Ärkamine toimus kell 11. Siis hommikusöök ja selline rahulik ja tavaline hommik nagu ikka. 13.30 pidime Annega kokku saama, nagu ikka. Läksin 15 minutit varem välja, et arvutimajast läbi käia ja tänaseks vajalik kodune ülesanne välja printida. Ja eksole. Üks arvuti ei tuvasta mu kasutajanime, teine ei lähe tööle, kolmas on juba paljulubav, kuid ei lase mul printida. Neljas arvuti läks maailmakaua käima, tegelikult ka! Ja see ainult ei tundunud nii, sest mul oli kohutavalt kiire, vaid tõepoolest ta uimerdas meeletult, ja siis lõpuks ei läinudki ta käima. Bye bye. Jalutan nördinult välja. Anne astus just oma majauksest õue. Küsisin, kas tal välja prinditud, ütles et jah, käis raamatukogus seda tegemas. Tore tore. Mis ma nüüd teen siis?? Mul ei ole seda asja, ja seda väga vaja. Anne soovitab minna ikkagi raamatukokku, kuigi aega pole enam palju jäänud. Anne kõnnib alla ja lubas õpetajale öelda, et ma jään hiljaks. Noh, mei õpetaja paneb punktipealt kell 2 värava kinni ja siis sissepääs raskendatud - tuleb hakata kellelegi sõnumeerima/helistama, kui värava taga passid juhuslikult. Kiman siis raamatukokku. Ja loomulikult kõnnivad kõik inimesed mu ees üliaeglaselt, ja ei lase mul neist ka mööduda!! Tüüpiline! Raamatukogus on parasjagu kõik arvutid hõivatud.. tere tore. Hetke pärast üks siiski vabaneb, ja nii väga ei uimeradgi. Saan oma töö välja prinditud, kui mind tervitab üks tennisekaaslane. Ütlen, et mul väga kiire ja teen minekut! Kell on 13.40 või miskit sinna kanti. Kiirkiirkiirkõnnin alla linna. No mina juba hiljaks ei jää! Jõuan vorkshopikoha väravateni, mis on lahti! Vaatan kella - 13.56. Jõudsin isegi enne tunni algust, ja minust tuli mitu inimest veel hiljemgi. Huuuh! Mõnus kiirendus ja mitte nii mõnus märg selg. Minu mitte nii õnnelik päevaalgus osutus siiski päris õnnelikuks..?
Alustasime tundi tavapärase soojendusega ja siis 45 minutit nö kehalist kasvatust, seeärel pisut vokaali ja alustame ülesannetega. Seekord pidime igaüks endale valima ühe inimese, kes etenduses on kirja lugema pandud. Minu, kui tema jälgija ülesanne on teda lugemise ajal igatepidi segada, ja siis vaadata kuidas ta hääl, hoiak jne muutub. Mina olin koos Eriniga, sest meid oli paaritu arv. Aitasime Matt'i tema tekstiga. Tuli päris kenasti välja vist, sest õpetaja tuli meid hiljem veel kiitmagi! Milline tunnustus! :) Ma ei olegi päris lootusetu või mis..
Seejärel tunnikese arutlesime ja lugesime oma kodused ülesanded ette ja mõtlesime, mida neist, ja kuidas etenduses kasutada. Ja nii see 3 tundi jälle läbi saigi! Tore oli!
Käisime Anne ja Erin'iga rongijaamas, kust ma piletiaparaadist oma rongipiletid välja, kuid ei saanud neid kätte, sest arvatavasti oli mu broneeringukood vale. Järgmine kord siis! Käisime veel kuskil suuremat sorti toidupoes. Kusjuures ma ei teadnudki, et selline pood siin olemas on. Avastan ikka iga päev miskit uut.
Anne ja Erin läksid ees juba üles, sest käisin veel Spar poest läbi. Kuid jõudsin neile üsna pea ja ilma suurema vaevata järgi. Tundub, et olen selle tõusu siin omaks võtnud, või on tema mind.. :)
Tuppa, tuppa. Pessu. Sööma. Netitama. Lugema. Magama.
Wednesday, 30 March 2011
28. märts - Esmaspäev
Kell 1 pidime flockingu grupiga kokku saama. Panin kohe spordikad selga, et pärast proovi kohe jooksma minna. Jõuan siis kohtumispaika, kus Harry juba ootab, kuid Jo'd kohal veel pole. Ootame umbes 15 minutit, kui palun Harryl Jo'le helistada(mul endal ei olnud mobiili kaasas, kuhu ma ta jooksmise ajal paneks siis, eks?). Jo ei vastanud telefonile ega sõnumile. 10 minuti pärst saab Harry sõnumi, et Jo alles ärkas üles ja on 10 minuti pärast kohal. No selge. Ootame natukene veel! Ma olen selles ju osav. 13.40 saabub Jo. Vabandas hilinemise pärast ja ütles, et oli mitu korda äratuskella kinni pannud. Noh, juhtub! Pole hullu! Asume siis asja kallale. Pool tunnikest flockime ja räägime ja seletame ja üritame aru saada, miks, kuidas ja kes kuhu.
Nii, jooksmaminek! Hästi kena ilm on täna, kuigi kohati tuuline, aga päike hakkab kenasti peale küll!
Varsti oli kell sealmaal, kui tuli hakata end sättima must-valge riietusse. Täna olen kinos jällegi usher-piletikontrollija ja muu säärane. Film algas 5.45. Täitsa 6 inimest oli kinos! Vaatasime filmi "The Fighter" Matt Damoniga peaosas. Kandideeris see film ja näitlejad Oscaritelegi ju. Film oli täitsa hea, tuletas meelde, kuidas ma väiksena venna ja issiga poksimist öösiti vaatasin. Vahepeal käisin magamas, ja siis poksimise ajaks oli vaja ikka üles ärgata. Huvitav, miks mulle see nii meeldis? Filmis oli paar verepritsmete kohta ka, ja seda kohta ei talunud väga vaadata ikka. Ja kui peaosaline peksa sai kogu aeg alguses, oli ka hale ja valus vaadata. Nii et ikkagi, mis mind poksimises köitis? Aga hasarti lähen küll, pean siinkohal mainima...
Matt Damoni ekraanivend oli kuradima jobu tegelane ikka! Oleksin ise tahtnud talle mitu korda virutada ehk siis hea töö näitleja poolt! Aga üldiselt selline heapoolne film. Ühe korra vaataks võib-olla veel, aga rohkem mitte. Eelkõige treeningute kohta. Mulle meeldivad treenimised! Minu vana armastus - karatefilmid...
Kell 8 jõudsin tuppa. Sõin ja olin vist niisama, ehk viskasbkorraks lugemist ka vahele, ei meenugi...
AHJAA.. kell 10 oli majakoosolek. Tähendab Kim'i seal ei olnud, kes see kõige suurem sodistaja on. Ta oli parasjagu duši all ja ei tulnud sealt niipea välja, kuigi käisime tal ukse taga kolistamas. Haah. Rääkisime siis, või õigemini tuutor rääkis, mis teda häirib ja luges ette ja tegi soovitusi. Sama jutt, mis ma temaga eile juba rääkisin. Ma veel ei julgenud öelda, et mind kohutavalt häirib tema oskamatus ustega ümber käia!! Noh ta saatis meili meile ka koosolekust, ja lisas lõppu, et andku me teada, kui meid tema elamise juures miskit häirib. Peaksin vist mainima oma muret..?
Varsti..
Nii, jooksmaminek! Hästi kena ilm on täna, kuigi kohati tuuline, aga päike hakkab kenasti peale küll!
Varsti oli kell sealmaal, kui tuli hakata end sättima must-valge riietusse. Täna olen kinos jällegi usher-piletikontrollija ja muu säärane. Film algas 5.45. Täitsa 6 inimest oli kinos! Vaatasime filmi "The Fighter" Matt Damoniga peaosas. Kandideeris see film ja näitlejad Oscaritelegi ju. Film oli täitsa hea, tuletas meelde, kuidas ma väiksena venna ja issiga poksimist öösiti vaatasin. Vahepeal käisin magamas, ja siis poksimise ajaks oli vaja ikka üles ärgata. Huvitav, miks mulle see nii meeldis? Filmis oli paar verepritsmete kohta ka, ja seda kohta ei talunud väga vaadata ikka. Ja kui peaosaline peksa sai kogu aeg alguses, oli ka hale ja valus vaadata. Nii et ikkagi, mis mind poksimises köitis? Aga hasarti lähen küll, pean siinkohal mainima...
Matt Damoni ekraanivend oli kuradima jobu tegelane ikka! Oleksin ise tahtnud talle mitu korda virutada ehk siis hea töö näitleja poolt! Aga üldiselt selline heapoolne film. Ühe korra vaataks võib-olla veel, aga rohkem mitte. Eelkõige treeningute kohta. Mulle meeldivad treenimised! Minu vana armastus - karatefilmid...
Kell 8 jõudsin tuppa. Sõin ja olin vist niisama, ehk viskasbkorraks lugemist ka vahele, ei meenugi...
AHJAA.. kell 10 oli majakoosolek. Tähendab Kim'i seal ei olnud, kes see kõige suurem sodistaja on. Ta oli parasjagu duši all ja ei tulnud sealt niipea välja, kuigi käisime tal ukse taga kolistamas. Haah. Rääkisime siis, või õigemini tuutor rääkis, mis teda häirib ja luges ette ja tegi soovitusi. Sama jutt, mis ma temaga eile juba rääkisin. Ma veel ei julgenud öelda, et mind kohutavalt häirib tema oskamatus ustega ümber käia!! Noh ta saatis meili meile ka koosolekust, ja lisas lõppu, et andku me teada, kui meid tema elamise juures miskit häirib. Peaksin vist mainima oma muret..?
Varsti..
Monday, 28 March 2011
27. märts - pühapäev
Ärkasin kenasti kella peale üles, ja see oli täitsa raske. Arvatavasti kellakeeramise pärast. Annab tunda vist..
Kella kaheks jalutasin tennisesse. Olin esimene, kes kohale jõudsi ja üritasin väravalukku koodiga lahti murda, aga ei õnnestunud kuidagi. Siis tuli aga norra poiss ka, kes selle kenasti lahti sai. Kena. Toksisime natuke kahekesi mängida. Pean mainima, et päike paistis mulle täpselt silmaauku, nii et pooli palle ma järjekordselt ei näinud. Varsti tulid ka Richard ja Ed. Hakkasime miskipärast risti-rästi soojendust tegema. Huvitav harjutus või midagi sellist? Noh ja siis arvasid poisid, et võiks ikka päris mängu hakata mängima. Õõh, ma ei olnud sellest sugugi vaimustuses. Lollitasin siis niisama seal, vahepeal sain mõne palli kätte ka. Ise nad mul mängima tirisid, nüüd leppigu minu mittemängidatahtmisega! Tegime päris mitu geimi, kui ilmus keski teine norra poiss, keda ma siin veel näinud pole, ja arvasin, et tema võiks nüüd minu asemel mängida küll. Lõpetasime oma geimi, surusime käppasid, kui poisid avastasid, et mul ikka jõle külmad käed. Nojah, nad ju jooksid ringi ja ma niisama seal. Kuigi jah, ma suht külmavareseks muutunud, kui mõelda, et nad olid lühikeste varrukate ja pükstega, ning mina pikkades. Huvitav..
Pärast läksin kolmandale väljakule ja hakkasin serve harjutama. Täitsa hästi hakkas välja tulema jälle, mitte et ma aru oleksin saanud, mis tehnikat ma kasutasin, aga jah. Ja kell neli lahkusime tenniseväljakutelt.
Täna veel söögitegemine, mille ajal lugemine, siis netitamine ja ongi vist magamaminek.
Kella kaheks jalutasin tennisesse. Olin esimene, kes kohale jõudsi ja üritasin väravalukku koodiga lahti murda, aga ei õnnestunud kuidagi. Siis tuli aga norra poiss ka, kes selle kenasti lahti sai. Kena. Toksisime natuke kahekesi mängida. Pean mainima, et päike paistis mulle täpselt silmaauku, nii et pooli palle ma järjekordselt ei näinud. Varsti tulid ka Richard ja Ed. Hakkasime miskipärast risti-rästi soojendust tegema. Huvitav harjutus või midagi sellist? Noh ja siis arvasid poisid, et võiks ikka päris mängu hakata mängima. Õõh, ma ei olnud sellest sugugi vaimustuses. Lollitasin siis niisama seal, vahepeal sain mõne palli kätte ka. Ise nad mul mängima tirisid, nüüd leppigu minu mittemängidatahtmisega! Tegime päris mitu geimi, kui ilmus keski teine norra poiss, keda ma siin veel näinud pole, ja arvasin, et tema võiks nüüd minu asemel mängida küll. Lõpetasime oma geimi, surusime käppasid, kui poisid avastasid, et mul ikka jõle külmad käed. Nojah, nad ju jooksid ringi ja ma niisama seal. Kuigi jah, ma suht külmavareseks muutunud, kui mõelda, et nad olid lühikeste varrukate ja pükstega, ning mina pikkades. Huvitav..
Pärast läksin kolmandale väljakule ja hakkasin serve harjutama. Täitsa hästi hakkas välja tulema jälle, mitte et ma aru oleksin saanud, mis tehnikat ma kasutasin, aga jah. Ja kell neli lahkusime tenniseväljakutelt.
Täna veel söögitegemine, mille ajal lugemine, siis netitamine ja ongi vist magamaminek.
Sunday, 27 March 2011
26. märts - 1. päev suuremana
Tõusin kella peale üles ja seda kell 11.30.
Sõin oma päris viimased päris leivaraasud ja jõin, õnneks mitte viimase, kibuvitsateed, panin end must-valgesse riidesse ning sammusin kino poole. Nimelt panin ma end vabatahtlikuks piletirebijaks ja abistajaks tänaseks kinno. Filmiks või pigem multikfilmiks "Rapuntsel". Täitsa 30 inimest oli kohale tulnud. Enamasti ikka väikesed armsad pudinad vanematega. Nii mitmelgi türukukesel oli seljas armas printsessikleit! Ülinunnu!!
Kino algas paar minutit hiljem, sest eelneval päeval oli seal olnud laste pidu ning tolmuimetamine võttis kaua aega. Kinotüdruk, kes filme näitab, rääkis, et sellist sodisust pole veel olnud seal.
Jah.. mulle ikka satuvad sellised huvitavad ehk mittekorrapärased olukorrad/päevad.
Kui juba istuma sain, vaatasin ringi ja mõtlesin, et miks mõned päikeseprillid pähe on unustanud, kuid siis tuli välja, et multikas on 3D. Ja mina ei teadnud seda loomulikult. Aga ei ole hullu, prillidetagi oli film vaatamist väärt. Hästi armas ja ilus mulikas! Lahkudes oli nii mõnelgi emal pisarad silmis :)
Aitasin pärast veel suurema prahi toolide vahelt ära koristada ning panin end esmaspäevaks uuesti vabatahtlikuks.
Nüüd oli õues juba üsna jahedaks läinud. Jaa.. päris suvi ikka veel pole. Käisin poest läbi, et end leivanduse ja kalapulgandusega varustada.
Õhtusöögiks oli pitsa! Minu esimene üle saja aasta jooksul vist. Terve pitsa ühekorraga ärasöömine polnud mingi kunst, ja väga maitsev oli teine ka!!
Täna oli mul juba kell 7 unisus kallal... väga enneolematu, kas teate! Kella 23ni suutsin end ikka ärkvel hoida ja siis kutsus mind voodi ja "Kroonika".
Head und!
Sõin oma päris viimased päris leivaraasud ja jõin, õnneks mitte viimase, kibuvitsateed, panin end must-valgesse riidesse ning sammusin kino poole. Nimelt panin ma end vabatahtlikuks piletirebijaks ja abistajaks tänaseks kinno. Filmiks või pigem multikfilmiks "Rapuntsel". Täitsa 30 inimest oli kohale tulnud. Enamasti ikka väikesed armsad pudinad vanematega. Nii mitmelgi türukukesel oli seljas armas printsessikleit! Ülinunnu!!
Kino algas paar minutit hiljem, sest eelneval päeval oli seal olnud laste pidu ning tolmuimetamine võttis kaua aega. Kinotüdruk, kes filme näitab, rääkis, et sellist sodisust pole veel olnud seal.
Jah.. mulle ikka satuvad sellised huvitavad ehk mittekorrapärased olukorrad/päevad.
Kui juba istuma sain, vaatasin ringi ja mõtlesin, et miks mõned päikeseprillid pähe on unustanud, kuid siis tuli välja, et multikas on 3D. Ja mina ei teadnud seda loomulikult. Aga ei ole hullu, prillidetagi oli film vaatamist väärt. Hästi armas ja ilus mulikas! Lahkudes oli nii mõnelgi emal pisarad silmis :)
Aitasin pärast veel suurema prahi toolide vahelt ära koristada ning panin end esmaspäevaks uuesti vabatahtlikuks.
Nüüd oli õues juba üsna jahedaks läinud. Jaa.. päris suvi ikka veel pole. Käisin poest läbi, et end leivanduse ja kalapulgandusega varustada.
Õhtusöögiks oli pitsa! Minu esimene üle saja aasta jooksul vist. Terve pitsa ühekorraga ärasöömine polnud mingi kunst, ja väga maitsev oli teine ka!!
Täna oli mul juba kell 7 unisus kallal... väga enneolematu, kas teate! Kella 23ni suutsin end ikka ärkvel hoida ja siis kutsus mind voodi ja "Kroonika".
Head und!
25. märts - vananemine
Õhtul ei olnud magamajäämine miskipärast sugugi kergete killast. Sünnipäevaärevus? Võimalikult kaua 19 püsimine? Hmm..
Kunagi see õnnestus küll igatahes!
Esimene äratus oli mul väga varajane - kell 8. Ja kes peasüüdlane? Venna Gert! Soovis mulle õnne ja rääkisime paar lauset ka sünnipäevaväliselt. Nt, küsis, mis ma teen parasjagu. Noh, vastasin siis ausalt - magan. Kole vara mul ju :D
Edasimagamine.
Ärkasin vist pärast kella kümmet.
Sel ajal kui köögis hommikusööki valmistasin, oli emme helistasin. Panin ta tagasi helistama. Ja vastasin telefonile nii muuseas naljatledes: "Nii, sa helistasid?"
Ja mis ma kuulen? Keegi laulab mulle kõrva imelist sünnipäevalaulu. Merleeee! Ütles, et teised vallanaised soovivad ka õnne ja noh, et nüüd olen neile vanusega jällegi järgi jõudnud. Tore tore! :D
Järgmisena helistas mulle venna-Viki, kes oli nüüdseks jõudnud juba Taani. Nimelt, helistas ta mulle ka eile ja teatas, et ta hetkel Inglismaal. Rääkisime eile temaga täitsa pikalt! Niii mõnus oli üle pika aja jälle vennaga rääkida! :)
Söön siis oma eelviimast eestimaa leibakest, kui keegi koputab minu toa uksele. Avan. Seal seisab suure tulpidebuketiga norra poiss alt korruselt. Ütleb, et mulle on lilled. Mõtlen... huvitav, miks ta mulle küll lilli annab, ei suuda ma imestused toibuda ning tänan. Ta ei saanud ka väga aru, miks mulle lillekimp saadetud on. Sulen ukse. Loen kaardilt - Palju onne sunnipaevaks. Emme ja Issi. Midaaaa! Misasja, mismooodi... Kuidas küll?? Helistan kohe emmele ja nõuan selgitust, kuid kes siis kelmikalt vastab, et ei tea midagi. Mõtlen, kas mul veel teisi vanemaid olemas? Ega vist mitte:D "Aitääääääääh emme ja issi! Niii armas teist! Andekad!"
Parim üllatus, mis sünnipäevaks saanud olen! :) Niiiiii nunnu!
Lähen siis kööki ja üritan leida miskit vaasinduse neile. Olgu õnnistatud tühi meepurk!
Iga 2 sekundi tagant käin ja nuusutan lilli. Imeline!
Olenemata selles, et täna on tähtpäev, lähen ikkagi jooksma. Ilus ilm ka pealekauba.
Mõnuga tulen kohe tuppa tagasi, sest siin ootavad mind maailma ilusamad lilled! Ainult nendele pilguheitmine paneb mind juba naeratama!
Täna on küll minu päev, kuid miskipärast ei tundu väga sünnipäevalik. Esimene tähtis päev kodust eemal ka muidugi...
Nonii, ja juba varsti oligi kell sealmaal, et pidin end väljaminekuks sättima hakkama. Loomulikult jäi selleks vähe aega. Ometigi oli terve päev olemas, et riietus varakult välja valida..
Samal ajal kui räägin mammiito ja papiitoga MSNis, lisan veel ehted ja peagi juba lippama. Kell 19.50 saan Anaga kokku, et 8.15 kenast Itaalia restoranis olla, kuhu ma meile tänaseks laua reserveerisin.
Kõnnime allla, kui tee peal kohtun Rudolfiga. Ei saanudki kohe kaugelt aru, kellega tegu, kuid võõras mind vaevalt kallistaks ja õnnitleks, eks! Lobiseme paar lobisemist ja sammume Ana'ga(Anne) edasi.
Sandra pole veel kohal, kui me restorani ette jõuame. Samuti mitte Erin. Ja Edith on veel proovis.
Nonii astume restorani sisse, kui meil palutakse pisut oodata, sest laud pole veel vabanenud. 5 minutit ootamist ja saamegi oma lauakese juurde, mis asus üleval korrusel. Restoran on hästi väikene, kuid hubane ja armas ja väga soe. Noh nagu Itaaliale vist kombeks.
Õige pea jõuab ka Sandra kohale. Lobiseme ja joome vett. Menüüd on kohutavalt suured ja nendega ümberkäimine on täitsa keeruline. Kui Sandra ja Ana olid oma toidueelistuse ära teinud, polnud ma ikka veel otsusele jõudnud. Nooh, osaliselt ma venitasin oma otsusega ka sellepärast, et kelner näeks, et ma ikka ei otsustanud, ja tegelikult ootasime Edithit. Ja seda tegime me üle tunni aja, kuni saabu ka Edith ning siis tellisime toidud ära. Mina ja Ana tellisime hõrgutavad lasanjed, Sandra miskit juustujuurviljarooga ja Edith juustupasta. Kõik road oli ülihead ja kuuumad ka! Ja vääääääga suured portsud.
Aga väga väga väga maitsvad. Ei kahetse enda lasanjetellimist absoluutselt! Kuigi meie kõhud rippusid juba maani, otsustasime, et tellime ka magustoitu. Käsil ju ikkagi sünnipäevatähistamine. Mina ja Edith tellisime jäätise ja moosiga toorjuustukoogi, Ana ja Sandra tumeda keeksitaolise koogi šokolaaditörtsu ja jäätisega.
Pean mainima, et magustoidud olid küll väikesed, kuid täitsa head! :)
Restoranis istusime vist lausa 4 tundi. Seejärel astusie läbi ühest pubist, lihtsalt niisama, ja siis suundusime edasi klubisse. Palju palju rahvast oli ja megapalva oli seal, kuid sai pisut tantsida ka ikka. Tüütu oli küll, et inimesed nügivad ja on hoolimatud - astuvad või pähe. Läksime siis Sandraga viha täis ja hakkasime suurelt tõmblema ja sõna otseses endale ruumi tegema. Kaua võib! Vahepeal käisime ka õues, jahedat õhku hingamas, ja saime ka totakad templid omale käe peale, mis siis näitab, et võime ilma dokumendita uuesti siseneda. Nõme tempel...pärast annab ikka maha nühkida .
Kella 2 paiku otsustasime jalad ühikate poole vedada. Sai juba tantsitud küll. Ja kõhud oli ikka liiiiiiiiiiiiiiga täis, et kohe raske oli end liigutada. Tõsiselt!
HUVITA V kuidas me pärast restorani veel automaatselt Sandra ja Edithiga inglise keeles rääkisime, et oleks võinud ju lihtsamat teed minna ja kodumaa keel kõnelda. Aga Ana pärast rääkisime ikka inglise keeles, noh ja siis kogemata rääkisime eestlased omavahel ka võõras keeles. Põnev!
Lauldes kõndisime mäest üles ja kena päev saigi otsa. HÄSTI TORE ÕHTU OLI! Üks parimaid kohe kindlasti ja jääb pikaks, kui mitte eluks ajaks meelde! Jõudsin tuppa. Sõin mõned Edith'i kingitud tehtud kooksopätsid(muideks Ana kinkis mulle vahva kaardi ja ilusa salli - just selline, nagu mulle meeldib, ja Sandra kinkis ka ülinunnu kaardi ja ägedad kõrvarõngad! Nii kena neist, et viitsisid kingitusi leiutada/teha :) ) ja nühkisin templit maha. Pisut enne kella kolme võis juba magama minna küll.
Õnnelikuna langen voodisse ning sulen silmad!:)
Kunagi see õnnestus küll igatahes!
Esimene äratus oli mul väga varajane - kell 8. Ja kes peasüüdlane? Venna Gert! Soovis mulle õnne ja rääkisime paar lauset ka sünnipäevaväliselt. Nt, küsis, mis ma teen parasjagu. Noh, vastasin siis ausalt - magan. Kole vara mul ju :D
Edasimagamine.
Ärkasin vist pärast kella kümmet.
Sel ajal kui köögis hommikusööki valmistasin, oli emme helistasin. Panin ta tagasi helistama. Ja vastasin telefonile nii muuseas naljatledes: "Nii, sa helistasid?"
Ja mis ma kuulen? Keegi laulab mulle kõrva imelist sünnipäevalaulu. Merleeee! Ütles, et teised vallanaised soovivad ka õnne ja noh, et nüüd olen neile vanusega jällegi järgi jõudnud. Tore tore! :D
Järgmisena helistas mulle venna-Viki, kes oli nüüdseks jõudnud juba Taani. Nimelt, helistas ta mulle ka eile ja teatas, et ta hetkel Inglismaal. Rääkisime eile temaga täitsa pikalt! Niii mõnus oli üle pika aja jälle vennaga rääkida! :)
Söön siis oma eelviimast eestimaa leibakest, kui keegi koputab minu toa uksele. Avan. Seal seisab suure tulpidebuketiga norra poiss alt korruselt. Ütleb, et mulle on lilled. Mõtlen... huvitav, miks ta mulle küll lilli annab, ei suuda ma imestused toibuda ning tänan. Ta ei saanud ka väga aru, miks mulle lillekimp saadetud on. Sulen ukse. Loen kaardilt - Palju onne sunnipaevaks. Emme ja Issi. Midaaaa! Misasja, mismooodi... Kuidas küll?? Helistan kohe emmele ja nõuan selgitust, kuid kes siis kelmikalt vastab, et ei tea midagi. Mõtlen, kas mul veel teisi vanemaid olemas? Ega vist mitte:D "Aitääääääääh emme ja issi! Niii armas teist! Andekad!"
Parim üllatus, mis sünnipäevaks saanud olen! :) Niiiiii nunnu!
Lähen siis kööki ja üritan leida miskit vaasinduse neile. Olgu õnnistatud tühi meepurk!
Iga 2 sekundi tagant käin ja nuusutan lilli. Imeline!
Olenemata selles, et täna on tähtpäev, lähen ikkagi jooksma. Ilus ilm ka pealekauba.
Mõnuga tulen kohe tuppa tagasi, sest siin ootavad mind maailma ilusamad lilled! Ainult nendele pilguheitmine paneb mind juba naeratama!
Täna on küll minu päev, kuid miskipärast ei tundu väga sünnipäevalik. Esimene tähtis päev kodust eemal ka muidugi...
Nonii, ja juba varsti oligi kell sealmaal, et pidin end väljaminekuks sättima hakkama. Loomulikult jäi selleks vähe aega. Ometigi oli terve päev olemas, et riietus varakult välja valida..
Samal ajal kui räägin mammiito ja papiitoga MSNis, lisan veel ehted ja peagi juba lippama. Kell 19.50 saan Anaga kokku, et 8.15 kenast Itaalia restoranis olla, kuhu ma meile tänaseks laua reserveerisin.
Kõnnime allla, kui tee peal kohtun Rudolfiga. Ei saanudki kohe kaugelt aru, kellega tegu, kuid võõras mind vaevalt kallistaks ja õnnitleks, eks! Lobiseme paar lobisemist ja sammume Ana'ga(Anne) edasi.
Sandra pole veel kohal, kui me restorani ette jõuame. Samuti mitte Erin. Ja Edith on veel proovis.
Nonii astume restorani sisse, kui meil palutakse pisut oodata, sest laud pole veel vabanenud. 5 minutit ootamist ja saamegi oma lauakese juurde, mis asus üleval korrusel. Restoran on hästi väikene, kuid hubane ja armas ja väga soe. Noh nagu Itaaliale vist kombeks.
Õige pea jõuab ka Sandra kohale. Lobiseme ja joome vett. Menüüd on kohutavalt suured ja nendega ümberkäimine on täitsa keeruline. Kui Sandra ja Ana olid oma toidueelistuse ära teinud, polnud ma ikka veel otsusele jõudnud. Nooh, osaliselt ma venitasin oma otsusega ka sellepärast, et kelner näeks, et ma ikka ei otsustanud, ja tegelikult ootasime Edithit. Ja seda tegime me üle tunni aja, kuni saabu ka Edith ning siis tellisime toidud ära. Mina ja Ana tellisime hõrgutavad lasanjed, Sandra miskit juustujuurviljarooga ja Edith juustupasta. Kõik road oli ülihead ja kuuumad ka! Ja vääääääga suured portsud.
Aga väga väga väga maitsvad. Ei kahetse enda lasanjetellimist absoluutselt! Kuigi meie kõhud rippusid juba maani, otsustasime, et tellime ka magustoitu. Käsil ju ikkagi sünnipäevatähistamine. Mina ja Edith tellisime jäätise ja moosiga toorjuustukoogi, Ana ja Sandra tumeda keeksitaolise koogi šokolaaditörtsu ja jäätisega.
Pean mainima, et magustoidud olid küll väikesed, kuid täitsa head! :)
Restoranis istusime vist lausa 4 tundi. Seejärel astusie läbi ühest pubist, lihtsalt niisama, ja siis suundusime edasi klubisse. Palju palju rahvast oli ja megapalva oli seal, kuid sai pisut tantsida ka ikka. Tüütu oli küll, et inimesed nügivad ja on hoolimatud - astuvad või pähe. Läksime siis Sandraga viha täis ja hakkasime suurelt tõmblema ja sõna otseses endale ruumi tegema. Kaua võib! Vahepeal käisime ka õues, jahedat õhku hingamas, ja saime ka totakad templid omale käe peale, mis siis näitab, et võime ilma dokumendita uuesti siseneda. Nõme tempel...pärast annab ikka maha nühkida .
Kella 2 paiku otsustasime jalad ühikate poole vedada. Sai juba tantsitud küll. Ja kõhud oli ikka liiiiiiiiiiiiiiga täis, et kohe raske oli end liigutada. Tõsiselt!
HUVITA V kuidas me pärast restorani veel automaatselt Sandra ja Edithiga inglise keeles rääkisime, et oleks võinud ju lihtsamat teed minna ja kodumaa keel kõnelda. Aga Ana pärast rääkisime ikka inglise keeles, noh ja siis kogemata rääkisime eestlased omavahel ka võõras keeles. Põnev!
Lauldes kõndisime mäest üles ja kena päev saigi otsa. HÄSTI TORE ÕHTU OLI! Üks parimaid kohe kindlasti ja jääb pikaks, kui mitte eluks ajaks meelde! Jõudsin tuppa. Sõin mõned Edith'i kingitud tehtud kooksopätsid(muideks Ana kinkis mulle vahva kaardi ja ilusa salli - just selline, nagu mulle meeldib, ja Sandra kinkis ka ülinunnu kaardi ja ägedad kõrvarõngad! Nii kena neist, et viitsisid kingitusi leiutada/teha :) ) ja nühkisin templit maha. Pisut enne kella kolme võis juba magama minna küll.
Õnnelikuna langen voodisse ning sulen silmad!:)
Friday, 25 March 2011
24. märts - viimane aeg olla 19
Ärkasin 9.45, et kenasti rahulikult ärgata ja hommikut veeta. Pärast kella 11 lahkusin toast ja seadsin sammud linna - tööintervjuule. Väike värin oli seeski, kuid ilm oli nii palav, et suutsin vaid mõelda, kui põletavalt palab mul olla on!
Huuh!
Jõudsin siis spordipoodi ning ütlesin müüjale, et tulin tööintervjuule. Ta kutsus poemanageri kohale ning tüüp viis mindi kuskile trepist üles tuppa. Ütles, et seal rahulikum ja saab vestelda. Oligi selline koosolekuruum teine.
Küsis siis minu eelneva töökogemuse kohta, ise mõtlesin, et sul see ju CVl olemas, miks sa uuesti küsid..? Tal oli neid CVsid seal ikka terve hunnik, ehk siis tulevased intervjueeritavad ma eeldan. Nii et töösaamine läheb raskeks. Aga pole hullu! Kui saan siis on hästi, kui ei, pole ka hullu miskit!
Aga see poiss/manager oli selline hästi chill ja lahe. Palus mul pisut ka endast rääkida. Rääkisin, siis et meeldib sport ja eriti tennis! Siis küsis mu tunniplaani kohta, et kui tihe see mul on. Noh, tegelikult ei kuulnud ma tema lause esimest poolt, ja vaid oletasin, et ta seda küsis. Õigest arvasin. Jess!
Lobisemine kestis vaid 10 minutit. Lõpuks küsisin, kas ta minult neid dokumente ka tahab, mis mul paluti kaasa võtta. Arvas siis, et jajah.. võin anda küll! :D Hea värk, tal polnud need meeleski! :D
Mulle meeldis, et õhkkond ja olek ei olnud selline formaalsuse tipp, vaid spordipoele omaselt lahe. Ja inglise keelgi tuli kokutama välja! Pingelised olukorrad vist meeldivad mulle..
Pärast oli maru hea tunne, et asi tehtud! Ja ei olnudki väga põdemist väärt!
Käisin veel toidupoest läbi - ostsin jäätist ja pitsat, mida laupäeval hekseldama kavatsen hakata! Sünnipäevaks võib vast lubada küll..
Vaevlesin end tagasi mäest üle - hirrrrrrmus kuum oli õues. Mõtlesin küll, et püksid sulavad jalast ära! Ja päikest sain ka! T-särgirandid annavad endast juba vaikselt märku.
Jõudsin pisut pärast 12 tuppa.
Sõin kohe ühe jäätise ära ja lugesin teksti ja hakkasin loengusse sättima. Välisukse juures seisatasin, sest minu nimele oli tulnud ümbrik tulnud! Ristsõnad ja armas sünnipäevakaart perekonnalt! :) Nunnu!!
Naeratades läksin loengusse!
Loengu teema - post-dramatic theatre. Selline huvitav, kuid kohati keeruline. Õppejõud oli nooremapoolsem meesterahvas, kes rääkis hästi palju ja kiiresti, nii et raske oli aru saada. Nagu hiina keelt kuulaks. Ja tuli välja, et ma polnudki ainuke, kellele asi kohale ei jõudnud. Ka britid väitsid, et ei saanud hästi temast ja teemast aru.
Ja väidetavalt pakuti ülikoolipoes tasuta pitsat, sest uus pitsakoht avati. Läksimegi pärast loengut kaema, kuik kõik oli juba otsas. Nojah.. mis seals ikka! Tipa-tapa tuppa ja jällegi lugema. Nii palju kui veel annab, enne seminari.
Seminaris ei rääkinudki me kusjuures sellest tekstist, mida lugema pidime, vaid arvustasime kahte hiljuti nähtud etendust. Mulle sobis! :) Ja õpetaja oli minuga nõus, et "Vihurimäes" peategelased karjusid liialt ja seda kõri pealt! Kolmsõnaga - paha, paha, paha!
Tuhisesin tagasi tuppa. Kolmveerandtunnike aega, et süüa ja siis workshopiminek.
Ka seekord ei tundunud 3 tundi ilmatuma pikk! Üle elasime!
Ja täitsa soe oli seal olla seekord, ja õues ei olnd ka väga külm. Tüdrukud käisid veel hamburgeri/friikakohast läbi ja kukkusid mulle siis homseks sünnipäevalaulu laulma! Kihvt! :)
Tulin tuppa, ning sõin oma viimase kuivtoidupaki ära - kiirnuudlid juustukastmega. Ei olnud väga hea, aga tühjale kõhule nagu käis kah. Magus mesi pärast, parandas asja!
Uskumatu, et see pöörane ja hiline nädal läbi on!
Silmade järgi võiks juba magama minnagi, aga ei raatsi end nii ruttu ka vanaks teha..
Huuh!
Jõudsin siis spordipoodi ning ütlesin müüjale, et tulin tööintervjuule. Ta kutsus poemanageri kohale ning tüüp viis mindi kuskile trepist üles tuppa. Ütles, et seal rahulikum ja saab vestelda. Oligi selline koosolekuruum teine.
Küsis siis minu eelneva töökogemuse kohta, ise mõtlesin, et sul see ju CVl olemas, miks sa uuesti küsid..? Tal oli neid CVsid seal ikka terve hunnik, ehk siis tulevased intervjueeritavad ma eeldan. Nii et töösaamine läheb raskeks. Aga pole hullu! Kui saan siis on hästi, kui ei, pole ka hullu miskit!
Aga see poiss/manager oli selline hästi chill ja lahe. Palus mul pisut ka endast rääkida. Rääkisin, siis et meeldib sport ja eriti tennis! Siis küsis mu tunniplaani kohta, et kui tihe see mul on. Noh, tegelikult ei kuulnud ma tema lause esimest poolt, ja vaid oletasin, et ta seda küsis. Õigest arvasin. Jess!
Lobisemine kestis vaid 10 minutit. Lõpuks küsisin, kas ta minult neid dokumente ka tahab, mis mul paluti kaasa võtta. Arvas siis, et jajah.. võin anda küll! :D Hea värk, tal polnud need meeleski! :D
Mulle meeldis, et õhkkond ja olek ei olnud selline formaalsuse tipp, vaid spordipoele omaselt lahe. Ja inglise keelgi tuli kokutama välja! Pingelised olukorrad vist meeldivad mulle..
Pärast oli maru hea tunne, et asi tehtud! Ja ei olnudki väga põdemist väärt!
Käisin veel toidupoest läbi - ostsin jäätist ja pitsat, mida laupäeval hekseldama kavatsen hakata! Sünnipäevaks võib vast lubada küll..
Vaevlesin end tagasi mäest üle - hirrrrrrmus kuum oli õues. Mõtlesin küll, et püksid sulavad jalast ära! Ja päikest sain ka! T-särgirandid annavad endast juba vaikselt märku.
Jõudsin pisut pärast 12 tuppa.
Sõin kohe ühe jäätise ära ja lugesin teksti ja hakkasin loengusse sättima. Välisukse juures seisatasin, sest minu nimele oli tulnud ümbrik tulnud! Ristsõnad ja armas sünnipäevakaart perekonnalt! :) Nunnu!!
Naeratades läksin loengusse!
Loengu teema - post-dramatic theatre. Selline huvitav, kuid kohati keeruline. Õppejõud oli nooremapoolsem meesterahvas, kes rääkis hästi palju ja kiiresti, nii et raske oli aru saada. Nagu hiina keelt kuulaks. Ja tuli välja, et ma polnudki ainuke, kellele asi kohale ei jõudnud. Ka britid väitsid, et ei saanud hästi temast ja teemast aru.
Ja väidetavalt pakuti ülikoolipoes tasuta pitsat, sest uus pitsakoht avati. Läksimegi pärast loengut kaema, kuik kõik oli juba otsas. Nojah.. mis seals ikka! Tipa-tapa tuppa ja jällegi lugema. Nii palju kui veel annab, enne seminari.
Seminaris ei rääkinudki me kusjuures sellest tekstist, mida lugema pidime, vaid arvustasime kahte hiljuti nähtud etendust. Mulle sobis! :) Ja õpetaja oli minuga nõus, et "Vihurimäes" peategelased karjusid liialt ja seda kõri pealt! Kolmsõnaga - paha, paha, paha!
Tuhisesin tagasi tuppa. Kolmveerandtunnike aega, et süüa ja siis workshopiminek.
Ka seekord ei tundunud 3 tundi ilmatuma pikk! Üle elasime!
Ja täitsa soe oli seal olla seekord, ja õues ei olnd ka väga külm. Tüdrukud käisid veel hamburgeri/friikakohast läbi ja kukkusid mulle siis homseks sünnipäevalaulu laulma! Kihvt! :)
Tulin tuppa, ning sõin oma viimase kuivtoidupaki ära - kiirnuudlid juustukastmega. Ei olnud väga hea, aga tühjale kõhule nagu käis kah. Magus mesi pärast, parandas asja!
Uskumatu, et see pöörane ja hiline nädal läbi on!
Silmade järgi võiks juba magama minnagi, aga ei raatsi end nii ruttu ka vanaks teha..
23. märts - kolmapäev
Täna oli siis päev, mil pidin enne kella 2 tegema otsuse - kas minna tennisesse või ühele filmi loengulem, mida auhinnatud Phil Moran andis. Hmmm.... otsused otsused otsused.
Otsustasin, et lähen loengule, kuna süda ütles nii. Uskumatu, et tennisest loobusin, ma tean! Aga loeng oli lahe! :)
Päev oli imeliselt soe ja päikesepaisteline. Panin põlvpüksid jalga ning tundsin end väga suviselt, kuni aulasolemiseni. Seal oli miskipärast megakülm! 2 tundi külmetasin seal ning kui õue tagasi sai, ei tundunud ilm enam sugugi nii soe, kui ennist.
Jooksin pärast loengut läbi ka Welcome Centerist(koht, kus igasugused tähtsad tädid ja onud, kes õpilasi aitavad, töötavad) ja palusin teha ID-kaardist ja National Insurance numbri kaardist kahepoolsed koopiad.Noh, ja kuidas ta siis need tegi - ikkagi kahele eraldi lehele :D Tore tore, nii oleksin võinud isegi teha :D Aga noh vähemalt sain tasuta. Asi seegi!
Väike sööming ja kella 7.30ks läksin teatrisse. Arvasin, et lähen vaatama performancet, kuid tuli välja, et täitsa teater teine, ja kohati post-teaterlik. Kestis ta poolteist tundi ja pärast sai näitlejaid küsitleda ka.
Pean ütlema, et ma ei pidanud etenduses pettuma. Ma usun, et parim etendus, mida oma teatripassiga seni näinud olen! Ütleme nii, et selle eest ma piletiraha tagasi ei küsiks!
Lugu oli iseenesest masendav - enesetapust - miks ja kuidas ja kes. Väga hästi oli lavastatud ja nö kaljult alla hüppamine lavastatud. Väga leidlikud, ja ei olnud üldsegi maitselage!
HEA!
Ja nii see päevake läkski. Veel pisut martsipanikrõbistamist ja lugemist ning tuttu!
Otsustasin, et lähen loengule, kuna süda ütles nii. Uskumatu, et tennisest loobusin, ma tean! Aga loeng oli lahe! :)
Päev oli imeliselt soe ja päikesepaisteline. Panin põlvpüksid jalga ning tundsin end väga suviselt, kuni aulasolemiseni. Seal oli miskipärast megakülm! 2 tundi külmetasin seal ning kui õue tagasi sai, ei tundunud ilm enam sugugi nii soe, kui ennist.
Jooksin pärast loengut läbi ka Welcome Centerist(koht, kus igasugused tähtsad tädid ja onud, kes õpilasi aitavad, töötavad) ja palusin teha ID-kaardist ja National Insurance numbri kaardist kahepoolsed koopiad.Noh, ja kuidas ta siis need tegi - ikkagi kahele eraldi lehele :D Tore tore, nii oleksin võinud isegi teha :D Aga noh vähemalt sain tasuta. Asi seegi!
Väike sööming ja kella 7.30ks läksin teatrisse. Arvasin, et lähen vaatama performancet, kuid tuli välja, et täitsa teater teine, ja kohati post-teaterlik. Kestis ta poolteist tundi ja pärast sai näitlejaid küsitleda ka.
Pean ütlema, et ma ei pidanud etenduses pettuma. Ma usun, et parim etendus, mida oma teatripassiga seni näinud olen! Ütleme nii, et selle eest ma piletiraha tagasi ei küsiks!
Lugu oli iseenesest masendav - enesetapust - miks ja kuidas ja kes. Väga hästi oli lavastatud ja nö kaljult alla hüppamine lavastatud. Väga leidlikud, ja ei olnud üldsegi maitselage!
HEA!
Ja nii see päevake läkski. Veel pisut martsipanikrõbistamist ja lugemist ning tuttu!
22. märts - teisipäev
Kell 1 umbes sain Edithiga kokku. Laenasin temalt hoodie ehk ülepeakäiva kapuutsiga dressika, mida performances vaja läheb. Siin on igal tüdrukul sada sellist asja imelikult kombel, UK mood või midagi? Põnev.
Olin juba jooksuriietes, kuid siis avastasin, et ei saa ikka joosta, kui kaks kampsikut käe otsas ripub. Nii käisingi toast läbi ja avastasin, et mulle on vahepeal kiri tulnud. Kellelt küll?
Sain sünnipäevakaardi "vanaema" Luule Lehemets'alt! Niiiiiii armas, et mulle kaardi vastu saatis! :)
Ja Jansalt sain juba laupäeval kaardi. Hästi armas kaart, selline isetehtud/joonistatud. Ma olin väga meeldivalt üllatunud! Kaart ja ümbrik meeldivad väga väga! :) Nii vahva!
No vot, ja siis läksingi jooksma.
Lugesin vist miskit vajalikku ka veel ja kell 18 sain Ana'ga kokku, et koos wokrshopi minna. See on siis see nädal, kus meil kahel korral need kolmetunnised workshopid õhtuti.
Tuleb pikk päev, kuid üritab jääda positiivseks!
Tundi alustasime kiiremat sorti soojendusega ja võhmale võtmisega. Seejärel tegime mitu korda alguse läbimängu ja katsetasime, kuidas uued liikumised akende taga välja nägema hakkavad. Ja tegelikult peaaegu, et märkamatult 3 tundi läbi oligi. Pisut jahe hakkas ka, aga mitte oluliselt, sest sai endale ikka mitu kihti riideid selga aetud.
Vedasime end mäest üles ja olime õnnelikud, et päevake läbi!
Nüüd ootab veel ees meesöömine ja ehk raatsib ka viimase martsipani lahti teha.
PS! Kogu magus, mis mulle saadeti, sai otsa vähem kui nädal ajaga! Ja ma veel niigi üritasin end tagasi hoida..
Olin juba jooksuriietes, kuid siis avastasin, et ei saa ikka joosta, kui kaks kampsikut käe otsas ripub. Nii käisingi toast läbi ja avastasin, et mulle on vahepeal kiri tulnud. Kellelt küll?
Sain sünnipäevakaardi "vanaema" Luule Lehemets'alt! Niiiiiii armas, et mulle kaardi vastu saatis! :)
Ja Jansalt sain juba laupäeval kaardi. Hästi armas kaart, selline isetehtud/joonistatud. Ma olin väga meeldivalt üllatunud! Kaart ja ümbrik meeldivad väga väga! :) Nii vahva!
No vot, ja siis läksingi jooksma.
Lugesin vist miskit vajalikku ka veel ja kell 18 sain Ana'ga kokku, et koos wokrshopi minna. See on siis see nädal, kus meil kahel korral need kolmetunnised workshopid õhtuti.
Tuleb pikk päev, kuid üritab jääda positiivseks!
Tundi alustasime kiiremat sorti soojendusega ja võhmale võtmisega. Seejärel tegime mitu korda alguse läbimängu ja katsetasime, kuidas uued liikumised akende taga välja nägema hakkavad. Ja tegelikult peaaegu, et märkamatult 3 tundi läbi oligi. Pisut jahe hakkas ka, aga mitte oluliselt, sest sai endale ikka mitu kihti riideid selga aetud.
Vedasime end mäest üles ja olime õnnelikud, et päevake läbi!
Nüüd ootab veel ees meesöömine ja ehk raatsib ka viimase martsipani lahti teha.
PS! Kogu magus, mis mulle saadeti, sai otsa vähem kui nädal ajaga! Ja ma veel niigi üritasin end tagasi hoida..
Monday, 21 March 2011
21. märts - Hebsuu sünnipäevake!
Hommikul tõustes ning kardinaid avades vaatas mulle vastu mega udu. Udu oli nii paks, et rohkem kui meeter ette ei näinudki. Kuid üsna varsti siras taevas juba jällegi armastamistväärt päikene!
Enne kui kella 2ks teatrihoone juurde läksin, viisin ära enda täidetud küsimustiku/rahvaloendidokumendid. Kusjuures brittidele meeldib ähavarada - nimelt, oli selle asjanduse täitmine kohustuslik, sest kui ma seda teinud ei oleks, ähvardavad nad mind trahviga ja teab millega veel. Korraliku inimesena täitsin ikka ta ära, pole ju see mingi eriline vaev. Ja pisut enne kahte jõudsin teatrihoone ette, kus pidin Harry ja Jo'ga kokku saama, et Flockingut harjutada. Ootasin neid täitsa mitu aega, ja hakkasin vahepeal endas kahtlemagi, kas ikka pidime täna kokku saama ja sel kellaajal.. Jap, õigesti meeles! Harry jõudis varsti kohale ja Jo ka. Olin täna lihtsalt varajane vist pisut. Sain vähemalt päikest nautida.
Tunnikese harjutasime ning rääkisime/andsime üksteisele tagasisidet, mis meeldis, mis mitte, ja mida võiks veel lisada jne.
Pärast proovi läksin kohe jooksma. Hästi soe ilm jällegi, seega imeline jooksuilm!
15.30 jõudsingi tuppa. Ähkisin ja puhkisin natuke ning lugesin seda keerulistigavat raamatut.
Kell 6 sain Edithiga arvutimaja juures kokku. Palusin tal tulla ja aidata mul dokumentidest koopiaid teha. Ei ole ma selle koopiamasinaga siin väga "sina peal" veel. Tuli välja, et masinal söök(loe:paber) otsas. Niisiis võtsimegi suuna raamatukokku. Nii, paber olemas, passist koopia tehtud. Nüüd ID-kaardist ... hmm,.. kuidas saaks mõlemad ID-kaardi pooled ühele paberipoolele... pisut mõtisklemist ja masina nuppude klõpsimist, kuid ei miskit. Ei oska! Edith arvas siis, et võiksin minna Student Welcome Center majja ning paluda neil seal mulle kahepoolne koopia ära teha. Jah, kõlab vist hästi küll! Nii teengi, varsti.
Teate, õhtul oli nii soe, selline hilissuvine soe, et olin ikka enda kohta väga õhukeselt riides - ei mingit jopet ega jakki. Baleriinikesed jalas ja paljad mammud sees. Selline suvine:) Ja kusjuures, mul ei olnudki külm olla! Imede ime..
Otsused, otsused, otsused...
Täna peaks vist kell 10 majakoosolek olema ... vaatab, kas ka on..
Enne kui kella 2ks teatrihoone juurde läksin, viisin ära enda täidetud küsimustiku/rahvaloendidokumendid. Kusjuures brittidele meeldib ähavarada - nimelt, oli selle asjanduse täitmine kohustuslik, sest kui ma seda teinud ei oleks, ähvardavad nad mind trahviga ja teab millega veel. Korraliku inimesena täitsin ikka ta ära, pole ju see mingi eriline vaev. Ja pisut enne kahte jõudsin teatrihoone ette, kus pidin Harry ja Jo'ga kokku saama, et Flockingut harjutada. Ootasin neid täitsa mitu aega, ja hakkasin vahepeal endas kahtlemagi, kas ikka pidime täna kokku saama ja sel kellaajal.. Jap, õigesti meeles! Harry jõudis varsti kohale ja Jo ka. Olin täna lihtsalt varajane vist pisut. Sain vähemalt päikest nautida.
Tunnikese harjutasime ning rääkisime/andsime üksteisele tagasisidet, mis meeldis, mis mitte, ja mida võiks veel lisada jne.
Pärast proovi läksin kohe jooksma. Hästi soe ilm jällegi, seega imeline jooksuilm!
15.30 jõudsingi tuppa. Ähkisin ja puhkisin natuke ning lugesin seda keerulistigavat raamatut.
Kell 6 sain Edithiga arvutimaja juures kokku. Palusin tal tulla ja aidata mul dokumentidest koopiaid teha. Ei ole ma selle koopiamasinaga siin väga "sina peal" veel. Tuli välja, et masinal söök(loe:paber) otsas. Niisiis võtsimegi suuna raamatukokku. Nii, paber olemas, passist koopia tehtud. Nüüd ID-kaardist ... hmm,.. kuidas saaks mõlemad ID-kaardi pooled ühele paberipoolele... pisut mõtisklemist ja masina nuppude klõpsimist, kuid ei miskit. Ei oska! Edith arvas siis, et võiksin minna Student Welcome Center majja ning paluda neil seal mulle kahepoolne koopia ära teha. Jah, kõlab vist hästi küll! Nii teengi, varsti.
Teate, õhtul oli nii soe, selline hilissuvine soe, et olin ikka enda kohta väga õhukeselt riides - ei mingit jopet ega jakki. Baleriinikesed jalas ja paljad mammud sees. Selline suvine:) Ja kusjuures, mul ei olnudki külm olla! Imede ime..
Otsused, otsused, otsused...
Täna peaks vist kell 10 majakoosolek olema ... vaatab, kas ka on..
20. märts - pühapäev
Nonii, unine kõnnak tennisesse ja veelgi unisem tennisemäng. Tuli välja, et täna treeningut otseselt polnudki, sest toimusid või hakkasid toimuma tüdrukute tennisematsid. Sellegipoolest mängisime Rich'iga paar tundi. Miskipärast silmad jubedalt vesistasid, nii et oli üsna keeruline kohati palli näha ja sellele ka pihta saada. Huuh, miks küll.. Päikest kusjuures ei olnud, õrn tuul vaid. Oleks pidanud ideaalne päev tenniseks olema küll ju. Richard õpetas mind ka natukene, kuidas esikätt ja tagakätt paremini mängida. Sain jälle pisut targemaks, aga preagu vist rohkem teoorias. Asi võiks praktikasse ka kohale jõuda ja võiksin olla juba super mängija!
Tagasiteel üles hakkas Rich miskipärast igasuguseid laule laulma.. hmm kummaline :D Aga üllatusin kui hästi, noh mitte just Bruno Mars hästi, ta laulda mõistis. Aaaga jah, huvitav oli see olukord... kuulasin siis tema laulmist ja kommenteerisin, kas üht või teist laulu tean.. hmm kas ma oleksin pidanud laulusõadele ka mingit erilist tähelepanu pöörama..? Selles on küsimus.
Täna siis veel pisut lugemist ja selline tavapärane õhtukene.
Tagasiteel üles hakkas Rich miskipärast igasuguseid laule laulma.. hmm kummaline :D Aga üllatusin kui hästi, noh mitte just Bruno Mars hästi, ta laulda mõistis. Aaaga jah, huvitav oli see olukord... kuulasin siis tema laulmist ja kommenteerisin, kas üht või teist laulu tean.. hmm kas ma oleksin pidanud laulusõadele ka mingit erilist tähelepanu pöörama..? Selles on küsimus.
Täna siis veel pisut lugemist ja selline tavapärane õhtukene.
19. märts - laupäev
Lubasin endale tänaseks kauem magamist ning tõusin alles poole ühe paiku. Tõmbasin kardinad akna eest, kui vastu naeratas imeline päikene! Mõnus ;)
Käisin ka täna jooksmas, ehk päeva nautimas ja head värsket õhku hingamas. Võlgnen vähemalt sellegi enda kehale ja vaimule. Ja esimest korda selle aasta jooksul olin täiega suviselt riides. Lühemat sorti retuusid, maika ja dressikas. Nii sossu oli õues lihtsalt!
Pärast jooksu, umbestäpselt kella 5 ajal läksin pesumajja, kuhu end 2 tunniks jääma sundisin. Ehk lasin pesul pesta ja end kuivatada ja Kristinal vajalikku raamatut lugeda. Kui ma toast lahkusin vaid T-särgi väel, siis vahepeal hakkas pesumajas istudes ikka päris jahe ning pesu kuivatist välja võttes, võtsin sealt mõnusalt sooja dressika ja panin selga. Nii mõnus soeee! See kuivati on ikka täitsa tore asi mõnikord! Nonii õues on juba pime ja külm, kibekähku tuppa ja õhtustama.
Täna vast rohkem lugemist ei tee, olen end niigi juba ületanud. Avastasin, et olen arenenud ka - lugesin 45 minutiga 10 lehte(ja seda keerulist raamatut veel), mida muidu tegin 1h. Vat siis.
Noh ja õhtu sisaldas veel palju bläkutmist. Huvitav ikka kui paljust võib olla mõnega rääkida ja kaua ka veel. Tsiiisas!
Käisin ka täna jooksmas, ehk päeva nautimas ja head värsket õhku hingamas. Võlgnen vähemalt sellegi enda kehale ja vaimule. Ja esimest korda selle aasta jooksul olin täiega suviselt riides. Lühemat sorti retuusid, maika ja dressikas. Nii sossu oli õues lihtsalt!
Pärast jooksu, umbestäpselt kella 5 ajal läksin pesumajja, kuhu end 2 tunniks jääma sundisin. Ehk lasin pesul pesta ja end kuivatada ja Kristinal vajalikku raamatut lugeda. Kui ma toast lahkusin vaid T-särgi väel, siis vahepeal hakkas pesumajas istudes ikka päris jahe ning pesu kuivatist välja võttes, võtsin sealt mõnusalt sooja dressika ja panin selga. Nii mõnus soeee! See kuivati on ikka täitsa tore asi mõnikord! Nonii õues on juba pime ja külm, kibekähku tuppa ja õhtustama.
Täna vast rohkem lugemist ei tee, olen end niigi juba ületanud. Avastasin, et olen arenenud ka - lugesin 45 minutiga 10 lehte(ja seda keerulist raamatut veel), mida muidu tegin 1h. Vat siis.
Noh ja õhtu sisaldas veel palju bläkutmist. Huvitav ikka kui paljust võib olla mõnega rääkida ja kaua ka veel. Tsiiisas!
18. märts - reede
Ikka pean oma režiimist kinni ning ärkasin kell 11, ja kusjuures kellata. Keha vist tunneb õige kellaaja enam-vähem juba ära. Tore! .. vist
Täna oli mõttes jooksma minna, ja seda ma ka tegin! Nii et tavapärane mõte ei jäänudki vaid mõtteks! Tegin väikese pooletunnise kiire sörkjooksu. Ilm oli lihtsalt imeliselt ilus ja oleks olnud vaid patt mitte jooksma minna!
Ikka päris võhmale võtab see enese jooksutamine - pole ju ammu jooksnud, ja siin läheb kenasti ülesmäge ka ja tuul puhub. Võtab harjumist.
Ja varsti oligi kell sealmaal, kui mul oli ega sööma hakata ja seda kiiremas tempos. Pidin Edithiga juba 7.15 teatri ukse juures kokku saama, sest teater algab 7.30. Kiire ahmimine ja siis kahe käega peast kinni kapi ees seismine. Oleks ju võinud varem oma tegemised ära tegutseda.. nojah.. 7.23 olin kohtumispaigas. Jah, jäin hiljaks ja häbi on ikka ka..
Etenduseks "Vihurimäe". Esimene vaatus ei olnud mulle väga meeltmööda, pigem vastukarva. Selle poole tükist vaatasin krimpsus näoga. No ei istunud mulle, kuidas näitlejad kogu aeg lõugasid - sõna otsese mõttes, ja isegi mitte liialdades. Aga tuleb välja, et raamatus nad ka parajad hullud inimesed. Raske. Ma üldiselt ei kannata kuulata, kuidas näitlejad igat lauset karjuvad.. Aga lavakujundus oli küll priima! Hästi lahe ja müstiline. Tuba oli kujundatud kamina ja puuga. Ehk siis üks ja sama koht oli nii õu kui ka tuba. Ja lava oli laineline ja kohati nö mägine. Kui teatrisse sisenesime oli laval juba selline toss/suits. Põnev!
Teise vaatusega ma juba täitsa leppisin ja see meeldis mulle täitsa palju rohkem. Väga keerulised peresuhted on selles loos. Võttis pärast etendustki aega, et aru saada, kes kellega ja miks või kuidas omavahel suguluses on. Ja jõudsin otsusele, et kürvalosatäitjad mängisid oma mitut osa paremini kui peanäitlejad enda ainukest osa. Nii, et alati ei pea mängima peaosas, et kellelegi silma jääda ja vaoefekti tekitada..
Teatrist läksime Edith'i ja Sandra'ga kohe otse 3 eestlase sünnipäevale, mis "suurte eestlaste" majas toimus. Vääääääääääga külm õhtu oli, ja miskipärast ei pannud ma talvejoped selga ja olin üldse selline suvine. Eksole. Kiirkõnnak alla ja kohal me olimegi. Kinkisin/Loovutasin sünnipäevalastele oma teise taluleiva. Nad olid õnneks väga positiivselt üllatunud ja käisid kõikidele külalistele "imet" näitamas. Arvasid, et mina ja Edith selle küpsetasime, ja et võiksime oma pagariäri asutada siin - huvitav pakkumine :D
Sünnipäevalt oli edasiminek klubisse, kuid tuli välja, et olin ID-kaardi maha unustanud ja siis otsustasimegi Edithiga, et ei lähe klubisse. Mulle sobis küll! Megakülm oli ikka õues ja üritasin oma jalgu kiiremini liigutada, et mitte ära jäätuda. Lobisesime silla all veel pisut, mitte küll 1,5 h, nagu me pärast Eesti Vabariigi tähistamiselt tulemist tegime. Ja lahku me teed läksidki. Ülikiire kõnnak tuppa, paar marmelaadikommi põske, hambapesu ja tudileeminek. Kell juba 2 ka!
Täna oli mõttes jooksma minna, ja seda ma ka tegin! Nii et tavapärane mõte ei jäänudki vaid mõtteks! Tegin väikese pooletunnise kiire sörkjooksu. Ilm oli lihtsalt imeliselt ilus ja oleks olnud vaid patt mitte jooksma minna!
Ikka päris võhmale võtab see enese jooksutamine - pole ju ammu jooksnud, ja siin läheb kenasti ülesmäge ka ja tuul puhub. Võtab harjumist.
Ja varsti oligi kell sealmaal, kui mul oli ega sööma hakata ja seda kiiremas tempos. Pidin Edithiga juba 7.15 teatri ukse juures kokku saama, sest teater algab 7.30. Kiire ahmimine ja siis kahe käega peast kinni kapi ees seismine. Oleks ju võinud varem oma tegemised ära tegutseda.. nojah.. 7.23 olin kohtumispaigas. Jah, jäin hiljaks ja häbi on ikka ka..
Etenduseks "Vihurimäe". Esimene vaatus ei olnud mulle väga meeltmööda, pigem vastukarva. Selle poole tükist vaatasin krimpsus näoga. No ei istunud mulle, kuidas näitlejad kogu aeg lõugasid - sõna otsese mõttes, ja isegi mitte liialdades. Aga tuleb välja, et raamatus nad ka parajad hullud inimesed. Raske. Ma üldiselt ei kannata kuulata, kuidas näitlejad igat lauset karjuvad.. Aga lavakujundus oli küll priima! Hästi lahe ja müstiline. Tuba oli kujundatud kamina ja puuga. Ehk siis üks ja sama koht oli nii õu kui ka tuba. Ja lava oli laineline ja kohati nö mägine. Kui teatrisse sisenesime oli laval juba selline toss/suits. Põnev!
Teise vaatusega ma juba täitsa leppisin ja see meeldis mulle täitsa palju rohkem. Väga keerulised peresuhted on selles loos. Võttis pärast etendustki aega, et aru saada, kes kellega ja miks või kuidas omavahel suguluses on. Ja jõudsin otsusele, et kürvalosatäitjad mängisid oma mitut osa paremini kui peanäitlejad enda ainukest osa. Nii, et alati ei pea mängima peaosas, et kellelegi silma jääda ja vaoefekti tekitada..
Teatrist läksime Edith'i ja Sandra'ga kohe otse 3 eestlase sünnipäevale, mis "suurte eestlaste" majas toimus. Vääääääääääga külm õhtu oli, ja miskipärast ei pannud ma talvejoped selga ja olin üldse selline suvine. Eksole. Kiirkõnnak alla ja kohal me olimegi. Kinkisin/Loovutasin sünnipäevalastele oma teise taluleiva. Nad olid õnneks väga positiivselt üllatunud ja käisid kõikidele külalistele "imet" näitamas. Arvasid, et mina ja Edith selle küpsetasime, ja et võiksime oma pagariäri asutada siin - huvitav pakkumine :D
Sünnipäevalt oli edasiminek klubisse, kuid tuli välja, et olin ID-kaardi maha unustanud ja siis otsustasimegi Edithiga, et ei lähe klubisse. Mulle sobis küll! Megakülm oli ikka õues ja üritasin oma jalgu kiiremini liigutada, et mitte ära jäätuda. Lobisesime silla all veel pisut, mitte küll 1,5 h, nagu me pärast Eesti Vabariigi tähistamiselt tulemist tegime. Ja lahku me teed läksidki. Ülikiire kõnnak tuppa, paar marmelaadikommi põske, hambapesu ja tudileeminek. Kell juba 2 ka!
Sunday, 20 March 2011
17. märts - neljapäev
7.30 on äratus. Kuigi ma õhtul miskipärast hästi uinuda ei suutnud, polnud varajane ärkamine väga suur problemo. Hommik oli selline parajalt soe ja kena. Anne juba ootas mind, ülltavalt jäin ma hiljaks paar minutit. Aega nagu alati on, ja siis kisub asi kole kiireks. Pean end parandama, et edaspidi õigeaegsem olla!
Jalutasime siis kenasti 9aks, seekord olime soojas majas - saalis, ja teel alla kohtusime meie tunni tüdrukutega :)
Ukse ees kohtusime veel mitmega, ja vist kellelgi polnud väga entusiastlik nägu peas, et suur tahtmine tundi minna/teha. Aga me saame hakkama! Ja pealegi on tänane tund ju soojas ruumis, mis on väga positiivne! ;)
Tundi alustasime füüsilise treeninuga, nagu ikka ja mis mulle vääääga meeldib! Paar valmisolekuülesannet ja üks uus harjutus ja sellest improviseerimine. Väga kihvt oli - saime etteantud liigutusi omavahel kombineerida ja kahestes gruppides ette kanda oma väikese performance. Tunnikese lennutasime ideid ning panime miskit ka kirja. Iga grupp kandis ette oma ülesande, mis teha jäi. Nt minul olid kostüümid performanceks. Õnneks vist kõikidele minu mõte lihtsusest ja mitte liialt rõhku riietele panemisest meeldis. Hästi! :)
Ja oligi vist tund läbi ka.. või...jah.. ülesanne järgmiseks korraks: viimane peatükk Mike Pearson´i raamatust läbida.. Õaahh.. pisut villand lugemisest juba või kuidas !?
Nii, siis läksime Anne ja Erin'iga toidupoodi. Nad ostsid endale palju raha eest süüa, ja põhiliselt vist ainult puuvilju, ja arvasid, et sai ikka kole tervislikud ostukorvid küll. Aga kus on valgud, proteiinid? Kõige põneva oli see, et Anne jõudis juba oma toiduained kassast läbi piipitada, kui ta avastas, et on rahakoti maha unustanud. Küsis, kas mul on laenata. Mul oli sula vaid 7 naela, aga tal vaja 14. Kaarte ei hakanud kohe sokutama, või ei meenunud, et mul rahakas kaart kaasas. Õnneks olin Erin ka kassajärjekorda jõudnud, ning päästis Anne hädast välja. Niisis oli Erin'i kord maksta, kui tuli välja, et ta kaardil raha otsas. Isver! Nonii, nüüd otsisin oma raha täis kaardi rahakotivahelt üles ja aitasin ta 16 naela ära maksta. Päästsin olukorra? Mhm..Mõlemal oli pisut piinlik poes juhtunu üle, kuid lohutasin siis neid, et ikka juhtub ja pole hullu. Aga, kas tegelikult rahakotiunustamist tihti ikka juhtub?
Kell 13.10 algas loeng. Istusin kenasti jällegi keskele ja neljandasse ritta. Tänaseks teemaks - lugema pidanud näidend ja selle autor ja post-kolonialism. Väga keeruline, ja näidend kohe eriti. Ma ei saanud mitte üldse aru, mis ma lugesin. Jube segane! Loengust sain siis teada, et näidendis olid mustad inimesed ja pidev trummipõrin ja tants hoopis.. mh.. nüüd pean ju kogu asja endale teistmoodi ette kujutama - raske juhus..
Ühikasse tagasi tulles avastasin, et miskipärast välisuks irvakil ja läbi klaasi paistab miski kahtlane asjandus. Avasin ukse ja Voilaaaaaaaa! Mammiito-papiito pakk on juba kohale jõudnud. Rännak kestis vaid 7 päeva. Jipiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!Oh happy day! :) Tantsisin vist küll igas kohas oma rõõmutantsu. Ülivahva!
Lugesin veel pisut lugemist seminariks ning pakki veel ei avanud. Kuigi kihk oli väääääääga suur. Aga suutsin end kenasti talitseda! :)
Terve seminari aja mõtlesin, et tahaks juba tuppa pakki avama minna! Aga muidu rääkisime ikka sellest keerulisest näidendist ja nii ta läbi saigi.
Kimakima koju! Ja pakis oli niiiii palju üllatusi - rahvusmustriga riidest kott(saan nüüd väga nunnult ringi käia ja poes ka öko olla!), 2 taluleiba, 1kg juustu, komme, martispani, paar saabast, ja MESI! Niiiiii vahvaaa! Ja piparkooke ka! Niiiiii armas :) Parim sünnipäevakink ma arvan !:)
Terve seminari aja mõtlesin, et tahaks juba tuppa pakki avama minna! Aga muidu rääkisime ikka sellest keerulisest näidendist ja nii ta läbi saigi.
Kimakima koju!
Pakisisust tegin igast küljest pilte, nii vahva ikka juu!
Tõin köögist kohe noa ning lõikasin paar viilu leiba lahti ja nautlesin maitset, seejärel lõikasin juustu kõrvale. Sõin paljalt pakse viile juuste! Uskumatu! Ma ei ole just kõige suurem juustusöödik, aga see oli ikka väga heaa ja igatsus tegi oma töö :)
Ja pikk päev oligi seljataga. Veel netitamist ja lihtsalt olemist. ;)
Jalutasime siis kenasti 9aks, seekord olime soojas majas - saalis, ja teel alla kohtusime meie tunni tüdrukutega :)
Ukse ees kohtusime veel mitmega, ja vist kellelgi polnud väga entusiastlik nägu peas, et suur tahtmine tundi minna/teha. Aga me saame hakkama! Ja pealegi on tänane tund ju soojas ruumis, mis on väga positiivne! ;)
Tundi alustasime füüsilise treeninuga, nagu ikka ja mis mulle vääääga meeldib! Paar valmisolekuülesannet ja üks uus harjutus ja sellest improviseerimine. Väga kihvt oli - saime etteantud liigutusi omavahel kombineerida ja kahestes gruppides ette kanda oma väikese performance. Tunnikese lennutasime ideid ning panime miskit ka kirja. Iga grupp kandis ette oma ülesande, mis teha jäi. Nt minul olid kostüümid performanceks. Õnneks vist kõikidele minu mõte lihtsusest ja mitte liialt rõhku riietele panemisest meeldis. Hästi! :)
Ja oligi vist tund läbi ka.. või...jah.. ülesanne järgmiseks korraks: viimane peatükk Mike Pearson´i raamatust läbida.. Õaahh.. pisut villand lugemisest juba või kuidas !?
Nii, siis läksime Anne ja Erin'iga toidupoodi. Nad ostsid endale palju raha eest süüa, ja põhiliselt vist ainult puuvilju, ja arvasid, et sai ikka kole tervislikud ostukorvid küll. Aga kus on valgud, proteiinid? Kõige põneva oli see, et Anne jõudis juba oma toiduained kassast läbi piipitada, kui ta avastas, et on rahakoti maha unustanud. Küsis, kas mul on laenata. Mul oli sula vaid 7 naela, aga tal vaja 14. Kaarte ei hakanud kohe sokutama, või ei meenunud, et mul rahakas kaart kaasas. Õnneks olin Erin ka kassajärjekorda jõudnud, ning päästis Anne hädast välja. Niisis oli Erin'i kord maksta, kui tuli välja, et ta kaardil raha otsas. Isver! Nonii, nüüd otsisin oma raha täis kaardi rahakotivahelt üles ja aitasin ta 16 naela ära maksta. Päästsin olukorra? Mhm..Mõlemal oli pisut piinlik poes juhtunu üle, kuid lohutasin siis neid, et ikka juhtub ja pole hullu. Aga, kas tegelikult rahakotiunustamist tihti ikka juhtub?
Kell 13.10 algas loeng. Istusin kenasti jällegi keskele ja neljandasse ritta. Tänaseks teemaks - lugema pidanud näidend ja selle autor ja post-kolonialism. Väga keeruline, ja näidend kohe eriti. Ma ei saanud mitte üldse aru, mis ma lugesin. Jube segane! Loengust sain siis teada, et näidendis olid mustad inimesed ja pidev trummipõrin ja tants hoopis.. mh.. nüüd pean ju kogu asja endale teistmoodi ette kujutama - raske juhus..
 |
| Ootusärevus |
Ühikasse tagasi tulles avastasin, et miskipärast välisuks irvakil ja läbi klaasi paistab miski kahtlane asjandus. Avasin ukse ja Voilaaaaaaaa! Mammiito-papiito pakk on juba kohale jõudnud. Rännak kestis vaid 7 päeva. Jipiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!Oh happy day! :) Tantsisin vist küll igas kohas oma rõõmutantsu. Ülivahva!
Lugesin veel pisut lugemist seminariks ning pakki veel ei avanud. Kuigi kihk oli väääääääga suur. Aga suutsin end kenasti talitseda! :)
Terve seminari aja mõtlesin, et tahaks juba tuppa pakki avama minna! Aga muidu rääkisime ikka sellest keerulisest näidendist ja nii ta läbi saigi.
 |
| Jipiii! |
Kimakima koju! Ja pakis oli niiiii palju üllatusi - rahvusmustriga riidest kott(saan nüüd väga nunnult ringi käia ja poes ka öko olla!), 2 taluleiba, 1kg juustu, komme, martispani, paar saabast, ja MESI! Niiiiii vahvaaa! Ja piparkooke ka! Niiiiii armas :) Parim sünnipäevakink ma arvan !:)
Terve seminari aja mõtlesin, et tahaks juba tuppa pakki avama minna! Aga muidu rääkisime ikka sellest keerulisest näidendist ja nii ta läbi saigi.
Kimakima koju!
Pakisisust tegin igast küljest pilte, nii vahva ikka juu!
Tõin köögist kohe noa ning lõikasin paar viilu leiba lahti ja nautlesin maitset, seejärel lõikasin juustu kõrvale. Sõin paljalt pakse viile juuste! Uskumatu! Ma ei ole just kõige suurem juustusöödik, aga see oli ikka väga heaa ja igatsus tegi oma töö :)
Ja pikk päev oligi seljataga. Veel netitamist ja lihtsalt olemist. ;)
16. märts - kolmapäev
Äratus kell 11. Pisut lugemist.
Ja kella 2ks tennisesse. Treeningsessioon oli täna. Treeneriga ja puha. Uue reketiproov! Pisut liiga pingul on ruudud(kuidas neid nimetataksegi) ja sellist vastikut plirinat teeb reket. Aga täitsa tore oli vist küll. Kõige hullem tennisepäev ei olnudki vist.
Tulime Richiga üles tagasi, tema muudkui rääkis mingit juttu, millest ma päris aru ei saanud... ma võin tõlgendada mitut moodi ta juttu, päris naljakas iseenesest. Mõnikord sooviks, et ma saaksin kõikide brittide aksentidest aru.:D
Lihtsaim viis jutu arusaamiseks on, vastata mhm, jah, really? Aitab peaaegu et alati!
Lugesin veel teatri teksti ja nii oligi.
Ja kella 2ks tennisesse. Treeningsessioon oli täna. Treeneriga ja puha. Uue reketiproov! Pisut liiga pingul on ruudud(kuidas neid nimetataksegi) ja sellist vastikut plirinat teeb reket. Aga täitsa tore oli vist küll. Kõige hullem tennisepäev ei olnudki vist.
Tulime Richiga üles tagasi, tema muudkui rääkis mingit juttu, millest ma päris aru ei saanud... ma võin tõlgendada mitut moodi ta juttu, päris naljakas iseenesest. Mõnikord sooviks, et ma saaksin kõikide brittide aksentidest aru.:D
Lihtsaim viis jutu arusaamiseks on, vastata mhm, jah, really? Aitab peaaegu et alati!
Lugesin veel teatri teksti ja nii oligi.
15. märts - teisipäev
Kella 2k läksin Production Project 3tunnisesse workshopi, nagu ikka, ainult selle vahega, et täna toimus see seal külmkõledas hoones. Seal saab 7ndal aprillil toimuma ka meie performance ehk eksam.
Kui alla hakkasin kõndima, sain minu grupi poisiga kokku ning oligi vahva koos alla kõndida.
Alustasime vaikse soojendusega. Seejärel tund aega järjest tegime tavapärast treeningsessiooni.Ja pidime kogu aeg keskendunud olema, just nagu annaksime etendust. Ikka pisut võhmale võttis küll ja täitsa palav hakkas isegi. Seejärel see kükitamise harjutus - kükkis valmisolek ning nii kui õpetaja plaksu lööb peame kükkisolekus seina vahetama. Siis Suzuki harjutus.Tegime paar korda läbi "asja", millega meie performance eeldatavasti ka algab.
Siis kitsendasime enda performanceplatsi, ja vaatasime, kuidas me väiksema ruumiga hakkama saame. Päris huvitav.
Ja tunni lõpetuseks uus asi - valisime välja õpetaja loetud loetelust ühe käega tegeva asja, nt näpuga näitamine, heegeldamine jne. Siis aretasime sealt nö performancet ja lisasime valgustused ja improviseerisime. Huvitav, kui vähesest võib saada ühekorraga palju ehk midagi head.
Tuppajõudmine ja kohemaid pesumajja minek. Veetsin seal 2 tundi ja sain kenasti raamatut lugeda, ja vajaliku peatüki läbi - noh niikaua kuni pesu end pesi ja kuivatas. Aga ikka raharöövlid küll - 2.80 kulub kogu pesemise-kuivatamise peale. Aga minu arust väga kehvasti pesevad need masinad. Mina pole rahul! :D Eks on vist juba elanud ka teised... Siis tuli mul seal mõte, kuna seal on need joogi- ja magusaparaat, miks ei võiks seal ka pesupulbri/pesuloputusvahendimasinad olla. Hea võimalus neil raha teenida ju:P Ei teagi, kas odavam endal pesupulbrit osta, või kui seal oleks olemas sellised masinad.. hmm..
Tuppa jõudsin alles siis, kui õues juba täitsa pime oli. Kell 8 äkki. Aga vähemalt sai raamatust peatükk läbi! Ja võin korraks enda üle uhkust tunda küll, või mis.
Noja siis oligi veel väike söök, internetiavardused ja 12 võis sammud voodi poole seada küll juba. Pisut lugemist ja uni võib tulla.
Kui alla hakkasin kõndima, sain minu grupi poisiga kokku ning oligi vahva koos alla kõndida.
Alustasime vaikse soojendusega. Seejärel tund aega järjest tegime tavapärast treeningsessiooni.Ja pidime kogu aeg keskendunud olema, just nagu annaksime etendust. Ikka pisut võhmale võttis küll ja täitsa palav hakkas isegi. Seejärel see kükitamise harjutus - kükkis valmisolek ning nii kui õpetaja plaksu lööb peame kükkisolekus seina vahetama. Siis Suzuki harjutus.Tegime paar korda läbi "asja", millega meie performance eeldatavasti ka algab.
Siis kitsendasime enda performanceplatsi, ja vaatasime, kuidas me väiksema ruumiga hakkama saame. Päris huvitav.
Ja tunni lõpetuseks uus asi - valisime välja õpetaja loetud loetelust ühe käega tegeva asja, nt näpuga näitamine, heegeldamine jne. Siis aretasime sealt nö performancet ja lisasime valgustused ja improviseerisime. Huvitav, kui vähesest võib saada ühekorraga palju ehk midagi head.
Tuppajõudmine ja kohemaid pesumajja minek. Veetsin seal 2 tundi ja sain kenasti raamatut lugeda, ja vajaliku peatüki läbi - noh niikaua kuni pesu end pesi ja kuivatas. Aga ikka raharöövlid küll - 2.80 kulub kogu pesemise-kuivatamise peale. Aga minu arust väga kehvasti pesevad need masinad. Mina pole rahul! :D Eks on vist juba elanud ka teised... Siis tuli mul seal mõte, kuna seal on need joogi- ja magusaparaat, miks ei võiks seal ka pesupulbri/pesuloputusvahendimasinad olla. Hea võimalus neil raha teenida ju:P Ei teagi, kas odavam endal pesupulbrit osta, või kui seal oleks olemas sellised masinad.. hmm..
Tuppa jõudsin alles siis, kui õues juba täitsa pime oli. Kell 8 äkki. Aga vähemalt sai raamatust peatükk läbi! Ja võin korraks enda üle uhkust tunda küll, või mis.
Noja siis oligi veel väike söök, internetiavardused ja 12 võis sammud voodi poole seada küll juba. Pisut lugemist ja uni võib tulla.
Friday, 18 March 2011
14. märts - Emakeelepäev!
Imekaunist eestikeelset emakeelepäeva!
Kell 1 sain Edduga(Edithi - ma lihtsalt otsustasin talle ühel toredal päeval hüüdnime anda) teatrimaja juures kokku. Ja üllatuslikult oli tema enne kohal kui mina. Ja järjekordselt ei olnud ta hommikust söönud, sest uni kiskus kauale ning seega käisimegi ülikoolipoest läbi. Nii nälg teda ära ei võtnudki!
Ja jällegi, imeline päev! Hästi ilus ilm - kuigi päikest ei olnud, aga mõnusalt soe oli sellegipoolest!
Enne veel, kui sporidpoodi läksime, käisime läbi kangapoest. Nimelt hakkab Eddu endale käsitsi nunnukat kleidikest õmblema! Milline vahva idee! Leidsime talle sellise armsa helesinsevalgeruudulise kanga. See värv toob ta juuksevärvi kenasti esile ja sobib talle ilmselgelt ;)
Siis kobistasime end spordipoodi, kus ka meie eelmine esmaspäev aset leidis. Alustasime reketiotsinguga. Katsetasime vähemalt 20 reketit ja järgisin nõuandeid, mida Torma tennisetreener läbi mammiito minule andis. Nonii - kaalu tähis on enamikel reketitel arusaadav - grammid, osadel mingi hästi imelik tonzid või midagi veelgi keerulisemat. Ja nii me seal veetsime poolteist tundi, et see 1 ja ainus reket mulle sobiks ja meeldiks. Mitmeid kordi ohkasin, ja küsisin endalt ja Eddult, miks siin peab küll nii suur valik olema. Huuuh! Poes müüdi ka lahtiseid palle, võtsin siis ühe ja proovisin toksida pisut. Ei saanud hästi, sest reketil mingi reklaampapp peal. Nonii. Aga lõpuks suure kaalutlemise peale suutsin välja valida Wilson´i sinimustvalge reketi! Mis oli vääääääga palju alla hinnatud - alghind koguni 100 naela. Minu õnnepäev vist ;)
Edithi seminarini oli veel üle tunni aega, siis käisimegi veel riidepoode läbi kammimas. Minu esimene shoping siin. Ma küll ei ostnud midagi, kuid tore oli siiski ;)
10 minutit enne 5t jõudsime üles ülikooli juurde ja "läksime lahku". Mina käisin veel poes, et leiba osta ja niimoodi päevakene läbi saigi.
Õhtul veel lugemist ja siis veel lugemist, ja söök, ja nett, ja lugemine.
Õnnelik uus reketiomanik ei suuda kolmapäeva ära oodata, et uut reketit katsetada ja selle mõttega vajub ta ka unedemaailma! :)
Kell 1 sain Edduga(Edithi - ma lihtsalt otsustasin talle ühel toredal päeval hüüdnime anda) teatrimaja juures kokku. Ja üllatuslikult oli tema enne kohal kui mina. Ja järjekordselt ei olnud ta hommikust söönud, sest uni kiskus kauale ning seega käisimegi ülikoolipoest läbi. Nii nälg teda ära ei võtnudki!
Ja jällegi, imeline päev! Hästi ilus ilm - kuigi päikest ei olnud, aga mõnusalt soe oli sellegipoolest!
Enne veel, kui sporidpoodi läksime, käisime läbi kangapoest. Nimelt hakkab Eddu endale käsitsi nunnukat kleidikest õmblema! Milline vahva idee! Leidsime talle sellise armsa helesinsevalgeruudulise kanga. See värv toob ta juuksevärvi kenasti esile ja sobib talle ilmselgelt ;)
 |
| Kevad algab |
Siis kobistasime end spordipoodi, kus ka meie eelmine esmaspäev aset leidis. Alustasime reketiotsinguga. Katsetasime vähemalt 20 reketit ja järgisin nõuandeid, mida Torma tennisetreener läbi mammiito minule andis. Nonii - kaalu tähis on enamikel reketitel arusaadav - grammid, osadel mingi hästi imelik tonzid või midagi veelgi keerulisemat. Ja nii me seal veetsime poolteist tundi, et see 1 ja ainus reket mulle sobiks ja meeldiks. Mitmeid kordi ohkasin, ja küsisin endalt ja Eddult, miks siin peab küll nii suur valik olema. Huuuh! Poes müüdi ka lahtiseid palle, võtsin siis ühe ja proovisin toksida pisut. Ei saanud hästi, sest reketil mingi reklaampapp peal. Nonii. Aga lõpuks suure kaalutlemise peale suutsin välja valida Wilson´i sinimustvalge reketi! Mis oli vääääääga palju alla hinnatud - alghind koguni 100 naela. Minu õnnepäev vist ;)
Edithi seminarini oli veel üle tunni aega, siis käisimegi veel riidepoode läbi kammimas. Minu esimene shoping siin. Ma küll ei ostnud midagi, kuid tore oli siiski ;)
10 minutit enne 5t jõudsime üles ülikooli juurde ja "läksime lahku". Mina käisin veel poes, et leiba osta ja niimoodi päevakene läbi saigi.
Õhtul veel lugemist ja siis veel lugemist, ja söök, ja nett, ja lugemine.
Õnnelik uus reketiomanik ei suuda kolmapäeva ära oodata, et uut reketit katsetada ja selle mõttega vajub ta ka unedemaailma! :)
13. märts - pühapäev
Ärkasin kell 10.30. Väike hommikusöök ning 11.40 sain kokku Production Project Workshop´i enda grupi poisiga, et koos alla linna minna ning meie grupi kolmanda osapoolega kokku saada. Nimelt pidime enne teisipäeva vähemalt korra kokku saama, et harjutada Flocking´ut. See on see üksteisejäjendamise ja liidri edasiandmise harjutus. Keeruline seletada. Aga selline hästi vahva harjutus. Imekaunis päev oli. Jõudsime tüdruku maja ette. Ta elab kohe mere ääres ja siinse kõrgeima mäekese kõrval. Ootasime Harryga teda 15 minutit ja kiitsime ikka kui kena päevaga meid täna õnnistatud on. Meri lainetas mõnusalt, päike silitas, ja ainult kahju, et fotoka tuppa unustasin. Oleks saanud megailusaid pilte. Niiiii ilus oli seal.
Läksime täitsa ranna äärde, kiviklibude peale harjutama. Kohati oli päris raske end püsti hoida, sest jalad kippusid ühe või teise keerulisema liikumise peale vääratama, kui jalge ette ei vaadanud. Aga mõnus oli tõesti - saime eksperimenteerida kividega ja ebatasase jalgealusega. Harjutasime 20 minutit ning istusime siis maha ja kukkusime niisama lobisema. Rääksime Harryga kuidas me oma koeri igatseme, sest rannas oli keegi perenaine oma koeraga. Muljetasime ka Eurovisioonist ja sain oma teadmisi näidata :P
Nonii, ja pisut pärast kella ühte läksid meie teed lahku. Kõndisin mööda promenaadi ning kuna mul oli tenniseni veel pisut aega, istusin pingile, võtsin kotist välja Site-Specificu raamatu ning asusin lugemata lehekülgi vähendama, ja muidugi nautisin imelist ilma! :)
Kella 2ks jõudsin kenasti tennisesesse. Treenerinna oli ka kohal mõne aja pärast. Sain isegi täitsa terve reketi, kuid miskipärast ei istunud ta mulle üldse kohe. Ja tänane tennis ei kulgenud kuigi kenasti. Sain paar korda palliga piku pead ja, selline tore tore.. Kuigi ma üritan alati tagakäest hoiduda, siis täna tuli see üllatuslikult mitu korda paremini välja kui esikäsi! Aga naerda sai vähemalt ja tegin asja endale lõbusaks. Noh, ja iga päev ei ole ka pühapäev - noh tänane kohe kindlasti mitte. Trenn kestis poole viieni. Palusin Richardil veel mängima jääda, ja sain tema väga hea varureketiga mängida. Vot siis juba hakkas mäng minema! Tuppa jõudsin vist kell 18 alles. Mõnus pea 4 tundi tennist! ;) Aga puusale tegin vist miskit haiget, nii et lonkamine kohe garanteeritud. Ja tuleb välja, et nüüdsest (vahepeal vist on ka nii olnud) hakkab pühapäeviti tennis olema 14.00 - 17.00. 3 tundi tennist, jess! :) Mulle vist täitsa sobib!
Tulime siis Richiga üles, ja milline imeilus taevas oli. Jesssuke! Ma pole veel kunagi niiiiiiiiiiiiiiii kaunist taevast näinud - sinakaslillakas. Ei suutnud ma kuidagi oma imetlust varjata ja vatrasin sellest terve tee üles. Looduse värvide kontrastsus oli imeline! :)
Huuh, ei teagi nüüd, kas tunnen end pisut ka väsinuna.. hmm. mängiks veelgi tennist..
Õhtu sisaldas endas veel lugemist ja MSNitamist.
Homme päevakavas: Kristinale isikliku tennisereketi ostmine!!
Läksime täitsa ranna äärde, kiviklibude peale harjutama. Kohati oli päris raske end püsti hoida, sest jalad kippusid ühe või teise keerulisema liikumise peale vääratama, kui jalge ette ei vaadanud. Aga mõnus oli tõesti - saime eksperimenteerida kividega ja ebatasase jalgealusega. Harjutasime 20 minutit ning istusime siis maha ja kukkusime niisama lobisema. Rääksime Harryga kuidas me oma koeri igatseme, sest rannas oli keegi perenaine oma koeraga. Muljetasime ka Eurovisioonist ja sain oma teadmisi näidata :P
Nonii, ja pisut pärast kella ühte läksid meie teed lahku. Kõndisin mööda promenaadi ning kuna mul oli tenniseni veel pisut aega, istusin pingile, võtsin kotist välja Site-Specificu raamatu ning asusin lugemata lehekülgi vähendama, ja muidugi nautisin imelist ilma! :)
Kella 2ks jõudsin kenasti tennisesesse. Treenerinna oli ka kohal mõne aja pärast. Sain isegi täitsa terve reketi, kuid miskipärast ei istunud ta mulle üldse kohe. Ja tänane tennis ei kulgenud kuigi kenasti. Sain paar korda palliga piku pead ja, selline tore tore.. Kuigi ma üritan alati tagakäest hoiduda, siis täna tuli see üllatuslikult mitu korda paremini välja kui esikäsi! Aga naerda sai vähemalt ja tegin asja endale lõbusaks. Noh, ja iga päev ei ole ka pühapäev - noh tänane kohe kindlasti mitte. Trenn kestis poole viieni. Palusin Richardil veel mängima jääda, ja sain tema väga hea varureketiga mängida. Vot siis juba hakkas mäng minema! Tuppa jõudsin vist kell 18 alles. Mõnus pea 4 tundi tennist! ;) Aga puusale tegin vist miskit haiget, nii et lonkamine kohe garanteeritud. Ja tuleb välja, et nüüdsest (vahepeal vist on ka nii olnud) hakkab pühapäeviti tennis olema 14.00 - 17.00. 3 tundi tennist, jess! :) Mulle vist täitsa sobib!
Tulime siis Richiga üles, ja milline imeilus taevas oli. Jesssuke! Ma pole veel kunagi niiiiiiiiiiiiiiii kaunist taevast näinud - sinakaslillakas. Ei suutnud ma kuidagi oma imetlust varjata ja vatrasin sellest terve tee üles. Looduse värvide kontrastsus oli imeline! :)
Huuh, ei teagi nüüd, kas tunnen end pisut ka väsinuna.. hmm. mängiks veelgi tennist..
Õhtu sisaldas endas veel lugemist ja MSNitamist.
Homme päevakavas: Kristinale isikliku tennisereketi ostmine!!
12. märts - laupäev
Mittemidagi erilise tegemise päev. Lugesin kohustuslikke materjale ja kuidagi päev kadus üleüldse kole kiiresti käest ära. Nii, et oligi aeg vist kunagi magale minna.
Ja hakkasin ka mammiito-papiito pakki ootama, mis mulle reeldel teele saadeti ! ;)
Ja hakkasin ka mammiito-papiito pakki ootama, mis mulle reeldel teele saadeti ! ;)
Friday, 11 March 2011
Ja ongi jaanuarikuu!
Käisime vanaisal külas.
Tegin oma esseesid, mille tähtajad olid 10nes ja 12nes. Ühega olin koolis olles juba alustanud, ja see tuli kenasti, kuid teise esseega vedasin vägikaigast ikka mõnuga. Käisin edasi-tagasi mööda tube ringi ja vingusin, et ei viitsi esseed teha, või õigemini ei ole enam ideid, mida paberile panna! Ainult üks suur mulli puhumine käib. Oh, saaks see juba valmis..
10ndal käisin ilusti postkontoris ja panin essee posti, ja ikka õigeaegselt. Tähtaeg oli kell 12. Kirjutasin isegi kellaaja ümbrikule, näitamaks, et ma olen aus tüdruk :P
Teise essee saatmisega oli hetkeline paanikajaanika küll. Nimelt, käib meil esseega kaasas üks helesinine dokument, mille täitma peame ja esseega koos esitame. Ma mäletan täpselt, et võtsin vähemalt 6 eksemplari osakonnahoonest, neid lehti, aga tuli välja, et jätsin need teise vihiku vahel, mis mul kenasti ühika laua peal ilutseb. tore tore.. plaan B. Jess, Edith andis mõtte, et saadaksin talle oma essee ning ta täidab dokumendi ise ära. Õpetasin teda enda allkirja ka tegema! Selliseid asju on vaja sõbrannade vahel teada! Mul isegi oli selline mõte, veel Aberis olles, aga hetkel kodus, kaotasin selle. Hea, et Edith oma nutikust õigel hetkel üles näitas! Tänu temale sain esseedega ühele poole! A, et kuidas ta mind aidata sai? Edith ei käinud vaheajaks kodus, vaid oli Aberis mu päästeingliks ja kirjadelugejaks ja minu ja enda ühikavahet jooksja.
Aitäh Sulle, Eddu!
12ndast jaanuarist hakkasid jällegi tennisetreeningud, mille üle mul ikka väga hea meel oli! Tennis tekitab mulle enamasti vaid hea tuju! Parim heatujuravim!!
Ma ei mäleta üldse, mis asja ma täpselt jaanuaris tegin, aga miskipärast oli jube palju jooksmist igale poole. Külla ja kokkusaamisi ja asjaajamisi jne.
Nt oli mul mitu korda läbi Skype Text Workshopi grupiga proovid. Sest meie eksam toimus mingil ajal. Minul oli lennukipilet juba ammugi 28ndaks tellitud, ja ei ole minu süü, et eksam õigel ajal ära jäi. Nii siis tuligi mu tark EMME ideele, et teeksin eksami Skypes. Briljantne idee! See oli vägagi korraldatav, sest tegime "Hamletmachinest" ühe osa ning mängisime häälel. Kuidas hääl läbi mingite esemete kõlab. Põhiteema the sound of voice! Saime sellega kenasti hakkama, ning eksamil kuulsid kõik mind kenasti ja selgelt. :)
14. jaanuaril oli PÖLL ehk pimedate ööde lood ja laulud, mis OFFi firmamärk, ma peaks ütlema! Hästi mõnus üritus. Küünaldevalgel juttude rääkimine ja imeilusate ja paljutähendavate lugude laulmine.
Koju asusin pärast südaööd, sest järgmine päev ootas mind mu kallis tennis, millest ma ilma jääda sugugi ei tahtnud! Ja natukene magamist tuli kasuks!
15. jaanuaril tulid mulle külla mu parimad - Mannu, Madli, Jansa, Kadri ja Liisi mõtetes. Meil oli väike tüdrukuteõhtu, mis kulmineerus vahva lauamänguga. See oli tõsiselt naljakas. Niii tore oli kõiki jälle näha ja pikalt laialt vadistada ja paljust, mis rääkimata rääkida. Loomulikult oli au sees ka söömine! Kartulisalat ....mmmm.
Ja ongi murdosa minu jaanuarist läbi.
24. jaanuar - lootus breketitest lahti saada, kustub viimasena!
Sain ka Hebsuga kokku ja lobisesime kiire tunnikese ning juba ootaski mind ees mu saatus.
Ja Kristina saab breketitest lahti!!!!!!!! Uhlallaaaa! Üks meeldejäävamaid päevi mul elus. Õpin nüüd jälle naeratama. Täitsa imelik tunne on ilma olla.. nagu proteesid oleksid suus, kole kummaline:P No on ikka hea meel küll!!
25. jaanuar - Mammiito sünnipäevakene!!
Käisin sel päeval ka Jõgeva noorte rahvatantsu segarühmal külas. Vaatamas, millega nad tegelenud on, ja nostalgitsemas.
Täna tuleb ka Maarjake külla. Jipii! Ostsime emmele lilled ning asusime kodu poole sõitma. Lõbus oli meil, sest me ei suutnud kuidagi välja mõelda või üles leida kaugtulesid ja nii me sõitsimegi poolpimedas ja üliaeglaselt sussutades. St mina sõitsin, Maarja juhatas. Minu aken oli vaatekohast vastik jäävesine ka, ja kojamees seda sealt ära pühkida millegipärst ei õnnestunud. Vahepeal proovisin tulesid leida, aga siis oli üleüldse kottpime.. ei tore noh:D See on see, kui issi autoga vähe sõidan, ja pole seda ju juuba sada aastat teinud. Ei, aga vähemalt oli meil Maarjaga vägagi lõbus kojusõit. Mäletad Maarjakesekene?
26ndal käisime Tartus... aga miks.. ei mäleta... hmm.. aa sain oma breketivabadele hammastele väikesed toetused suveni. Just.
Tegin oma esseesid, mille tähtajad olid 10nes ja 12nes. Ühega olin koolis olles juba alustanud, ja see tuli kenasti, kuid teise esseega vedasin vägikaigast ikka mõnuga. Käisin edasi-tagasi mööda tube ringi ja vingusin, et ei viitsi esseed teha, või õigemini ei ole enam ideid, mida paberile panna! Ainult üks suur mulli puhumine käib. Oh, saaks see juba valmis..
10ndal käisin ilusti postkontoris ja panin essee posti, ja ikka õigeaegselt. Tähtaeg oli kell 12. Kirjutasin isegi kellaaja ümbrikule, näitamaks, et ma olen aus tüdruk :P
Teise essee saatmisega oli hetkeline paanikajaanika küll. Nimelt, käib meil esseega kaasas üks helesinine dokument, mille täitma peame ja esseega koos esitame. Ma mäletan täpselt, et võtsin vähemalt 6 eksemplari osakonnahoonest, neid lehti, aga tuli välja, et jätsin need teise vihiku vahel, mis mul kenasti ühika laua peal ilutseb. tore tore.. plaan B. Jess, Edith andis mõtte, et saadaksin talle oma essee ning ta täidab dokumendi ise ära. Õpetasin teda enda allkirja ka tegema! Selliseid asju on vaja sõbrannade vahel teada! Mul isegi oli selline mõte, veel Aberis olles, aga hetkel kodus, kaotasin selle. Hea, et Edith oma nutikust õigel hetkel üles näitas! Tänu temale sain esseedega ühele poole! A, et kuidas ta mind aidata sai? Edith ei käinud vaheajaks kodus, vaid oli Aberis mu päästeingliks ja kirjadelugejaks ja minu ja enda ühikavahet jooksja.
Aitäh Sulle, Eddu!
12ndast jaanuarist hakkasid jällegi tennisetreeningud, mille üle mul ikka väga hea meel oli! Tennis tekitab mulle enamasti vaid hea tuju! Parim heatujuravim!!
Ma ei mäleta üldse, mis asja ma täpselt jaanuaris tegin, aga miskipärast oli jube palju jooksmist igale poole. Külla ja kokkusaamisi ja asjaajamisi jne.
Nt oli mul mitu korda läbi Skype Text Workshopi grupiga proovid. Sest meie eksam toimus mingil ajal. Minul oli lennukipilet juba ammugi 28ndaks tellitud, ja ei ole minu süü, et eksam õigel ajal ära jäi. Nii siis tuligi mu tark EMME ideele, et teeksin eksami Skypes. Briljantne idee! See oli vägagi korraldatav, sest tegime "Hamletmachinest" ühe osa ning mängisime häälel. Kuidas hääl läbi mingite esemete kõlab. Põhiteema the sound of voice! Saime sellega kenasti hakkama, ning eksamil kuulsid kõik mind kenasti ja selgelt. :)
14. jaanuaril oli PÖLL ehk pimedate ööde lood ja laulud, mis OFFi firmamärk, ma peaks ütlema! Hästi mõnus üritus. Küünaldevalgel juttude rääkimine ja imeilusate ja paljutähendavate lugude laulmine.
Koju asusin pärast südaööd, sest järgmine päev ootas mind mu kallis tennis, millest ma ilma jääda sugugi ei tahtnud! Ja natukene magamist tuli kasuks!
15. jaanuaril tulid mulle külla mu parimad - Mannu, Madli, Jansa, Kadri ja Liisi mõtetes. Meil oli väike tüdrukuteõhtu, mis kulmineerus vahva lauamänguga. See oli tõsiselt naljakas. Niii tore oli kõiki jälle näha ja pikalt laialt vadistada ja paljust, mis rääkimata rääkida. Loomulikult oli au sees ka söömine! Kartulisalat ....mmmm.
Ja ongi murdosa minu jaanuarist läbi.
24. jaanuar - lootus breketitest lahti saada, kustub viimasena!
Sain ka Hebsuga kokku ja lobisesime kiire tunnikese ning juba ootaski mind ees mu saatus.
Ja Kristina saab breketitest lahti!!!!!!!! Uhlallaaaa! Üks meeldejäävamaid päevi mul elus. Õpin nüüd jälle naeratama. Täitsa imelik tunne on ilma olla.. nagu proteesid oleksid suus, kole kummaline:P No on ikka hea meel küll!!
25. jaanuar - Mammiito sünnipäevakene!!
Käisin sel päeval ka Jõgeva noorte rahvatantsu segarühmal külas. Vaatamas, millega nad tegelenud on, ja nostalgitsemas.
Täna tuleb ka Maarjake külla. Jipii! Ostsime emmele lilled ning asusime kodu poole sõitma. Lõbus oli meil, sest me ei suutnud kuidagi välja mõelda või üles leida kaugtulesid ja nii me sõitsimegi poolpimedas ja üliaeglaselt sussutades. St mina sõitsin, Maarja juhatas. Minu aken oli vaatekohast vastik jäävesine ka, ja kojamees seda sealt ära pühkida millegipärst ei õnnestunud. Vahepeal proovisin tulesid leida, aga siis oli üleüldse kottpime.. ei tore noh:D See on see, kui issi autoga vähe sõidan, ja pole seda ju juuba sada aastat teinud. Ei, aga vähemalt oli meil Maarjaga vägagi lõbus kojusõit. Mäletad Maarjakesekene?
26ndal käisime Tartus... aga miks.. ei mäleta... hmm.. aa sain oma breketivabadele hammastele väikesed toetused suveni. Just.
detsember jätkub
Vahepeal oli meie suguvõsa väikese poisi võrra suurenenud!
27ndal oli mul kohe breketiarst! Juhuu! Neid ära võtta veel ei õnnestunud. Ehk jaanuaris, enne äraminekut. Fingers crossed!
28ndal käisime Kertuga Maarjal külas, et tema sünnipäevakest ikka tagantjärele pidada. Kohal olid otseloomulikult ka Tuuli, Virgo, Karl. Niiiii tore oli neid jälle näha ja palju palju lobiseda ja süüüa! Kvaliteetaeg sõpradega on hindamatu!
29as sisaldas endas vist rohket magamist.
30ndal käisin Jansa, Risto ja Janeli juures:) Niiiiiiiii tore oli neid ka näha!! 3kuud ei tundu eirit pikk aeg, aga samas ikka tundus ka..
31. vanaaasta lõpp ja uue tervitamine. Selelgi aastal oli meiega koos ristiema Mare. Mulle meeldib, kui ta meil külas on! :) Päev möödus vaaritades, õhtu süües ja telekat vaadates. Jällegi, mõnus vaikne olemine. Vaatasime õues rakette, näeb ju meil nii Tormasse, Vaiatusse, Lullikatkule - pidu koju kätte!
Kell 4 hommikul käisime emmega tädi Maret koju saatmas, ja jalgsi kusjuures! Hullud inimesed, ma tean! Aga tegelikult ei tundunudki niiiii külm, kui kraadiklaas näitas ja ülimõnus ja värske öine jalutuskäik! Rockyle ka meeldis! Pool 5 jõudsime vist tagasi tuppa. Mina jäin veel tunniks telekat uudistama ja kuuske nautima ja mandariine sööma!
27ndal oli mul kohe breketiarst! Juhuu! Neid ära võtta veel ei õnnestunud. Ehk jaanuaris, enne äraminekut. Fingers crossed!
28ndal käisime Kertuga Maarjal külas, et tema sünnipäevakest ikka tagantjärele pidada. Kohal olid otseloomulikult ka Tuuli, Virgo, Karl. Niiiii tore oli neid jälle näha ja palju palju lobiseda ja süüüa! Kvaliteetaeg sõpradega on hindamatu!
29as sisaldas endas vist rohket magamist.
30ndal käisin Jansa, Risto ja Janeli juures:) Niiiiiiiii tore oli neid ka näha!! 3kuud ei tundu eirit pikk aeg, aga samas ikka tundus ka..
31. vanaaasta lõpp ja uue tervitamine. Selelgi aastal oli meiega koos ristiema Mare. Mulle meeldib, kui ta meil külas on! :) Päev möödus vaaritades, õhtu süües ja telekat vaadates. Jällegi, mõnus vaikne olemine. Vaatasime õues rakette, näeb ju meil nii Tormasse, Vaiatusse, Lullikatkule - pidu koju kätte!
Kell 4 hommikul käisime emmega tädi Maret koju saatmas, ja jalgsi kusjuures! Hullud inimesed, ma tean! Aga tegelikult ei tundunudki niiiii külm, kui kraadiklaas näitas ja ülimõnus ja värske öine jalutuskäik! Rockyle ka meeldis! Pool 5 jõudsime vist tagasi tuppa. Mina jäin veel tunniks telekat uudistama ja kuuske nautima ja mandariine sööma!
24. detsember - oo jõuluöö
Niii mõnus on kodus olla! Oma tuba, oma luba!
Jõululaupäeval väga kaua ei maganudki, jõuluärevus vist sees. Ärkasin juba 12. Ettevalmistused õhtuseks söömaajaks ei olnud minu poolt suured, sest emme oli jõudnud juba nii palju ära teha. Hea, et on olemas emme! Kell 14 oli kirikusseminek, mis on õnneks traditsiooniks kujunenud meil. Mulle see meeldib! Aga enne veel tõime kuuse tuppa ja minul oli jällegi au seda kaunistada! Hästi vahva, kuid viimastel aastatel kisub kaunistamine miskipärast alati kiireks ja hilinema...
Tunnike austuslikku sõrmevarbakülmetamist ning emme-issi kõrvaloleku nautimist ja kojusõit. Mmmm mõnus külm auto.. okei, ei olnud nii mõnus, aga mõte soojast toast on küll mõnus!
Pisut veel vaaritamist ja koogitamist ning üsna pea võisimegi endid peolauda paluda. Telekavaatamine ja söömine käis mul kordamööda. No pole ju 3 kuud telekat näinud! :D Maitsvad hapukapsad, sealiha ja juustukook ja ohtralt mandariine! Ei saanudki väga palju söödud, kuid kõht ajas üle ääre sellegipoolest. Vaatasime veel telekat ja nii oligi. Selline vaikne ja hubane jõuluõhtu! Minu lemmik õhtu! Mina ikka istusin vist poole hommikuni televiisori ees ja nautisin kuuseküünalde sära ja seda, et Rockypoiss, Miisu ja Junsu minu juures :)
Ma armastan oma kodu!!
Jõululaupäeval väga kaua ei maganudki, jõuluärevus vist sees. Ärkasin juba 12. Ettevalmistused õhtuseks söömaajaks ei olnud minu poolt suured, sest emme oli jõudnud juba nii palju ära teha. Hea, et on olemas emme! Kell 14 oli kirikusseminek, mis on õnneks traditsiooniks kujunenud meil. Mulle see meeldib! Aga enne veel tõime kuuse tuppa ja minul oli jällegi au seda kaunistada! Hästi vahva, kuid viimastel aastatel kisub kaunistamine miskipärast alati kiireks ja hilinema...
Tunnike austuslikku sõrmevarbakülmetamist ning emme-issi kõrvaloleku nautimist ja kojusõit. Mmmm mõnus külm auto.. okei, ei olnud nii mõnus, aga mõte soojast toast on küll mõnus!
Pisut veel vaaritamist ja koogitamist ning üsna pea võisimegi endid peolauda paluda. Telekavaatamine ja söömine käis mul kordamööda. No pole ju 3 kuud telekat näinud! :D Maitsvad hapukapsad, sealiha ja juustukook ja ohtralt mandariine! Ei saanudki väga palju söödud, kuid kõht ajas üle ääre sellegipoolest. Vaatasime veel telekat ja nii oligi. Selline vaikne ja hubane jõuluõhtu! Minu lemmik õhtu! Mina ikka istusin vist poole hommikuni televiisori ees ja nautisin kuuseküünalde sära ja seda, et Rockypoiss, Miisu ja Junsu minu juures :)
Ma armastan oma kodu!!
11. märts - Risto sünnipäev! (:
Lubasin endale täna kauem magamist ning olin kella sättinud 12ks. Ärkasin korraks mingisel hommikusel ajal, et aken kinni panna, sest üllataval kombel oli tuba üsna jahe, aga magamiseks tegelikult üsna perfektne. Ja lõplikult ärkasin 11.30. Voodist ajasin end püsti 11.40. Põne suhe mul selle kellandusega..
Mõtlesin küll, et läheks täna jooksma ja värki, aga siis hakkas vihma nii hirmsalt kallama, ja pärast seda veel SUUUUR tuul. See oli ikka kõva tuul. Ja nii mu jooksmisest miskit välja ei tulnudki. Head vabandused muidugi ka, mittejooksmaminekuks, kas pole?
Harjumuspäraselt avasin ETV ja ETV2 ja Vikerraadio, ja kui nägin mis saade otse tuleb, olin shokis. Vaatasin mitu tundi saadet Jaapanis juhtunust. KOHUTAV!! USKUMATU! Loodan, et inimestel kelleni hetkel vee+risu+mudavool jõudma oleks pidanud, jõudsid õigeaegselt evakueerida!
Ja varsti (ma ei tea, kuhu aeg täna jooksis) oligi kell nii palju, et Eestimaal näitas ta 19.00 ning minul oli aeg avada ETV ning "Ringvaade".
Ja siis nagu oligi kell juba minu aja järgi kaheksa. Lugesin tunnikese Site-Specific Performancet ja nüüd ongi õhtu käes, ja ega suuremaid uudiseid minult täna enam loota vast pole.
Nii, et homseni!
Mõtlesin küll, et läheks täna jooksma ja värki, aga siis hakkas vihma nii hirmsalt kallama, ja pärast seda veel SUUUUR tuul. See oli ikka kõva tuul. Ja nii mu jooksmisest miskit välja ei tulnudki. Head vabandused muidugi ka, mittejooksmaminekuks, kas pole?
Harjumuspäraselt avasin ETV ja ETV2 ja Vikerraadio, ja kui nägin mis saade otse tuleb, olin shokis. Vaatasin mitu tundi saadet Jaapanis juhtunust. KOHUTAV!! USKUMATU! Loodan, et inimestel kelleni hetkel vee+risu+mudavool jõudma oleks pidanud, jõudsid õigeaegselt evakueerida!
Ja varsti (ma ei tea, kuhu aeg täna jooksis) oligi kell nii palju, et Eestimaal näitas ta 19.00 ning minul oli aeg avada ETV ning "Ringvaade".
Ja siis nagu oligi kell juba minu aja järgi kaheksa. Lugesin tunnikese Site-Specific Performancet ja nüüd ongi õhtu käes, ja ega suuremaid uudiseid minult täna enam loota vast pole.
Nii, et homseni!
10. märts - neljapäev
Esimene ärkamine toimus 6.30 ja mitte muide minu kella peale. mhm. Minule määratud ärkamine toimus 7.30. Jube raske oli täna miskipärast end voodist välja lohistada. 5 minuti pärast ma siiski suutsin seda teha. Olin õhtul arvuti Standby´le pannud, aga hommikul ei tahtnud minuga enam keegi tegemist teha.Kutupiilu. Nojah siis. Ja käima ka enam ei läinud. Lasin tal siis pikast tööööst(jah, meelega ei pane sidekriipsuvahele, sest koos on lahedam:D) toibuda, ja lugesin hommikusöögi kõrvale ajakirja Anne&Stiil. Toppisin endale mitu kihti riideid selga ning astusin õuepoole. Kõva tuul! Ja vingumine Annega algabki. Mitteminnatahtmise vingumine. Aga see ongi meil iganeljapäevane rutiin. Vähemalt on meil kummalgi hommikused saatusekaaslased olemas, üksi oleks päris niru linna koperdada.
Tund oli põnev! Kusjuures läks üllatavalt ruttu. Mulle vist meeldib asi niipalju, et kella peale ei mõtlegi üldse. Alustasime traditsioonilise soojendusega, seejärel kõndisime mööda ruumi ringi(nagu draamaõpetajatele ikka meeldib teha, teate küll). See selline tüüpiline draama värk.Siis istusime kükakile ning pidime iga õpetaja plaksu peale ehk samal ajal plaksuga vahetama naöga vaadatavat seina. Põlvevalu.. mhmm.. Aga, ei kurda! Siis tegime veel Suzuki harjutust - oleme ühes rivis. Kükakil alustamine ehk siis valmisolekust, ning kui õpetaja teeb plaksu peame püsti kikivarbile kargama ja hoidma seda mingi aja. Kusjuures käed ka üleval, nagu ründevalmis elukad. Jube pingeline ülesanne ja füüsiliselt üsna raske - see võttis tõemeeli higistama! Mu lemmikülesanne muide.
Siis oligi aeg pissipausiks. Pärast seda tegime veel oma gruppidega flocking´ut, igat erinevat moodi ja iga korraga lisas õpetaja ühe ülesande sellele juurde. Nii et lõpuks, oli väga raske aru saada, kes liider, kes jäljendaja, ja kes vastaja ehk teisititõlgendaja.. ohhh jah. Jääks lihtsaks ehk?
Siis vist istusimegi maha, saime veel posu ülesandeid järgmiseks tunniks ja Mike Pearsoni raamatu 3nda peatüki lugemiskohustuse. Ja läbi ta saigi!
Pärast avastasime Annega, et Ebina(inglannas neegrinna;)) meile mõlemile hommikul pärast kella 9 helistanud, aga meil olid telefonid teises ruumis. Pärast helistasime talle tagasi ja tuli välja, et ta oli tunnihoone värava taha jõudnud 9.10, aga siis juba värav lukus, ja kedagi ta kätte ei saanud. Meil oli Annega ikka väga piinlik, kuigi Ebina arvas, et ei ole põhjust, sest ikkagi tema enda süü, et hiljaks jäi.
Rahulik kõnnak üles loengusse ja mõned minutid ootamist, ning loeng võis alata. Loengu teemaks Eugenio Barba. Õpetaja näitas esialgu Pisa tornist pilte, ja miks ta seda tegi või kuidas see näitlemisega seotud, mõistmatuks jäigi. Siis näitas ta veel videosid Jaapani köögi erinevatest söögitegemistest ja kala/kana tükeldamisest. Ok, sellest sain aru, et nii esinejad kui kokad vajavad tehnikaid ja pidevat treeningut, et läbi lüüa ja heaks saada. Ühesõnaga mingisuguse seose ma lõin. Üldiselt loeng meeldis mulle, sai rahulikult kirjutada, mitte nagu tavaliselt, üritada PowerPointi jälgida ning sealt asju kirjutada ja siis õpetaja juttu ka veel. Kuigi selline suht sigrimigri loeng oli, aga hea!
Tuppa. Lugema. Kirjutama pool lehte tutvustust tulevasest uurimitööst. 16.10 algas seminar. Kõik olid jube pabinas enda ettekande pärast, ja arvasid, et neil ikka liiga lühike jms. Ma ei osanud miskit arvata, räägin seda mis kirjutasin ja korras. Ja nii oligi. Hästi lõdva. Paari lausega rääkisime, kellest uurimistöö teeme. Nädalaküsimustele ei jõudnudki vastata, kui siis esimesele vaid. Aga muidu selline tore lihtne seminar, kus õpetajale väga palju rääkida meeldib. Tore!
17.00 lõpp. Poodi leiva järele.
Jess, nädal läbi! Ja olen elus ka veel! Positiivne :)
Nüüd siis Glee vaatamine ja ANMT cycle 16, lobisemist MSNis ja ristsõnad ja tudiaeg - hilja.
Tund oli põnev! Kusjuures läks üllatavalt ruttu. Mulle vist meeldib asi niipalju, et kella peale ei mõtlegi üldse. Alustasime traditsioonilise soojendusega, seejärel kõndisime mööda ruumi ringi(nagu draamaõpetajatele ikka meeldib teha, teate küll). See selline tüüpiline draama värk.Siis istusime kükakile ning pidime iga õpetaja plaksu peale ehk samal ajal plaksuga vahetama naöga vaadatavat seina. Põlvevalu.. mhmm.. Aga, ei kurda! Siis tegime veel Suzuki harjutust - oleme ühes rivis. Kükakil alustamine ehk siis valmisolekust, ning kui õpetaja teeb plaksu peame püsti kikivarbile kargama ja hoidma seda mingi aja. Kusjuures käed ka üleval, nagu ründevalmis elukad. Jube pingeline ülesanne ja füüsiliselt üsna raske - see võttis tõemeeli higistama! Mu lemmikülesanne muide.
Siis oligi aeg pissipausiks. Pärast seda tegime veel oma gruppidega flocking´ut, igat erinevat moodi ja iga korraga lisas õpetaja ühe ülesande sellele juurde. Nii et lõpuks, oli väga raske aru saada, kes liider, kes jäljendaja, ja kes vastaja ehk teisititõlgendaja.. ohhh jah. Jääks lihtsaks ehk?
Siis vist istusimegi maha, saime veel posu ülesandeid järgmiseks tunniks ja Mike Pearsoni raamatu 3nda peatüki lugemiskohustuse. Ja läbi ta saigi!
Pärast avastasime Annega, et Ebina(inglannas neegrinna;)) meile mõlemile hommikul pärast kella 9 helistanud, aga meil olid telefonid teises ruumis. Pärast helistasime talle tagasi ja tuli välja, et ta oli tunnihoone värava taha jõudnud 9.10, aga siis juba värav lukus, ja kedagi ta kätte ei saanud. Meil oli Annega ikka väga piinlik, kuigi Ebina arvas, et ei ole põhjust, sest ikkagi tema enda süü, et hiljaks jäi.
Rahulik kõnnak üles loengusse ja mõned minutid ootamist, ning loeng võis alata. Loengu teemaks Eugenio Barba. Õpetaja näitas esialgu Pisa tornist pilte, ja miks ta seda tegi või kuidas see näitlemisega seotud, mõistmatuks jäigi. Siis näitas ta veel videosid Jaapani köögi erinevatest söögitegemistest ja kala/kana tükeldamisest. Ok, sellest sain aru, et nii esinejad kui kokad vajavad tehnikaid ja pidevat treeningut, et läbi lüüa ja heaks saada. Ühesõnaga mingisuguse seose ma lõin. Üldiselt loeng meeldis mulle, sai rahulikult kirjutada, mitte nagu tavaliselt, üritada PowerPointi jälgida ning sealt asju kirjutada ja siis õpetaja juttu ka veel. Kuigi selline suht sigrimigri loeng oli, aga hea!
Tuppa. Lugema. Kirjutama pool lehte tutvustust tulevasest uurimitööst. 16.10 algas seminar. Kõik olid jube pabinas enda ettekande pärast, ja arvasid, et neil ikka liiga lühike jms. Ma ei osanud miskit arvata, räägin seda mis kirjutasin ja korras. Ja nii oligi. Hästi lõdva. Paari lausega rääkisime, kellest uurimistöö teeme. Nädalaküsimustele ei jõudnudki vastata, kui siis esimesele vaid. Aga muidu selline tore lihtne seminar, kus õpetajale väga palju rääkida meeldib. Tore!
17.00 lõpp. Poodi leiva järele.
Jess, nädal läbi! Ja olen elus ka veel! Positiivne :)
Nüüd siis Glee vaatamine ja ANMT cycle 16, lobisemist MSNis ja ristsõnad ja tudiaeg - hilja.
9. märts
Täna siis jällegi tennisepäev:)
Hommikul küll sadas, kuid enne minekut jäi kenasti järgi, kuid tuul oli ikka ülikõva küll. Enne uksest väljumist saan sõnumi: Richard(poiss, kes mulle reketit laenab) küsib, kas olen minemas. Ja saamegi koos alla kõndida ning tema palju palju ja kohati suvalist teksti rääkida. Ja mina jajah´itada. :D
Täna oli selline tõeline treening, nagu meil tavaliselt peaks ka olema, kui treenertüdruk kohal. Saime igasuguseid harjutusi teha ja esi- ja tagakäelööke harjutada ja volly´t(põrketa palli löömine vms). Millegipärast tahtsid täna kõik pallid minu pihta lennata, eriti ühe poisi löögid lendasid tihtipeale minu suunas, õnneks sain küll eest häälekalt ära hüpatud. Noh, eks tal oli vist pisut lõpuks mark ka, kui järjekordne pall mind tabada üritas. Aga ei, tore ol ikkagi! Lõpuks mängisime sellist mängu, et 2 ja 2, aga nii kui üks paarilistest eksib, tulevad väljkule kohe teised inimesed. Mängijad on kahel pool rivides ja jube tähelepanelik peab olema, millal sinu kord väljakule joosta ja pall kätte saada. Hästi kiire ka veel. Mul läks seal üllatavalt hästi! Tegin selliseid lööke, et endalgi jäi suu lahti. Sain kätte tugevate mängijate vigurpalle ja. Sain kiita isegi, mis oli otseloomulikult meeldiv : )
Käisin pärast tennist veel hambaarsti juurest läbi, et ehk saan aja omale kunagiseks. Ütlesin, et tahan sama arsti juurde, kelle juures juba ühe korra käinud olen, sest tema teab, mis minuga teha. Ütlesin registreerijatädile, et ma ei oska seda teile seletada, mis mul viga aga aega tahan Dr Adam´i juurde. Üllatusena saingi tänaseks õhtuks 7.15 aja. Jippiii! Aga see tähendab jällegi ekstrakoormust jalakestele :D
Kõndisin siis üles tagasi.Üleskõndides vaatasin paremale sõiduteele ning nägin miskit eriskummalist... jalgpall veeres mööda autoteeäärt allapoole. Mõtlesin küll, et võtan kinni, aga siis otsustasin miskipärast ümber. Noh, äkki keegi ei viitsi palli tassida ja siis laseb tal alla veereda, nt. Aga pärast otsuselangetamist nägin, et poisid vehikisid kätega. Ja keegi neist jooksis siis lõpuks alla pallile järgi alla! :D Lugesin veel ja kell oligi sealmaal, et koivad jälle allapoole vedada. Arsti juures läks vaid 15 minutit. Nii kui Dr mind nägi, küsis, kas traat jälle lahti? Vist mäletas mind hästi, sest ta pole varem breketitestlahtisaanuga tegelenud. No näete, harin siin teist. :D
Lõpuks ütles, et hoiame pöidlaid, et asi nüüd ikka juunini vastu peab! Just!
Maksin kenakese 12 naela ja asi korras. Jubedad raharöövlid ikka.. mul juba kulunud nende peale üle 50 naela. Ebanormaalne! Aga, mis teha, ei saa lasta mu breketite tööl untsu minna.
Täitsa pime on ikka õues kell 7 juba.. huvitav on üksinda kõndida pimedal ajal, kui vaid üksikud autod sinust mööduvad ja mõned inimnäodki on harvad vastu tulema. Aga tuli siis vasu üks poiss, kel oksad laiali nagu multikakangelasel. Tuli kohe mingi ammune arbuusireklaam meelde :D No kuidas on üldse võimalik nii laialt kõndida!? :D Ülinaljakas igatahes :D
Toas, söök, lugemine, tudi.
Hommikul küll sadas, kuid enne minekut jäi kenasti järgi, kuid tuul oli ikka ülikõva küll. Enne uksest väljumist saan sõnumi: Richard(poiss, kes mulle reketit laenab) küsib, kas olen minemas. Ja saamegi koos alla kõndida ning tema palju palju ja kohati suvalist teksti rääkida. Ja mina jajah´itada. :D
Täna oli selline tõeline treening, nagu meil tavaliselt peaks ka olema, kui treenertüdruk kohal. Saime igasuguseid harjutusi teha ja esi- ja tagakäelööke harjutada ja volly´t(põrketa palli löömine vms). Millegipärast tahtsid täna kõik pallid minu pihta lennata, eriti ühe poisi löögid lendasid tihtipeale minu suunas, õnneks sain küll eest häälekalt ära hüpatud. Noh, eks tal oli vist pisut lõpuks mark ka, kui järjekordne pall mind tabada üritas. Aga ei, tore ol ikkagi! Lõpuks mängisime sellist mängu, et 2 ja 2, aga nii kui üks paarilistest eksib, tulevad väljkule kohe teised inimesed. Mängijad on kahel pool rivides ja jube tähelepanelik peab olema, millal sinu kord väljakule joosta ja pall kätte saada. Hästi kiire ka veel. Mul läks seal üllatavalt hästi! Tegin selliseid lööke, et endalgi jäi suu lahti. Sain kätte tugevate mängijate vigurpalle ja. Sain kiita isegi, mis oli otseloomulikult meeldiv : )
Käisin pärast tennist veel hambaarsti juurest läbi, et ehk saan aja omale kunagiseks. Ütlesin, et tahan sama arsti juurde, kelle juures juba ühe korra käinud olen, sest tema teab, mis minuga teha. Ütlesin registreerijatädile, et ma ei oska seda teile seletada, mis mul viga aga aega tahan Dr Adam´i juurde. Üllatusena saingi tänaseks õhtuks 7.15 aja. Jippiii! Aga see tähendab jällegi ekstrakoormust jalakestele :D
Kõndisin siis üles tagasi.Üleskõndides vaatasin paremale sõiduteele ning nägin miskit eriskummalist... jalgpall veeres mööda autoteeäärt allapoole. Mõtlesin küll, et võtan kinni, aga siis otsustasin miskipärast ümber. Noh, äkki keegi ei viitsi palli tassida ja siis laseb tal alla veereda, nt. Aga pärast otsuselangetamist nägin, et poisid vehikisid kätega. Ja keegi neist jooksis siis lõpuks alla pallile järgi alla! :D Lugesin veel ja kell oligi sealmaal, et koivad jälle allapoole vedada. Arsti juures läks vaid 15 minutit. Nii kui Dr mind nägi, küsis, kas traat jälle lahti? Vist mäletas mind hästi, sest ta pole varem breketitestlahtisaanuga tegelenud. No näete, harin siin teist. :D
Lõpuks ütles, et hoiame pöidlaid, et asi nüüd ikka juunini vastu peab! Just!
Maksin kenakese 12 naela ja asi korras. Jubedad raharöövlid ikka.. mul juba kulunud nende peale üle 50 naela. Ebanormaalne! Aga, mis teha, ei saa lasta mu breketite tööl untsu minna.
Täitsa pime on ikka õues kell 7 juba.. huvitav on üksinda kõndida pimedal ajal, kui vaid üksikud autod sinust mööduvad ja mõned inimnäodki on harvad vastu tulema. Aga tuli siis vasu üks poiss, kel oksad laiali nagu multikakangelasel. Tuli kohe mingi ammune arbuusireklaam meelde :D No kuidas on üldse võimalik nii laialt kõndida!? :D Ülinaljakas igatahes :D
Toas, söök, lugemine, tudi.
Thursday, 10 March 2011
8. märts - naistepäevastlapäev
Mingil määral ärkasin mingi kell sõnumihelina peale. Minu lennujaama saatusekaaslane Tiia oli saatnud naiste- ja vastlapäevatervituse. Hästi armas temast! :) Saatsin hiljem, kui juba unest toibunud olin, vastu ka:)
Jäin uuesti magama, kui mingi kell heliseb telefon - venna. Võtan vastu, hallo hallotan mitu korda, kuid keegi ei näi avaldavat soovi minuga rääkida. Saatsin vennale sõnumi, et ta helistas mulle muideks. Sain siis temalt vastuse, et kogemata ja noh ühtlasi, niimoodi möödaminnes head naistepäeva ka ! No vot ja minu ärkamine toimus juba kell 10 või midagi sinna kanti. Kuigi ma nagu soovisin magada, tundus, et keha seda ei soovi - selline imelik võitlus käis vaimu ja füüsise vahel. Füüsikristina võitis.
Ajasin end püsti ning algas igapäevane laptopi käimaputitamine. Temaga on ikka väga rahulik vaja olla. Nii mitu korda üht- ja teistpidi proovida, enne kui ta siis mossitamise lõpetab ning käima kavatseb minna.
Kella 2ks Production Project tundi. Jõuame siis maja juurde ja, kui rahvas õues koguneb. Ei saa ma aru, mis värk. Tuleb välja, et täna on miskine üritus saalis ning me ei saa seda kasutada. Ei teagi, kas õpetaja oli sellest teadlik või mitte. Tundus üllatunud küll teine. Oligi vist nii, et meie tunnikohad päevadega sel nädalal ära vahetatud, aga sellest ei teadnud keegi midagi. Ja loomulikult olid inimesed end väga õhukeselt riidesse pannud, arvestades, et saalis soe ja oleme niikuinii alati paljajalu seal. Meie tund algas ja lõppes otsapidi selles kõledas neljapäevases sorteerimiskontoris. Ei olnud meist vist keegi õnnelik meie tänase saatuse üle. Külmetamine alaku 1 2 3.
Esialgu istusime maha - õnneks on Andrew sinna vedanud madratsid, ja see oli positiivne ja soojem tagumikualune vähemalt. Panime mõtteid kirja ning õpetaja jagas kuugraafiku välja. Meie prooviajad. Läks aruteluks kellel sobib, kellele mitte ja sai ka ümbervahetusi graafikus tehtud. Ühesõnaga pärast järgmist nädalat on pisut hullukene ja õhtused tunnid meil. Seetõttu, et etendus toimub õhtusel ajal, nagu enamik meist soovis. Siis pime ja lahe ja huvitav jne.
Ajasime end siis mõne aja pärast püsti, ning alustasime traditsioonilise soojendusega. Seejärel astumine õpetaja plaksutamise järgi(aeglane, kiire, pausidega jms). Hästi huvitav oli igatahes! Siis jagas õpetaja meid kolmestesse gruppidesse, kuhu me ka etenduse lõpuni jääme ja endaga tööd tegema peame. Alustasime Flockinguga - liider järgneja harjutus. Iga grupp tegi ka teistele väikese impro. Oligi vist pool tunnist läbi ning aeg pissipausiks. Paus peetud, istusime jällegi maha ning asusime ajutormi tegema - kuidas meie etendus algaks lõppeks, mida sisaldada võiks jne. Õpetaja andis meile igaleühele neljapäevaks ülesanded, ja lahkumine hoonest oli kibekiire. Külmakurtmine hakkas pihta! Ja ikka täitsa külm oli olla lõpuks küll! Õues tundus külmunud olles ikka väääga jahe. Kõndisime Anne ja Ebina´ga üles campusesse. Nemad küll rohkem jalutasid, ma tegin ikka kiirkõndi, sest tuul oli niiiiii kõva ja külm, et aeglane minek ei olnud täna minu teema.
Pool 6 olin vist toas küll juba. Mõnus sossu tuba, kuid minu ülessulamine oli aiiii - eriti käsi isegi leige vee all sulatades. Oleksin täna pidanud talvejope ikka panema, mitte kevadjaki!
Tänane päev sisaldas endas vist veel kohustuslikku lugemist ja blogitäitmist ja MSNitamist ja Studying Theatre 2 uurimistöö isiku välja valimine. Küll see viimane tegevus ja otsustamine võttis aega. Ja mulle kohe üldse ei meeldi otsustada viimased järgijäänud lemmiku 3 vahel, sest ma ei suuda ju otsustada!
Oligi vist päev läbi kell 00.00.
Ööd!
PS! Huvitav, kui mul hilisemal ajal nii mõnigi kord MSNis juttu puhudes "juhe kokku jookseb", siis pärast veel voodis ristsõnu lahendama olen küll terava mõistusega. Ei mingit probleemi! :D
Jäin uuesti magama, kui mingi kell heliseb telefon - venna. Võtan vastu, hallo hallotan mitu korda, kuid keegi ei näi avaldavat soovi minuga rääkida. Saatsin vennale sõnumi, et ta helistas mulle muideks. Sain siis temalt vastuse, et kogemata ja noh ühtlasi, niimoodi möödaminnes head naistepäeva ka ! No vot ja minu ärkamine toimus juba kell 10 või midagi sinna kanti. Kuigi ma nagu soovisin magada, tundus, et keha seda ei soovi - selline imelik võitlus käis vaimu ja füüsise vahel. Füüsikristina võitis.
Ajasin end püsti ning algas igapäevane laptopi käimaputitamine. Temaga on ikka väga rahulik vaja olla. Nii mitu korda üht- ja teistpidi proovida, enne kui ta siis mossitamise lõpetab ning käima kavatseb minna.
Kella 2ks Production Project tundi. Jõuame siis maja juurde ja, kui rahvas õues koguneb. Ei saa ma aru, mis värk. Tuleb välja, et täna on miskine üritus saalis ning me ei saa seda kasutada. Ei teagi, kas õpetaja oli sellest teadlik või mitte. Tundus üllatunud küll teine. Oligi vist nii, et meie tunnikohad päevadega sel nädalal ära vahetatud, aga sellest ei teadnud keegi midagi. Ja loomulikult olid inimesed end väga õhukeselt riidesse pannud, arvestades, et saalis soe ja oleme niikuinii alati paljajalu seal. Meie tund algas ja lõppes otsapidi selles kõledas neljapäevases sorteerimiskontoris. Ei olnud meist vist keegi õnnelik meie tänase saatuse üle. Külmetamine alaku 1 2 3.
Esialgu istusime maha - õnneks on Andrew sinna vedanud madratsid, ja see oli positiivne ja soojem tagumikualune vähemalt. Panime mõtteid kirja ning õpetaja jagas kuugraafiku välja. Meie prooviajad. Läks aruteluks kellel sobib, kellele mitte ja sai ka ümbervahetusi graafikus tehtud. Ühesõnaga pärast järgmist nädalat on pisut hullukene ja õhtused tunnid meil. Seetõttu, et etendus toimub õhtusel ajal, nagu enamik meist soovis. Siis pime ja lahe ja huvitav jne.
Ajasime end siis mõne aja pärast püsti, ning alustasime traditsioonilise soojendusega. Seejärel astumine õpetaja plaksutamise järgi(aeglane, kiire, pausidega jms). Hästi huvitav oli igatahes! Siis jagas õpetaja meid kolmestesse gruppidesse, kuhu me ka etenduse lõpuni jääme ja endaga tööd tegema peame. Alustasime Flockinguga - liider järgneja harjutus. Iga grupp tegi ka teistele väikese impro. Oligi vist pool tunnist läbi ning aeg pissipausiks. Paus peetud, istusime jällegi maha ning asusime ajutormi tegema - kuidas meie etendus algaks lõppeks, mida sisaldada võiks jne. Õpetaja andis meile igaleühele neljapäevaks ülesanded, ja lahkumine hoonest oli kibekiire. Külmakurtmine hakkas pihta! Ja ikka täitsa külm oli olla lõpuks küll! Õues tundus külmunud olles ikka väääga jahe. Kõndisime Anne ja Ebina´ga üles campusesse. Nemad küll rohkem jalutasid, ma tegin ikka kiirkõndi, sest tuul oli niiiiii kõva ja külm, et aeglane minek ei olnud täna minu teema.
Pool 6 olin vist toas küll juba. Mõnus sossu tuba, kuid minu ülessulamine oli aiiii - eriti käsi isegi leige vee all sulatades. Oleksin täna pidanud talvejope ikka panema, mitte kevadjaki!
Tänane päev sisaldas endas vist veel kohustuslikku lugemist ja blogitäitmist ja MSNitamist ja Studying Theatre 2 uurimistöö isiku välja valimine. Küll see viimane tegevus ja otsustamine võttis aega. Ja mulle kohe üldse ei meeldi otsustada viimased järgijäänud lemmiku 3 vahel, sest ma ei suuda ju otsustada!
Oligi vist päev läbi kell 00.00.
Ööd!
PS! Huvitav, kui mul hilisemal ajal nii mõnigi kord MSNis juttu puhudes "juhe kokku jookseb", siis pärast veel voodis ristsõnu lahendama olen küll terava mõistusega. Ei mingit probleemi! :D
Tuesday, 8 March 2011
7. märts
Tänane päev oli linnaminekupäev.
Saime Edithiga 12.45 arvutimaja ees kokku ning aitasin tal stipendiumitaotlust täita Hästi mõnus ilm oli! Selline päikesepaisteline ja soe, kuid samal ajal jäise õhuga.
Nooh umbes kella 2 ajal oli siis linnaminek. Eesmärk: Kristinale tenniserekt ja spordikas osta-leida. Tundub justkui lihtne ülesanne, mille täitmiseks ei peaks palju aega minema. Aga võta näpust, asi on keerulisem kui näib :D Tund aega proovimist ja meeletult naermist, enne kui siis see üks õige ja hea valitud sai. Hullem kui majaost, nagu emme ütles:D Oli küll raske otsustada, ja mulle ikka üldse ei meeldi otsustada, aga hakkama sain. :D
No vot, aga tennisereketi ostmiseni ei jõudnudki. Vaatasin küll neid üht ja teistpidi, aga Edithil hakkas kiire olema(tal TV seminar kell 5), sest kell juba 4 läbi. Eks siis teine kord reketile järele, sest sellegi ostmine ei ole naljaasi. Tahaks just seda kõige õigemat ja paremat valida, milleks vaja aega.
Käisime veel toidupoest läbi. Leidsin ka lõpuks mittemusta tee - piparmünt! Jess! Ka need hästi head pehmed vahvlid sai ostetud ja pooled tee peal üles äragi söödud. On ikka head asjad leiutatud küll!
Tuppa jõudsin vist kell 17. Tegin veel pisut õppimist ja siis suundusin internetiavarustesse. Täna oli siis see tore päev, kui Janarilt lõpupildid sain! Jeee! :)
Noh meie jutuajamine aka naeruteraapia sai hakkama ühe korraliku rekordiga. Nimelt märkamatult muutus meie vestlus 4 või 5 tunniliseks jutumaratoniks. Täitsa põnev:D
Kell 2 vist oli tudilas juba ka ja suutsin, mitte küll kohe, kuid mõne aja pärast silmad sulgeda ja uinuda.
Saime Edithiga 12.45 arvutimaja ees kokku ning aitasin tal stipendiumitaotlust täita Hästi mõnus ilm oli! Selline päikesepaisteline ja soe, kuid samal ajal jäise õhuga.
Nooh umbes kella 2 ajal oli siis linnaminek. Eesmärk: Kristinale tenniserekt ja spordikas osta-leida. Tundub justkui lihtne ülesanne, mille täitmiseks ei peaks palju aega minema. Aga võta näpust, asi on keerulisem kui näib :D Tund aega proovimist ja meeletult naermist, enne kui siis see üks õige ja hea valitud sai. Hullem kui majaost, nagu emme ütles:D Oli küll raske otsustada, ja mulle ikka üldse ei meeldi otsustada, aga hakkama sain. :D
No vot, aga tennisereketi ostmiseni ei jõudnudki. Vaatasin küll neid üht ja teistpidi, aga Edithil hakkas kiire olema(tal TV seminar kell 5), sest kell juba 4 läbi. Eks siis teine kord reketile järele, sest sellegi ostmine ei ole naljaasi. Tahaks just seda kõige õigemat ja paremat valida, milleks vaja aega.
Käisime veel toidupoest läbi. Leidsin ka lõpuks mittemusta tee - piparmünt! Jess! Ka need hästi head pehmed vahvlid sai ostetud ja pooled tee peal üles äragi söödud. On ikka head asjad leiutatud küll!
Tuppa jõudsin vist kell 17. Tegin veel pisut õppimist ja siis suundusin internetiavarustesse. Täna oli siis see tore päev, kui Janarilt lõpupildid sain! Jeee! :)
Noh meie jutuajamine aka naeruteraapia sai hakkama ühe korraliku rekordiga. Nimelt märkamatult muutus meie vestlus 4 või 5 tunniliseks jutumaratoniks. Täitsa põnev:D
Kell 2 vist oli tudilas juba ka ja suutsin, mitte küll kohe, kuid mõne aja pärast silmad sulgeda ja uinuda.
Monday, 7 March 2011
6.märts - valmiste suurpäev
Äratus kell 11.
Panin kohe Vikerraadio mängima, et suusatamisele iga hetk kaasa elama hakata. Ja kuni viimse minutini kuulasin hoolega ning pidin siiski mõlemad jalad uksest välja ajama. Suusklemise tulemused sain teada armsast Postimehest!
Vedasin end ikkagi tennisesse kohale, kuigi teadsin, et täna treeningut pole. Siiski lootsin, et üks poiss tuleb oma kahe reketiga, nagu ta oli lubanud. Pisut ootasin ning vaatasin teise kahe poisi mängu, kui reketipoiss tuligi. Jess! Hea reket oli tal! Meil oli küll vaid 1 pall, kuid vahepeal panime pihta ühe norraka poisi tennisepalli ka, ja ta lubas selle mul enda kätte jätta, nii et JESS - 2 palli! Kui tahta saab mängida küll, nõuab vaid rohkem jooksmist :D
Mängisime 2 tundi kenasti jutti ning ajasime juttu. Tihtipeale ei saanud ma temast küll aru, aga siis naeratasin ja vastasin: "yeah" . Alati aitab! :D
Siis läksime vaatama, mis kell näitab - 16.05 ja ma arvasin, et tänaseks aitab küll. Lobisesime pisut ka kooliteemal ning jalutasime ülesmäge tagasi ja loba jätkus. Noh tegelikult ta on ikka väga jutukas tüüp! Ei mulle sobis, ei pidanud ise jututeemasi välja mõtlema hakkama. :D
Tänasin teda reketi eest ja läksime kumbki oma teed.
Mul niiii hea meel, et sain täna täiega palju ja kaua tennist taguda!
Tänane päev sisaldas endas veel terve paki küpsiste nahka panemist ja valimiste vatamist. Jaa ma tean, isegi üllatun endas mõnikord..
Täna juba teine päev, mil emmendusega suhelnud pole. Rekord? Mhmm.. ikka iga päev suhtleme. Me räägime Skype´s rohkem kui me kodus seda tegime. Noh jah tõsi on ka see, et ma olen Skypes rohkem kui ma kodus olemas olin..
No vot... ja mingi hetk .. võtsin end kokku(tal ju alati kiire, ei julge teist segadagi enda pildiküsimustega:D) ja küsisin lõpuks Janarilt gümnaasiumi lõpupiltide kohta, et on ta neid kusagile ka üles pannud. Ja ta ei olnud, palus homme küsida. Okei, elan üle homseni vast :D
Minu naeruteraapia kestus Janariga ületas vist 3 tundi, jah peab tõdema, et ka poliitika oli väga palav teema. Ikkagi asjakohane ju:D
Aaa ja ma sain tänu temal targemaks ka. Kas teadsite, et ei ole mitte alajahtumine vaid allajahtumine! Jah, ma ei suutnud ka sea uskuda, ja nõudsin tõendit. Mhm.. ta suutis selle mulle ka välja otsida. Vat nii, missugune targendus siis.
Aitäh Sulle naeruteraapia eest! ;)
Voodile lähenesin vasti kella 1 ajal või miskit ette või taha kanti.
Uinumine oli raskendatud, sest ületasin igapäevase magamaminekuaja.. Siiski, mingil kunagisel hetkel suutsin silmalaud sulgeda. Kui ärkasin mingi kolina peale ja suure pissihäda peale ka õnneks kell 3.41. Kui oleksin vaid kõrvalelava tüübi ustepaugutamise peale ärganud, parem ärgu minuga enam kohtugu! Ebanormaalsuse tipp on kell 4 öösel kolistada ustega, teha raskelt süüa siis nõudega kolistada ning mingit filmi täielõugavusega ka veel vaadata!!!!!!!! Mis tal küll arus oli!!?? Ja Kim, naaber vasakul pool minu toa ust, köhis hullemini kui hobene terve öö. Iiiiisver! Hullumajaaa? Täielik juu! Mõtlesin küll, et lähen ja käratan tüübile miskit, aga suutsin end kiiremas korras voodisse tagasi lohistada, ilma et oleksin teda pisut sõimanud.
Ühesõnaga mu öö ei möödunud just briljantselt..
Panin kohe Vikerraadio mängima, et suusatamisele iga hetk kaasa elama hakata. Ja kuni viimse minutini kuulasin hoolega ning pidin siiski mõlemad jalad uksest välja ajama. Suusklemise tulemused sain teada armsast Postimehest!
Vedasin end ikkagi tennisesse kohale, kuigi teadsin, et täna treeningut pole. Siiski lootsin, et üks poiss tuleb oma kahe reketiga, nagu ta oli lubanud. Pisut ootasin ning vaatasin teise kahe poisi mängu, kui reketipoiss tuligi. Jess! Hea reket oli tal! Meil oli küll vaid 1 pall, kuid vahepeal panime pihta ühe norraka poisi tennisepalli ka, ja ta lubas selle mul enda kätte jätta, nii et JESS - 2 palli! Kui tahta saab mängida küll, nõuab vaid rohkem jooksmist :D
Mängisime 2 tundi kenasti jutti ning ajasime juttu. Tihtipeale ei saanud ma temast küll aru, aga siis naeratasin ja vastasin: "yeah" . Alati aitab! :D
Siis läksime vaatama, mis kell näitab - 16.05 ja ma arvasin, et tänaseks aitab küll. Lobisesime pisut ka kooliteemal ning jalutasime ülesmäge tagasi ja loba jätkus. Noh tegelikult ta on ikka väga jutukas tüüp! Ei mulle sobis, ei pidanud ise jututeemasi välja mõtlema hakkama. :D
Tänasin teda reketi eest ja läksime kumbki oma teed.
Mul niiii hea meel, et sain täna täiega palju ja kaua tennist taguda!
Tänane päev sisaldas endas veel terve paki küpsiste nahka panemist ja valimiste vatamist. Jaa ma tean, isegi üllatun endas mõnikord..
Täna juba teine päev, mil emmendusega suhelnud pole. Rekord? Mhmm.. ikka iga päev suhtleme. Me räägime Skype´s rohkem kui me kodus seda tegime. Noh jah tõsi on ka see, et ma olen Skypes rohkem kui ma kodus olemas olin..
No vot... ja mingi hetk .. võtsin end kokku(tal ju alati kiire, ei julge teist segadagi enda pildiküsimustega:D) ja küsisin lõpuks Janarilt gümnaasiumi lõpupiltide kohta, et on ta neid kusagile ka üles pannud. Ja ta ei olnud, palus homme küsida. Okei, elan üle homseni vast :D
Minu naeruteraapia kestus Janariga ületas vist 3 tundi, jah peab tõdema, et ka poliitika oli väga palav teema. Ikkagi asjakohane ju:D
Aaa ja ma sain tänu temal targemaks ka. Kas teadsite, et ei ole mitte alajahtumine vaid allajahtumine! Jah, ma ei suutnud ka sea uskuda, ja nõudsin tõendit. Mhm.. ta suutis selle mulle ka välja otsida. Vat nii, missugune targendus siis.
Aitäh Sulle naeruteraapia eest! ;)
Voodile lähenesin vasti kella 1 ajal või miskit ette või taha kanti.
Uinumine oli raskendatud, sest ületasin igapäevase magamaminekuaja.. Siiski, mingil kunagisel hetkel suutsin silmalaud sulgeda. Kui ärkasin mingi kolina peale ja suure pissihäda peale ka õnneks kell 3.41. Kui oleksin vaid kõrvalelava tüübi ustepaugutamise peale ärganud, parem ärgu minuga enam kohtugu! Ebanormaalsuse tipp on kell 4 öösel kolistada ustega, teha raskelt süüa siis nõudega kolistada ning mingit filmi täielõugavusega ka veel vaadata!!!!!!!! Mis tal küll arus oli!!?? Ja Kim, naaber vasakul pool minu toa ust, köhis hullemini kui hobene terve öö. Iiiiisver! Hullumajaaa? Täielik juu! Mõtlesin küll, et lähen ja käratan tüübile miskit, aga suutsin end kiiremas korras voodisse tagasi lohistada, ilma et oleksin teda pisut sõimanud.
Ühesõnaga mu öö ei möödunud just briljantselt..
Sunday, 6 March 2011
Saturday, 5 March 2011
5. märts - laupäev
Minu reedene magamaminek ei käinud kuigi kähku. Nimelt vaatasin filmi "Material Girls", mida ma loomulikult sada korda näinud olen, kuis see on selline hea tuju filmike!
Ja siis ühtäkki heliseb mingi asi... ooot ooot, see ju minu eesti numbriga mobiiltelefon, millel selline rahulik meloodia.. Aa see heliseb.. keegi helistab mulle 00.00 eesti numbrile!! Oli mu imestus hiiiglama suur! Esimese asjana mõtlesin kohe, et emme või issi helistab ja teatab, et miskit on juhtunud nüüd! Eks ikka halvad mõtted kohe peas eksole.. Pöörasin siis pilgu telefonile ja nägin, kes on see öine üllataja - minu parim sõber!! See oli ikka väga suur üllatus, et ta helistab. Vajutasin siis vastuvõtmisnupu peale ja kohe tükk aega olin sõnatu ja ei osanud miskit muud öelda kui: "Kas kõik on korras?" (miks ma küll alati midagi halbad tahan aimata?)
Rääkisime pisut telefonitsi ning siis liikusime üle MSNile. Tema pärast sain hiljem magama, vohh! Ei, aga ikka tõsiselt armas üllatus. Ja täiesti ootamatu! (:
Ma lubasin endale täna kauem magamist, sest eile sai pärast kella 1 lausa magama mindud. Seega panin kella 12.30 äratama, kuid silmad läksid iseenesest lahti ikkagi kell 11. On Kristina nüüd sellise tõusmisega harjunud? Tundub küll.. vist.
Ega tänane päev midagi pööraselt uut ei toonud.
Käisin mingi aeg poes, et miskit head osta, et vaba päev kenasti lõualihastele tööd anda saaks. Ja avastasin, et müügile on tulnud uued Ameerika küpsised. Need sellised imehead ja suuured latakad. 4 tükki on paberpakendis ja nüüdsest ka puuviljapähkliküpsised. Need on hästi pehmed ja head, kuid väga magusad. Magusaisu saab kohe mitmeks ajaks rahuldatud, ja neid enam osta lähima kuu aja jooksul plaanis pole. Kallid ka teised - 1 nael.
Ja siis netitamist ja muidu laiska olemist. Võiks ju välja mõelda, millest/kellest Teatritunniks uurimustöö koostan, aga milleks eks..... pigem eirata kohustust.. mhm. Eks homme tegelen sellega reaalselt ka!
Ja siis vahepeal siin tuli meelde, mida juba ammu olen mõelnud, et briti tüdrukutel on vist üsna madal enesehinnang, kuigi nad seda esmapilgul välja just ei näita. Ma arvan seda, ja sellest ka kirjutatud, kuna nad KÕIK, kui mitte enamus, meigivad end, ja peab ütlema kohati täitsa koledasti ka veel! Nad oleksid palju kenamad kogu selle raske krohvita. Eriti meeldib neile kanda silmalainerit, mis siis ebaühtlaselt peale kantud on ja mis tihtipeale räsitud ja räpaka mulje jätab. Neljapäeval oligi loengus teemaks mehed ja naised - prototüübid ja prototegevused. Nt ühiskond arvab, et nii ongi, et naised pesevad nõusid ja mehed niidavad muru, või mehed tugevad ja naised nõrgad. Siis õpetaja tõstatas küsimuse, et kindlasti enamik teist tüdrukutest siin ei julge kunagi meigita majast lahkuda. No selle peale kõlas selge vastuväidete lahing. Aga milleks siis kogu see make-up? Ma pigem kahtleks, kas ma meigiga julgeks majast lahkuda. Ma ei oleks siis ju mina ise.. vähemalt mulle tundub nii ... aga kindlasti ei arva ma, et naised ärge meikige ennast! Selline maitsekas, tagasihoidlik ja vooruseid rõhutav meik on vägagi asjakohane.
Eks mul on selle koha pealt areneda vist, et enda meikimine kõne alla tuleks..
Jahh,.. aga jällenägemiseni!
Ja siis ühtäkki heliseb mingi asi... ooot ooot, see ju minu eesti numbriga mobiiltelefon, millel selline rahulik meloodia.. Aa see heliseb.. keegi helistab mulle 00.00 eesti numbrile!! Oli mu imestus hiiiglama suur! Esimese asjana mõtlesin kohe, et emme või issi helistab ja teatab, et miskit on juhtunud nüüd! Eks ikka halvad mõtted kohe peas eksole.. Pöörasin siis pilgu telefonile ja nägin, kes on see öine üllataja - minu parim sõber!! See oli ikka väga suur üllatus, et ta helistab. Vajutasin siis vastuvõtmisnupu peale ja kohe tükk aega olin sõnatu ja ei osanud miskit muud öelda kui: "Kas kõik on korras?" (miks ma küll alati midagi halbad tahan aimata?)
Rääkisime pisut telefonitsi ning siis liikusime üle MSNile. Tema pärast sain hiljem magama, vohh! Ei, aga ikka tõsiselt armas üllatus. Ja täiesti ootamatu! (:
Ma lubasin endale täna kauem magamist, sest eile sai pärast kella 1 lausa magama mindud. Seega panin kella 12.30 äratama, kuid silmad läksid iseenesest lahti ikkagi kell 11. On Kristina nüüd sellise tõusmisega harjunud? Tundub küll.. vist.
Ega tänane päev midagi pööraselt uut ei toonud.
Käisin mingi aeg poes, et miskit head osta, et vaba päev kenasti lõualihastele tööd anda saaks. Ja avastasin, et müügile on tulnud uued Ameerika küpsised. Need sellised imehead ja suuured latakad. 4 tükki on paberpakendis ja nüüdsest ka puuviljapähkliküpsised. Need on hästi pehmed ja head, kuid väga magusad. Magusaisu saab kohe mitmeks ajaks rahuldatud, ja neid enam osta lähima kuu aja jooksul plaanis pole. Kallid ka teised - 1 nael.
Ja siis netitamist ja muidu laiska olemist. Võiks ju välja mõelda, millest/kellest Teatritunniks uurimustöö koostan, aga milleks eks..... pigem eirata kohustust.. mhm. Eks homme tegelen sellega reaalselt ka!
Ja siis vahepeal siin tuli meelde, mida juba ammu olen mõelnud, et briti tüdrukutel on vist üsna madal enesehinnang, kuigi nad seda esmapilgul välja just ei näita. Ma arvan seda, ja sellest ka kirjutatud, kuna nad KÕIK, kui mitte enamus, meigivad end, ja peab ütlema kohati täitsa koledasti ka veel! Nad oleksid palju kenamad kogu selle raske krohvita. Eriti meeldib neile kanda silmalainerit, mis siis ebaühtlaselt peale kantud on ja mis tihtipeale räsitud ja räpaka mulje jätab. Neljapäeval oligi loengus teemaks mehed ja naised - prototüübid ja prototegevused. Nt ühiskond arvab, et nii ongi, et naised pesevad nõusid ja mehed niidavad muru, või mehed tugevad ja naised nõrgad. Siis õpetaja tõstatas küsimuse, et kindlasti enamik teist tüdrukutest siin ei julge kunagi meigita majast lahkuda. No selle peale kõlas selge vastuväidete lahing. Aga milleks siis kogu see make-up? Ma pigem kahtleks, kas ma meigiga julgeks majast lahkuda. Ma ei oleks siis ju mina ise.. vähemalt mulle tundub nii ... aga kindlasti ei arva ma, et naised ärge meikige ennast! Selline maitsekas, tagasihoidlik ja vooruseid rõhutav meik on vägagi asjakohane.
Eks mul on selle koha pealt areneda vist, et enda meikimine kõne alla tuleks..
Jahh,.. aga jällenägemiseni!
Subscribe to:
Posts (Atom)