Friday, 25 March 2011

24. märts - viimane aeg olla 19

Ärkasin 9.45, et kenasti rahulikult ärgata ja hommikut veeta. Pärast kella 11 lahkusin toast ja seadsin sammud linna - tööintervjuule. Väike värin oli seeski, kuid ilm oli nii palav, et suutsin vaid mõelda, kui põletavalt palab mul olla on!
Huuh!
Jõudsin siis spordipoodi ning ütlesin müüjale, et tulin tööintervjuule. Ta kutsus poemanageri kohale ning tüüp viis mindi kuskile trepist üles tuppa. Ütles, et seal rahulikum ja saab vestelda. Oligi selline koosolekuruum teine.
Küsis siis minu eelneva töökogemuse kohta, ise mõtlesin, et sul see ju CVl olemas, miks sa uuesti  küsid..? Tal oli neid CVsid seal ikka terve hunnik, ehk siis tulevased intervjueeritavad ma eeldan. Nii et töösaamine läheb raskeks. Aga pole hullu! Kui saan siis on hästi, kui ei, pole ka hullu miskit!
Aga see poiss/manager oli selline hästi chill ja lahe. Palus mul pisut ka endast rääkida. Rääkisin, siis et meeldib sport ja eriti tennis! Siis küsis mu tunniplaani kohta, et kui tihe see mul on. Noh, tegelikult ei kuulnud ma tema lause esimest poolt, ja vaid oletasin, et ta seda küsis. Õigest arvasin. Jess!
Lobisemine kestis vaid 10 minutit. Lõpuks küsisin, kas ta minult neid dokumente ka tahab, mis mul paluti kaasa võtta. Arvas siis, et jajah.. võin anda küll! :D Hea värk, tal polnud need meeleski! :D
Mulle meeldis, et õhkkond ja olek ei olnud selline formaalsuse tipp, vaid spordipoele omaselt lahe. Ja inglise keelgi tuli kokutama välja! Pingelised olukorrad vist meeldivad mulle..

Pärast oli maru hea tunne, et asi tehtud! Ja ei olnudki väga põdemist väärt!
Käisin veel toidupoest läbi - ostsin jäätist ja pitsat, mida laupäeval hekseldama kavatsen hakata! Sünnipäevaks võib vast lubada küll..
Vaevlesin end tagasi mäest üle - hirrrrrrmus kuum oli õues. Mõtlesin küll, et püksid sulavad jalast ära! Ja päikest sain ka! T-särgirandid annavad endast juba vaikselt märku.
Jõudsin pisut pärast 12 tuppa.
Sõin kohe ühe jäätise ära ja lugesin teksti ja hakkasin loengusse sättima. Välisukse juures seisatasin, sest minu nimele oli tulnud ümbrik tulnud! Ristsõnad ja armas sünnipäevakaart perekonnalt! :) Nunnu!!
Naeratades läksin loengusse!
Loengu teema - post-dramatic theatre. Selline huvitav, kuid kohati keeruline. Õppejõud oli nooremapoolsem meesterahvas, kes rääkis hästi palju ja kiiresti, nii et raske oli aru saada. Nagu hiina keelt kuulaks. Ja tuli välja, et ma polnudki ainuke, kellele asi kohale ei jõudnud. Ka britid väitsid, et ei saanud hästi temast ja teemast aru.
Ja väidetavalt pakuti ülikoolipoes tasuta pitsat, sest uus pitsakoht avati. Läksimegi pärast loengut kaema, kuik kõik oli juba otsas. Nojah.. mis seals ikka! Tipa-tapa tuppa ja jällegi lugema. Nii palju kui veel annab, enne seminari.
Seminaris ei rääkinudki me kusjuures sellest tekstist, mida lugema pidime, vaid arvustasime kahte hiljuti nähtud etendust. Mulle sobis! :) Ja õpetaja oli minuga nõus, et "Vihurimäes" peategelased karjusid liialt ja seda kõri pealt! Kolmsõnaga - paha, paha, paha!
Tuhisesin tagasi tuppa. Kolmveerandtunnike aega, et süüa ja siis workshopiminek.
Ka seekord ei tundunud 3 tundi ilmatuma pikk! Üle elasime!
Ja täitsa soe oli seal olla seekord, ja õues ei olnd ka väga külm. Tüdrukud käisid veel hamburgeri/friikakohast läbi ja kukkusid mulle siis homseks sünnipäevalaulu laulma! Kihvt! :)
Tulin tuppa, ning sõin oma viimase kuivtoidupaki ära - kiirnuudlid juustukastmega. Ei olnud väga hea, aga tühjale kõhule nagu käis kah. Magus mesi pärast, parandas asja!
Uskumatu, et see pöörane ja hiline nädal läbi on!
Silmade järgi võiks juba magama minnagi, aga ei raatsi end nii ruttu ka vanaks teha..

No comments:

Post a Comment