suutnud me Annega normaalselt kõndida. Ma arvasin, et jäängi siia ja alla linna ei jõuagi. Lihtsalt peaaegu, et võimatu oli jalgu edasi liigutada!
Aga jõudsime kenasti alla ja 9 minutit enne tunni algust.
Alustasime soojendusega ja 45minutilise füüsilise treeninguga(jooksud, harjutused, särki värki). Aga see mulle meeldib. Mu lemmikosa tunnist! Ainult, et hiljem hakkab kole jahe, sest keha jahtub ruttu maha ja riided niisked, olenemata, et riideid juurde lisan, hakkab jahekas.
Tegime mõned korrad läbimängu, lisasime uusi asju sisse ehk pikendasime etendust. Meil vaja 30-40 minutit saada, kuid hetkel olemas (vaid) 14 minutit. Õpetaja arvab, et see ei ole paha. Mina arvan, et natukene on. Aga usaldab ikka õpetajat! ;)
Pisut genereerisime ka uusi ideid ja 3 tundi läbi saigi. Isver kui ruttu see käis!
Tunnikene loenguni aega. Käisin jällegi rongijaamas, et pileteid masinast kätte saada. No tere tore, nüüd ei töötanud see nupp, kuhu vajutada, et internetistostetud pileteid saada. Järgmine kord siis...
Siis käisin veel pangas ja algaski üleskõndimine. Ilm oli vahepeal väga ilusaks läinud ja talvejope oli liiast! On ikka jama küll, kui hommikuse ilma pärast tuleb end sisse pakkida ja siis lõuna ajal kõrbed ja käid ringi kui eskimo.
Loeng oli miskipärast täitsa igav. Uni oli ka mul olemas, mida just väga tihti ei juhtu. Naljakas.. Loengu teemaks performancegrupp "Lone Twin" ja vaatasime mõningaid videosid neist. Mulle kohe üldse ei istu nende tegemine. Suur arusaamatus ja mõttetus minu jaoks.. mis teha, mis teha..
Kell 2 sai loeng läbi ja tuppakõnd. Seminari küsimustega tegelemine ja seminariminek.
Täna oli meil asendusõpetaja - üks naisterahvas, keda ma kusagil näinud olen, kuid ei suutnud välja mõelda, kus. Jube frustreeriv, kui terve aja ma pean mõtlema, kus ma teda küll näinud olen või mis kokkupuuteid mul temaga on olnud.. hmm..
Õpetaja sattus oma jutustamisega niiii hoogu, et lõpetasime seminari kella 4 asemel 4.15. Hästi! Seda pole veel juhtunud. Mõtlesingi, et miks mul tunnisolemine ja kuulamine nii kannatamatuks hakkab muutuma ja ohked üha rohkem kuuldavale tulevad. Selles siis asi!
Nii, poodiminek - leivandust vaja.
Ühikasse. Söögitegu. Teen täna siinolu ajal esimest korda suppi. Peab ju, vähemalt emme ütleb nii. Kuulab siis täna sõna!
Nonii ja saigi vist huvitavam osa päevast läbi või mis. Nüüd võib meeled netimaailma valla lasta ja varsti (juba 00.00) tudile.
8.28 astusin uksest välja, kui tuul, HÄSTI KÕVA TUUL, tahtis mind minema puhuda! Kõndimine oli vääääga raske ja ma ei liialda üldsegi mitte hetkel. Tõepoolest ei suutnud me Annega normaalselt kõndida. Ma arvasin, et jäängi siia ja alla linna ei jõuagi. Lihtsalt peaaegu, et võimatu oli jalgu edasi liigutada!
Aga jõudsime kenasti alla ja 9 minutit enne tunni algust.
Alustasime soojendusega ja 45minutilise füüsilise treeninguga(jooksud, harjutused, särki värki). Aga see mulle meeldib. Mu lemmikosa tunnist! Ainult, et hiljem hakkab kole jahe, sest keha jahtub ruttu maha ja riided niisked, olenemata, et riideid juurde lisan, hakkab jahekas.
Tegime mõned korrad läbimängu, lisasime uusi asju sisse ehk pikendasime etendust. Meil vaja 30-40 minutit saada, kuid hetkel olemas (vaid) 14 minutit. Õpetaja arvab, et see ei ole paha. Mina arvan, et natukene on. Aga usaldab ikka õpetajat! ;)
Pisut genereerisime ka uusi ideid ja 3 tundi läbi saigi. Isver kui ruttu see käis!
Tunnikene loenguni aega. Käisin jällegi rongijaamas, et pileteid masinast kätte saada. No tere tore, nüüd ei töötanud see nupp, kuhu vajutada, et internetistostetud pileteid saada. Järgmine kord siis...
Siis käisin veel pangas ja algaski üleskõndimine. Ilm oli vahepeal väga ilusaks läinud ja talvejope oli liiast! On ikka jama küll, kui hommikuse ilma pärast tuleb end sisse pakkida ja siis lõuna ajal kõrbed ja käid ringi kui eskimo.
Loeng oli miskipärast täitsa igav. Uni oli ka mul olemas, mida just väga tihti ei juhtu. Naljakas.. Loengu teemaks performancegrupp "Lone Twin" ja vaatasime mõningaid videosid neist. Mulle kohe üldse ei istu nende tegemine. Suur arusaamatus ja mõttetus minu jaoks.. mis teha, mis teha..
Kell 2 sai loeng läbi ja tuppakõnd. Seminari küsimustega tegelemine ja seminariminek.
Täna oli meil asendusõpetaja - üks naisterahvas, keda ma kusagil näinud olen, kuid ei suutnud välja mõelda, kus. Jube frustreeriv, kui terve aja ma pean mõtlema, kus ma teda küll näinud olen või mis kokkupuuteid mul temaga on olnud.. hmm..
Õpetaja sattus oma jutustamisega niiii hoogu, et lõpetasime seminari kella 4 asemel 4.15. Hästi! Seda pole veel juhtunud. Mõtlesingi, et miks mul tunnisolemine ja kuulamine nii kannatamatuks hakkab muutuma ja ohked üha rohkem kuuldavale tulevad. Selles siis asi!
Nii, poodiminek - leivandust vaja.
Ühikasse. Söögitegu. Teen täna siinolu ajal esimest korda suppi. Peab ju, vähemalt emme ütleb nii. Kuulab siis täna sõna!
Nonii ja saigi vist huvitavam osa päevast läbi või mis. Nüüd võib meeled netimaailma valla lasta ja varsti (juba 00.00) tudile.
Subscribe to:
Posts (Atom)