Esimene ärkamine toimus 6.30 ja mitte muide minu kella peale. mhm. Minule määratud ärkamine toimus 7.30. Jube raske oli täna miskipärast end voodist välja lohistada. 5 minuti pärast ma siiski suutsin seda teha. Olin õhtul arvuti Standby´le pannud, aga hommikul ei tahtnud minuga enam keegi tegemist teha.Kutupiilu. Nojah siis. Ja käima ka enam ei läinud. Lasin tal siis pikast tööööst(jah, meelega ei pane sidekriipsuvahele, sest koos on lahedam:D) toibuda, ja lugesin hommikusöögi kõrvale ajakirja Anne&Stiil. Toppisin endale mitu kihti riideid selga ning astusin õuepoole. Kõva tuul! Ja vingumine Annega algabki. Mitteminnatahtmise vingumine. Aga see ongi meil iganeljapäevane rutiin. Vähemalt on meil kummalgi hommikused saatusekaaslased olemas, üksi oleks päris niru linna koperdada.
Tund oli põnev! Kusjuures läks üllatavalt ruttu. Mulle vist meeldib asi niipalju, et kella peale ei mõtlegi üldse. Alustasime traditsioonilise soojendusega, seejärel kõndisime mööda ruumi ringi(nagu draamaõpetajatele ikka meeldib teha, teate küll). See selline tüüpiline draama värk.Siis istusime kükakile ning pidime iga õpetaja plaksu peale ehk samal ajal plaksuga vahetama naöga vaadatavat seina. Põlvevalu.. mhmm.. Aga, ei kurda! Siis tegime veel Suzuki harjutust - oleme ühes rivis. Kükakil alustamine ehk siis valmisolekust, ning kui õpetaja teeb plaksu peame püsti kikivarbile kargama ja hoidma seda mingi aja. Kusjuures käed ka üleval, nagu ründevalmis elukad. Jube pingeline ülesanne ja füüsiliselt üsna raske - see võttis tõemeeli higistama! Mu lemmikülesanne muide.
Siis oligi aeg pissipausiks. Pärast seda tegime veel oma gruppidega flocking´ut, igat erinevat moodi ja iga korraga lisas õpetaja ühe ülesande sellele juurde. Nii et lõpuks, oli väga raske aru saada, kes liider, kes jäljendaja, ja kes vastaja ehk teisititõlgendaja.. ohhh jah. Jääks lihtsaks ehk?
Siis vist istusimegi maha, saime veel posu ülesandeid järgmiseks tunniks ja Mike Pearsoni raamatu 3nda peatüki lugemiskohustuse. Ja läbi ta saigi!
Pärast avastasime Annega, et Ebina(inglannas neegrinna;)) meile mõlemile hommikul pärast kella 9 helistanud, aga meil olid telefonid teises ruumis. Pärast helistasime talle tagasi ja tuli välja, et ta oli tunnihoone värava taha jõudnud 9.10, aga siis juba värav lukus, ja kedagi ta kätte ei saanud. Meil oli Annega ikka väga piinlik, kuigi Ebina arvas, et ei ole põhjust, sest ikkagi tema enda süü, et hiljaks jäi.
Rahulik kõnnak üles loengusse ja mõned minutid ootamist, ning loeng võis alata. Loengu teemaks Eugenio Barba. Õpetaja näitas esialgu Pisa tornist pilte, ja miks ta seda tegi või kuidas see näitlemisega seotud, mõistmatuks jäigi. Siis näitas ta veel videosid Jaapani köögi erinevatest söögitegemistest ja kala/kana tükeldamisest. Ok, sellest sain aru, et nii esinejad kui kokad vajavad tehnikaid ja pidevat treeningut, et läbi lüüa ja heaks saada. Ühesõnaga mingisuguse seose ma lõin. Üldiselt loeng meeldis mulle, sai rahulikult kirjutada, mitte nagu tavaliselt, üritada PowerPointi jälgida ning sealt asju kirjutada ja siis õpetaja juttu ka veel. Kuigi selline suht sigrimigri loeng oli, aga hea!
Tuppa. Lugema. Kirjutama pool lehte tutvustust tulevasest uurimitööst. 16.10 algas seminar. Kõik olid jube pabinas enda ettekande pärast, ja arvasid, et neil ikka liiga lühike jms. Ma ei osanud miskit arvata, räägin seda mis kirjutasin ja korras. Ja nii oligi. Hästi lõdva. Paari lausega rääkisime, kellest uurimistöö teeme. Nädalaküsimustele ei jõudnudki vastata, kui siis esimesele vaid. Aga muidu selline tore lihtne seminar, kus õpetajale väga palju rääkida meeldib. Tore!
17.00 lõpp. Poodi leiva järele.
Jess, nädal läbi! Ja olen elus ka veel! Positiivne :)
Nüüd siis Glee vaatamine ja ANMT cycle 16, lobisemist MSNis ja ristsõnad ja tudiaeg - hilja.
No comments:
Post a Comment