Ja ongi jaanuarikuu!

Käisime vanaisal külas.
Tegin oma esseesid, mille tähtajad olid 10nes ja 12nes. Ühega olin koolis olles juba alustanud, ja see tuli kenasti, kuid teise esseega vedasin vägikaigast ikka mõnuga. Käisin edasi-tagasi mööda tube ringi ja vingusin, et ei viitsi esseed teha, või õigemini ei ole enam ideid, mida paberile panna! Ainult üks suur mulli puhumine käib. Oh, saaks see juba valmis..
10ndal käisin ilusti postkontoris ja panin essee posti, ja ikka õigeaegselt. Tähtaeg oli kell 12. Kirjutasin isegi kellaaja ümbrikule, näitamaks, et ma olen aus tüdruk :P
Teise essee saatmisega oli hetkeline paanikajaanika küll. Nimelt, käib meil esseega kaasas üks helesinine dokument, mille täitma peame ja esseega koos esitame. Ma mäletan täpselt, et võtsin vähemalt 6 eksemplari osakonnahoonest, neid lehti, aga tuli välja, et jätsin need teise vihiku vahel, mis mul kenasti ühika laua peal ilutseb. tore tore.. plaan B. Jess, Edith andis mõtte, et saadaksin talle oma essee ning ta täidab dokumendi ise ära. Õpetasin teda enda allkirja ka tegema! Selliseid asju on vaja sõbrannade vahel teada! Mul isegi oli selline mõte, veel Aberis olles, aga hetkel kodus, kaotasin selle. Hea, et Edith oma nutikust õigel hetkel üles näitas! Tänu temale sain esseedega ühele poole! A, et kuidas ta mind aidata sai? Edith ei käinud vaheajaks kodus, vaid oli Aberis mu päästeingliks ja kirjadelugejaks ja minu ja enda ühikavahet jooksja.
Aitäh Sulle, Eddu!

12ndast jaanuarist hakkasid jällegi tennisetreeningud, mille üle mul ikka väga hea meel oli! Tennis tekitab mulle enamasti vaid hea tuju! Parim heatujuravim!!
Ma ei mäleta üldse, mis asja ma täpselt jaanuaris tegin, aga miskipärast oli jube palju jooksmist igale poole. Külla ja kokkusaamisi ja asjaajamisi jne.
Nt oli mul mitu korda läbi Skype Text Workshopi grupiga proovid. Sest meie eksam toimus mingil ajal. Minul oli lennukipilet juba ammugi 28ndaks tellitud, ja ei ole minu süü, et eksam õigel ajal ära jäi. Nii siis tuligi mu tark EMME ideele, et teeksin eksami Skypes. Briljantne idee! See oli vägagi korraldatav, sest tegime "Hamletmachinest" ühe osa ning mängisime häälel. Kuidas hääl läbi mingite esemete kõlab. Põhiteema the sound of voice! Saime sellega kenasti hakkama, ning eksamil kuulsid kõik mind kenasti ja selgelt. :)

14. jaanuaril oli PÖLL ehk pimedate ööde lood ja laulud, mis OFFi firmamärk, ma peaks ütlema! Hästi mõnus üritus. Küünaldevalgel juttude rääkimine ja imeilusate ja paljutähendavate lugude laulmine.
Koju asusin pärast südaööd, sest järgmine päev ootas mind mu kallis tennis, millest ma ilma jääda sugugi ei tahtnud! Ja natukene magamist tuli kasuks!
15. jaanuaril tulid mulle külla mu parimad - Mannu, Madli, Jansa, Kadri ja Liisi mõtetes. Meil oli väike tüdrukuteõhtu, mis kulmineerus vahva lauamänguga. See oli tõsiselt naljakas. Niii tore oli kõiki jälle näha ja pikalt laialt vadistada ja paljust, mis rääkimata rääkida. Loomulikult oli au sees ka söömine! Kartulisalat ....mmmm.
Ja ongi murdosa minu jaanuarist läbi.
24. jaanuar - lootus breketitest lahti saada, kustub viimasena!
Sain ka Hebsuga kokku ja lobisesime kiire tunnikese ning juba ootaski mind ees mu saatus. 
Ja Kristina saab breketitest lahti!!!!!!!! Uhlallaaaa! Üks meeldejäävamaid päevi mul elus. Õpin nüüd jälle naeratama. Täitsa imelik tunne on ilma olla.. nagu proteesid oleksid suus, kole kummaline:P No on ikka hea meel küll!!
25. jaanuar - Mammiito sünnipäevakene!!
Käisin sel päeval ka Jõgeva  noorte rahvatantsu segarühmal külas. Vaatamas, millega nad tegelenud on, ja nostalgitsemas.
Täna tuleb ka Maarjake külla. Jipii! Ostsime emmele lilled ning asusime kodu poole sõitma. Lõbus oli meil, sest me ei suutnud kuidagi välja mõelda või üles leida kaugtulesid ja nii me sõitsimegi poolpimedas ja üliaeglaselt sussutades. St mina sõitsin, Maarja juhatas. Minu aken oli vaatekohast vastik jäävesine ka, ja kojamees seda sealt ära pühkida millegipärst ei õnnestunud. Vahepeal proovisin tulesid leida, aga siis oli üleüldse kottpime.. ei tore noh:D See on see, kui issi autoga vähe sõidan, ja pole seda ju juuba sada aastat teinud. Ei, aga vähemalt oli meil Maarjaga vägagi lõbus kojusõit. Mäletad Maarjakesekene?

26ndal käisime Tartus... aga miks.. ei mäleta... hmm.. aa sain oma breketivabadele hammastele väikesed toetused suveni. Just.