Jalutasime siis kenasti 9aks, seekord olime soojas majas - saalis, ja teel alla kohtusime meie tunni tüdrukutega :)
Ukse ees kohtusime veel mitmega, ja vist kellelgi polnud väga entusiastlik nägu peas, et suur tahtmine tundi minna/teha. Aga me saame hakkama! Ja pealegi on tänane tund ju soojas ruumis, mis on väga positiivne! ;)
Tundi alustasime füüsilise treeninuga, nagu ikka ja mis mulle vääääga meeldib! Paar valmisolekuülesannet ja üks uus harjutus ja sellest improviseerimine. Väga kihvt oli - saime etteantud liigutusi omavahel kombineerida ja kahestes gruppides ette kanda oma väikese performance. Tunnikese lennutasime ideid ning panime miskit ka kirja. Iga grupp kandis ette oma ülesande, mis teha jäi. Nt minul olid kostüümid performanceks. Õnneks vist kõikidele minu mõte lihtsusest ja mitte liialt rõhku riietele panemisest meeldis. Hästi! :)
Ja oligi vist tund läbi ka.. või...jah.. ülesanne järgmiseks korraks: viimane peatükk Mike Pearson´i raamatust läbida.. Õaahh.. pisut villand lugemisest juba või kuidas !?
Nii, siis läksime Anne ja Erin'iga toidupoodi. Nad ostsid endale palju raha eest süüa, ja põhiliselt vist ainult puuvilju, ja arvasid, et sai ikka kole tervislikud ostukorvid küll. Aga kus on valgud, proteiinid? Kõige põneva oli see, et Anne jõudis juba oma toiduained kassast läbi piipitada, kui ta avastas, et on rahakoti maha unustanud. Küsis, kas mul on laenata. Mul oli sula vaid 7 naela, aga tal vaja 14. Kaarte ei hakanud kohe sokutama, või ei meenunud, et mul rahakas kaart kaasas. Õnneks olin Erin ka kassajärjekorda jõudnud, ning päästis Anne hädast välja. Niisis oli Erin'i kord maksta, kui tuli välja, et ta kaardil raha otsas. Isver! Nonii, nüüd otsisin oma raha täis kaardi rahakotivahelt üles ja aitasin ta 16 naela ära maksta. Päästsin olukorra? Mhm..Mõlemal oli pisut piinlik poes juhtunu üle, kuid lohutasin siis neid, et ikka juhtub ja pole hullu. Aga, kas tegelikult rahakotiunustamist tihti ikka juhtub?
Kell 13.10 algas loeng. Istusin kenasti jällegi keskele ja neljandasse ritta. Tänaseks teemaks - lugema pidanud näidend ja selle autor ja post-kolonialism. Väga keeruline, ja näidend kohe eriti. Ma ei saanud mitte üldse aru, mis ma lugesin. Jube segane! Loengust sain siis teada, et näidendis olid mustad inimesed ja pidev trummipõrin ja tants hoopis.. mh.. nüüd pean ju kogu asja endale teistmoodi ette kujutama - raske juhus..
 |
| Ootusärevus |
Ühikasse tagasi tulles avastasin, et miskipärast välisuks irvakil ja läbi klaasi paistab miski kahtlane asjandus. Avasin ukse ja Voilaaaaaaaa! Mammiito-papiito pakk on juba kohale jõudnud. Rännak kestis vaid 7 päeva. Jipiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!Oh happy day! :) Tantsisin vist küll igas kohas oma rõõmutantsu. Ülivahva!
Lugesin veel pisut lugemist seminariks ning pakki veel ei avanud. Kuigi kihk oli väääääääga suur. Aga suutsin end kenasti talitseda! :)
Terve seminari aja mõtlesin, et tahaks juba tuppa pakki avama minna! Aga muidu rääkisime ikka sellest keerulisest näidendist ja nii ta läbi saigi.
 |
| Jipiii! |
Kimakima koju! Ja pakis oli niiiii palju üllatusi - rahvusmustriga riidest kott(saan nüüd väga nunnult ringi käia ja poes ka öko olla!), 2 taluleiba, 1kg juustu, komme, martispani, paar saabast, ja MESI! Niiiiii vahvaaa! Ja piparkooke ka! Niiiiii armas :) Parim sünnipäevakink ma arvan !:)
Terve seminari aja mõtlesin, et tahaks juba tuppa pakki avama minna! Aga muidu rääkisime ikka sellest keerulisest näidendist ja nii ta läbi saigi.
Kimakima koju!
Pakisisust tegin igast küljest pilte, nii vahva ikka juu!
Tõin köögist kohe noa ning lõikasin paar viilu leiba lahti ja nautlesin maitset, seejärel lõikasin juustu kõrvale. Sõin paljalt pakse viile juuste! Uskumatu! Ma ei ole just kõige suurem juustusöödik, aga see oli ikka väga heaa ja igatsus tegi oma töö :)
Ja pikk päev oligi seljataga. Veel netitamist ja lihtsalt olemist. ;)
No comments:
Post a Comment