Saturday, 9 April 2011

4. aprill - Esmaspäev - 6 h

Äratus oli täna 8.20ks pandud. Nimelt täna on see päev, kus hommikust õhtuni on performance proov. Sain Anne'ga 9.30 kokku ja alustasime meie tavapärast, kuid tavapäratul päeval, teekonda alla linna.
Alustasime soojenduse ja MBga - ehk "kehalise kasvatusega". Seejärel hääled soojaks ja vaim valmis. Siis aga jätkasime sealt, kus eile pooleli jäi - gruppide ülesannete lõpetamisega. Improviseerisin grupiflockingu jaoks veel mõned sammud, ja täna olid teisedki altimad kaasa töötama.  Jätsime vabadust, võimalust olla spontaanne ja improviseeriv. Mõne liigutuse jätsime ka välja. Saime vähe tehtud kaunikese valmiski. Noh tuligi nagu väike tantsujupp teine. Paratamatu minu puhul - kõik kaldub üht- või teistpidi tantsu poole. Hiljem näitasime seda ka teistele. Tegime mõned muudatused ja ei jätnud seda nii koreografeerituks kui algselt planeerisime.
Proovisime iga grupi mõtted ka praktiliselt läbi ja ühendasime need tegevused performancega.
Lõpuks tegime 1 korra kogu performance kenasti läbi! Jess, olemas! Nüüd vaja homme vaid seda puhastada ja konkreetsemaks teha.
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, kell oli 17 läbi, ja 6 tundi saigi otsa. Loomulikult oli meil tunnike lõunapausiks ka. Mina maiustasin maailmaparimate pehmete vahvlitega, teate neid ju küll, Eestiski nüüd olemas need. Ja lubasin endale ka  paar sandwitchi. Neil see võileivandus(noh tegelikult ikkagi võisaiandus) siin ikka väga hinnas. Neid on igas poes müügil ja sadat sorti.
Aga jah, kuidas aeg ikka nii kiiresti lendab. Ei, aga väga huvitav oli tänane tund ka, üldse ei kurda. Tahaks hoopis veel!
Meie etendus on kusagil 26 minutit pikk. Noh eks päris päris esinemisel see muutub kindlasti.
Poole 6 ajal jõudsin tuppa. Kähku kähku viskasin makaronid potti ja jõudsin isegi õhtustada enne kui kell 7 kukkus, jällegi minema pidin. Nimelt käisin vaatamas Sandra ja tema grupi performancet, mis toimus linnas. Hästi megavõimas esitus oli neil. Lahe! Aga jah, täna selline megakõndimine mul. Jalad valutavad isegi, uskumatu eks. Aga jah, ülestulemine oli vääääääga vaevaline! Päev otsa jalgel olla pole ikka naljaasi. Siinkoha kummardus neile, kes peavad igapäevaselt jalgel seisma, kas siis töö tõttu või spordi vms.
Enne 9at olin ma toas. Sõin küpsiseid, puhkasin tõsiselt väsinud jalgu ja kell 11 olin juba voodis.
Ilusat ööd!

No comments:

Post a Comment