Esmaspäev
Ärkan. Söön, st ei söö, sest mul ei olnud kohe leiba võtta, vaid pidin enne poes käima. Kuigi terve hommiku- ja lõunapoolik kallas meeletult, sain ma nii hästi poes käidud, et vihm jäi just siis järgi, kui ma selle teekonna ette võtsin. Voalaa! Netitan. Kella 5 ajal tõstan jalad uksest välja ning lahkun raamatukogu poole, et mõned raanatud tagastada. Seejärel lähen kohe Arts Centre kinno, kus ma täna abistan piletitega. Filmiks "Pina" 3D. Prillid olid seekord kaasas! Kuigi leian, et ega need prillid mingisugust erilist efekti juurde ei andnud filmile. Aga hea meel on küll, et sain seda filmi vaatama minna ja veel tasuta. Põnev oli jälgida filmikulgu, kuna tegin ju Pina Bauschist uurimistöö, teadsin temast ja ta tööst juba nii mõndagi ja nii mõnigi asi sai vist arusaadavamaks. Täitsa normaalne tantsufilm oli. Kestis ta umbestäpsetl 1h ja 40minutit. Kohati tundus igav ja nii mõnigi vanem meesterahvas lasi silma korraks looja, kuid üldiselt ilus film. Aga jah, üllatav, et nii palju vanemaid(üle 60) inimesi oli filmi vaatama tulnud. Pärast aitasin saali veel pisut koristada ja siis sammusingi ühika poole tagasi. Õhtusöök ja niisama mittemidagi tegemine võib alata, juhuuu!
Teisipäev
Käisin vist jooksmas isegi, kui ma õigesti mäletan. Ilmad meil siin soojad ei ole. Kohe kaugeltki mitte! Nii 11-15 kraadi ja igapäevase tuule ja vihmaga kliima - mitte eriti meeldiv, aga saab elatud.
Avastasin endale ka uued hobid - pluusidelt siltide äraharutamine, sest need nii vastikult kriibivad ju seljas muidu. Aga ega tgelikult kõikidelt pluusidelt neid ära saagi, sest pole kahte korda õmmeldud särgi külge. Ühesõnaga nii mõnelegi särgile võib suure harutamisega augu sisse harutada. Mida ma ka ..hkhmmm., teinud olen. Nojah. Ja siis teine hobi on mul läpakaklaviatuuri puhastamine. Ükshaval nuppude lahtivõtmine. Sellega ma ka päris kaua täna tegelesingi. Noh, ja mõni nupp sai ikka nii lahti tuldud, et tükk tegu oli nende tagasisaamisega. Jeerum, lõhu veel arvuti ära eks.
Nojah, aga muidu oligi selline laisa mehe päev täna. Vot.
Kolmapäev
Ärkasin ma kell 11 või kusagile sinnapoole.
Kell 2 oli plaanis tennisesseminek. Majauksest väljusin kuskil kella 1.40 ajal, et enne veel rahulikult toidupoest läbi käia. Ja ega ma väga kiirustanudki väljakule, sest Richard andis teada, et jääb hiljaks, kuna vaja majaasju ajada. No selge. Üritan talle tagasi sõnumeerida, et olen juba linnas ja ma ikkagi lähen tennisesse, kuid siis selgus, et raha mobiiblilt otsas. Jooksen siis teise poodi, et raha peale laadida. Tahtsin peale laadida vaid 3 naela, kuid 5 oli üldse miinimum. Selge, 5 naela siis olgu. Seejärel üritan tagasi sõnumeerida, kuid aku saab tühjaks. No tere tore! Läheb hästi mul :D Kõnnin siis rahulikult väljakuteni. Värav kinni. Hmm.. aga keegid kaks tüüpi seal tennis siiski mängivad, ju siis ronisid nad üle aia. Ma küll väravakoodi teadsin, aga ei hakanud luku kallal kohe logistama, sest ei ole kindel, kas Richard üldse ilmub kohale. Ootasin mõnda aega värava taga. Mängivad poisid ka juba lõpetasid, ja hüppasid suure kolina ja kukkumisega väravalt alla. Olin juba hea 25minutit oodanud. Poisid soovisid mulle kena mängimist, nojah, kui üldse eks. Lõpuks otsustasin värava ikkagi avada, ja üksinda mängima minna. Värava tabalukk ei läinud lahti. Kurja! Kogu aeg sellega jama, ja nii ma pidingi järjekordselt üle värava ronima, nagu mingi röövel. Mul oli nüüd siis 4 palli olemas, kuna leidsin ju need väljakult - ju siis keegi leidis, et tal meid vaja ei ole, aga minul küll on. Poolteist tundi või tunnikese toksisin serve ja olin juba peaaegu lahkumas, kui Rich välja ilmus. Mängisin temaga veel 1h ja siis ta arvas, et võiks nüüd lõpetada, kuna ta tunneb end väsinuna. Ega mul selle vastu otseselt miskit polnud, kuigi füüsise poolest oleksin jõudnud veel mängida. Lohiseme siis ülesmäkke tagasi ja enne kui me teed lahku läksid, otsustasime, st Richard otsustas, et me Reedel veel tennist mängima läheme, kuna ta lahkub koju juba pühapäeval. Andisn oma peaaegu Jah-sõna.
Väike maiustamine ja netitamine ja ehk tuleb kunagi uni ka.
Isver küll, võiks juba rutem tulla !!
Neljapäev
Täna oli megalt rõve ilm. No kohe selline vastik talv. Tuul oli meeletult kõva, vihma üritas sadada ka vahelduva eduga. No minu jooksmaminekutuju oli küll kohe täiega kadunud! Mingi aeg ajasin end ikkagi välja, sest raamatuvirn ootab raamatukokku tagasitarimist ja täna tähtaeg ka neil. Jõle, mis ilm. Panin kohe kenasti talvejope selga. Ja ikka asja eest, sest õues valitses täna tõsine talvepoolne ilm. Lihtsalt ebanormaalne ma ütlen!
Seejärel login poodi, sest leivamääret vaja. Kohtan poest väljudes Eddut aka Edith, kellega oli kindlasti vaja keset kitsast kõnniteed pool tundi lobiseda ja paljaid sääremarju külmetada. Jah, oli ikka vaja, muudmoodi me ju ei oska!
Adios Eddule ja hola toale. Uuh, soe :)
Ma alustasin ka Justin Petrone "My Estonia 1" lugemist, kuid ega väga ei edene, aga ma väga üritan, sest raamat on tegelikult väga lõbus!
Vat selline päev siis...
Saturday, 28 May 2011
Sunday, 22 May 2011
22. mai - Pühapäev
Telefon ehk äratuskell tirises kell 11. Kuigi tundus, et võiksin veel edasi magada, ei lasknud ma sellel juihtuda ning ajasin end voodist välja.
Igapäevane hommikune rutiin ja hommikusöök ja tennisessemineku otsustamine. Õues möllas täna ja siiamaani kusjuures, megakõva tuul! Sellele vaatama otsustasin linna minna ja vaadata, ehk keegi ikka on tenniseväljakul. Lahkusin toast kella 1 paiku, et veel raha välja võtta ja siis poest läbi käia, sest pärast tennis ehk kell 4 on juba kõik asjad siin pühapäeviti kinni.
Richard sõnumeerib, ja küsib, kas ma täna tennisesse ka lähen. Vastaksin talle koheselt, et "jah", kui mul vaid moblal raha oleks. Kiirustan siis teise poodi, et raha peale laadida. Tahtsin küll vaid paari naela eest laadida, kuid tuli välja, et 5 oli miinimum. Nojah, mis seals ikka. Üritan siis Richile tagasi sõnumeerida, kuid telefon streigib, sest ta kavatses kohe-kohe tühjaks saama hakata. Jah, telefon saigi täiesti tühjaks, nii et ma ei teagi, kas mul on täna paarilist või mitte. No "tore tore". Saabun tenniseväljakute värava taha ja asun ootele. 2 poissi küll mängisid väljakul, kuid mina neid ei tundnud ja väljakule tormama ei hakanud, et koos mängida. Ja arvatavasti olid nad ka üle värava roninud, sest lukk oli kinni. Varsti olidki nad valmis, hüppasid üle värava, soovisid mulle edu mänguks, ja mina ikka ootasin, et ehk Rich tuleb. Kella sain ka vaevu vaadata, sest telefon ju tühi. Kuna ma värava luku koodi teadsin, üritasin seda lahti saada, kuid mul ei õnnestunud see sugugi, ja see pole muideks esimene kord. Njahh.. mis muud kui: üle aia ronida! Jap, seda ma tegingi, ja ka mitte esimest korda. Kell oli juba veerand 3 ja otsustasin serve lööma hakata. Mul oli endal kaks palli olemas, milled eelmine kord väljakult kaasa krabasin, sest keegi neid enda omaks ei tunnistanud ja leidsin täna veel 2 palli. No tore!
Mängisin iseeneda, väljaku, tuule ja päikesega umbes kolmveerand tundi ja otsustasin siis kodinad kokku korjata ning väljakult lahkuda. Kuigi tuul oli jube kõva, ja päike vaid vahepeal end näitas, oli kuidagi ikkagi palav, kuigi kraade vaid 15. Huvitav... Otsustasin, et lahkun seda teed ehk põõsalist müüripidi, mida poisid mind ükspäev vedasid.
Ei olnud vist hea mõte, sest äärepealt oleksin alla kukkunud sealt ja peale selle sain vasaku jala hirmus kriimuliseks, nagu oleksin väiksemat laadi sõjas käinud, ja näen nüüd välja nagu Ronja.
Nüüd otsustas ka päike minuga jääda kuni ühikani välja. Jap, täitsa soe hakkas.
Istusin korraks maha, avasin rosinakommide paki ja asusin neid kugistama. Mul oli veel plaanis siin poes käia, et leiba osta, kuid ei suutnud end kohe liigutada, ja läksin pärast kella 4. Kõnnin siis rahulikul meelel poeni, kui see mulle suletud ust näitab. No tore küll! Mul oli nagu selline kahtlus korraks, et ehk on see pood siin ka kella 4ni vaid lahti, kuid ei tahtnud seda uskuda. Aga loomulikult on kella neljani kui Kristina tahab leiba ostma minna.. Ei tegelikult tuleb välja, et pühapäeviti ongi kell 4 viimane taks ja kogu moos!
Tuleb siis hommikul leiva järele minna.. njah.
Longin tagasi tuppa ja võtan kohe rosinakomme sellise pettumuse peale!
Nett, emme, blogi. Uni?
Igapäevane hommikune rutiin ja hommikusöök ja tennisessemineku otsustamine. Õues möllas täna ja siiamaani kusjuures, megakõva tuul! Sellele vaatama otsustasin linna minna ja vaadata, ehk keegi ikka on tenniseväljakul. Lahkusin toast kella 1 paiku, et veel raha välja võtta ja siis poest läbi käia, sest pärast tennis ehk kell 4 on juba kõik asjad siin pühapäeviti kinni.
Richard sõnumeerib, ja küsib, kas ma täna tennisesse ka lähen. Vastaksin talle koheselt, et "jah", kui mul vaid moblal raha oleks. Kiirustan siis teise poodi, et raha peale laadida. Tahtsin küll vaid paari naela eest laadida, kuid tuli välja, et 5 oli miinimum. Nojah, mis seals ikka. Üritan siis Richile tagasi sõnumeerida, kuid telefon streigib, sest ta kavatses kohe-kohe tühjaks saama hakata. Jah, telefon saigi täiesti tühjaks, nii et ma ei teagi, kas mul on täna paarilist või mitte. No "tore tore". Saabun tenniseväljakute värava taha ja asun ootele. 2 poissi küll mängisid väljakul, kuid mina neid ei tundnud ja väljakule tormama ei hakanud, et koos mängida. Ja arvatavasti olid nad ka üle värava roninud, sest lukk oli kinni. Varsti olidki nad valmis, hüppasid üle värava, soovisid mulle edu mänguks, ja mina ikka ootasin, et ehk Rich tuleb. Kella sain ka vaevu vaadata, sest telefon ju tühi. Kuna ma värava luku koodi teadsin, üritasin seda lahti saada, kuid mul ei õnnestunud see sugugi, ja see pole muideks esimene kord. Njahh.. mis muud kui: üle aia ronida! Jap, seda ma tegingi, ja ka mitte esimest korda. Kell oli juba veerand 3 ja otsustasin serve lööma hakata. Mul oli endal kaks palli olemas, milled eelmine kord väljakult kaasa krabasin, sest keegi neid enda omaks ei tunnistanud ja leidsin täna veel 2 palli. No tore!
Mängisin iseeneda, väljaku, tuule ja päikesega umbes kolmveerand tundi ja otsustasin siis kodinad kokku korjata ning väljakult lahkuda. Kuigi tuul oli jube kõva, ja päike vaid vahepeal end näitas, oli kuidagi ikkagi palav, kuigi kraade vaid 15. Huvitav... Otsustasin, et lahkun seda teed ehk põõsalist müüripidi, mida poisid mind ükspäev vedasid.
Ei olnud vist hea mõte, sest äärepealt oleksin alla kukkunud sealt ja peale selle sain vasaku jala hirmus kriimuliseks, nagu oleksin väiksemat laadi sõjas käinud, ja näen nüüd välja nagu Ronja.
Nüüd otsustas ka päike minuga jääda kuni ühikani välja. Jap, täitsa soe hakkas.
Istusin korraks maha, avasin rosinakommide paki ja asusin neid kugistama. Mul oli veel plaanis siin poes käia, et leiba osta, kuid ei suutnud end kohe liigutada, ja läksin pärast kella 4. Kõnnin siis rahulikul meelel poeni, kui see mulle suletud ust näitab. No tore küll! Mul oli nagu selline kahtlus korraks, et ehk on see pood siin ka kella 4ni vaid lahti, kuid ei tahtnud seda uskuda. Aga loomulikult on kella neljani kui Kristina tahab leiba ostma minna.. Ei tegelikult tuleb välja, et pühapäeviti ongi kell 4 viimane taks ja kogu moos!
Tuleb siis hommikul leiva järele minna.. njah.
Longin tagasi tuppa ja võtan kohe rosinakomme sellise pettumuse peale!
Nett, emme, blogi. Uni?
21. mai - Laupäev ja Külli sünnipäev!! :)
Teate, tänane päev oli täielik laisklemise päev. Ärkasin ikka poole 11 ajal ja edasine päev kulges arvuti seltsis. Enne oli muidugi vaja teda pool tundi käima putitada. Oh, kuidas ta mul üle viskab! Aga ma pean temaga ikka hell olema, ta ju vana poiss ka juba(ma arvan, et ta on poiss, ma ei teagi miks - põikpäisus?), kuigi mõnikord tahaks talle virutada küll!!!
Noh, selline mõttetult mõttetu päev oligi.
Ei mingit uudist.
Eksamijärgne pingelangus..
Noh, selline mõttetult mõttetu päev oligi.
Ei mingit uudist.
Eksamijärgne pingelangus..
20. märts - Rene´ sünnipäev + EKSAM!!
Öö möödus vaatamata eelolevale eksmile täitsa rahulikult. Hommikul poolunes oli mul Beckett, Brecht ja Barba täitsa selge, sest millegipärast tulid kõiksugused õpitud faktid nende kohta pähe. Ehk mingil määral eksam mu unes siiski vist oli. Hommik st kell 11 algas rahulikult. Kiirustamist ei olnud, sest eksam algas alles kell 2, nii et jäi selline mõnus aeg materjali ülekordamiseks.
Märkmeid lugedes tungis väikene ärevus sisse küll. Pidin ikka paar korda end maha rahustama ja üles-alla hüppama, ja endale kinnitama, et ma oskan ja tean kõike, mida vaja ja asi läheb hästi. Noh eks fakt, et esimene eksam ja ingilse keeles vast lisasid pisut närvikõdi juurdegi. Tavaliselt ei ole ma väga närvieedu enne eksameid. Kell hakkas 1 saama. Viskasin endale pisut viisakamad riided selga, noh sellised eksamilikud riided ikka - mugav halli-musta kombinatsioon. Ja ikka põlvpüksid, juhuks kui tekib vajadus jalgu tagumiku alla seada, mis oleks nii minulik. Kella 1.40ks olin eksamitoimumiskoha ees, õues ja ootasin Sandrat ja Edithit, kellega pidime kokku saama, et siis endid maha rahustada kui vaja. Kusjuures ma olin väga rahulik miskipärast ja närvid kadusid pärast toast lahkumist. Noh tegelikult mulle meeldib eksameid ja kontrolltöid teha, aga vaid siis kui ma arvan, et ma neid enam-vähem ka oskan..
Pisut enne kella kahte hakati meid ruumidesse laskma. Üksikud puust lauad ja väetid rrauast-puust toolid. Ma arvan, et meid oli ühe ruumis kokku kusagil 60, kuid ruum oli väga mõnus jahe. Mul ei tekkinud kirjutamise ajal kordagi mõtet, et oh isver kui palav või külm mul on. Üllatavalt mõnus atmosfäär ka. Kusjuures mulle tundus, et inglased olid rohkemgi närvis, kui meie välismaalased, kuigi eeldaks ju vastupidist.
6 minutit räägiti meile juhendist ja ähvardati töö käestäravõtmisega kui keegi peaks pead kuhugile poole pöörama või kellegiga mingisugustki silm-sidet tegema. Et meid "rebaseid" veelgi rohkem närvi ajada? Üks meesterahvas rääkis vahepeal ka walesi keeles, sest mitmed vist inglise keelt ei tunnista või oli see mingi formaalsuse küsimus. Igatahes, tekkis küsimus, et mis asja ta räägib, kas ma ei peagi aru saama temast või ma lihtsalt olen meeletult halb inglise keeles, ja ei saa temast sõnagi aru? Aga jah, walesi keel. 2.06 alustasime kriblamist, st teised alustasid, mina võtsin hea 10minutit aega, et pisut küsimustesse süveneda ja heamad välja valida. Alguses tuli meil täita paar lehekest enda andmetega ja siis sai asuda eksami enda kallale. 7 küsimust, ja 2 pidime valima. Valisin Brechti ja Becketti, sest Barba küsimus oli liiga pikk, ja ei hakanud aega raiskama, et sellest aru üritada saada. Vihtusin paberitele(selline suuremat sorti vihikulaadne kaustik oli meil, hästi mugav - ei pea muretsema, et lehed otsa saaks vms) kirjutada nii, et sõrmed krampis. Tunnike ühele ja teine tunnike teisele küsimusele oli plaanis, kuid teisele küsimusele jäi aega umbes 45 minutit vastamiseks. Kohati oli jõle ebamugav, sest mustandit ju kirjutada ei saanud, pidi kohe kõik mõtted paberile lajatama, ja üritama need loogilisse järjekorda ka panna. Õahh! Pisut selline jamakas jah. Aga üldiselt läks vist täitsa hästi. Väga toppama kuskil ei jäänud, kui paar hingetõmbehetke välja arvata, ja mõne sõnaga maadlemist, mis mitte kuidagi inglise keeles meelde ei tulnud ja siis tuli, voalaa - saksa keel kohale. Tere tore. Ajast oluliselt puudus ei tulnud ja lõpulaused poolikuks ei jäänud, kuid ega poleks ära öelnud lisaajast, et kritseldised üle lugeda. Ma arvan, et kummagi küsimuse kohta jõudsin kirjutada umbes 1000-1500 sõna, et võib praegu rahule jääda küll. Eks siis vaatab, kas ka jään, kui tulemused teada saab. Tegelikult pidasin ma võimatuks kahe tunni jooksul kirjutada kaks esseed! Täiesti hull lihtsalt! Aga jah, tuli oli käpas..
Jusver kui hea tunne oli kui eksam läbi sai! Kogu see õppimine ja põdemine sai selleks korraks läbi! Maruhea! Väga hüpata ja hõisata ei õnnestunud, sest meid hakati kohe keelama, sest teises ruumis eksam veel kestis. No selge.
Uskumatu tegelikult, et see kauaoodatud "asi" tehtud sai! Tahaks kohe veel kirjutada eksamit(see ei ole iroonia muide).
Pärast eksamit läksime Edithi, Sandra ja Niall'iga natuke edasi redutama. Käisime poest läbi ja siis Edithi juurde küpsisele ja teele ja siis tagasi Unioni(tudengite pidude baar vms) ja siis otsustasime piljardid mängida. Ma ei ole selle mängu fänn just, sest ma ei oska kiid käeski hoida. Aga sai mängitud, sest Sandra oskas palle aukudesse ka lüüa! :D Peaaegu, et tore mäng isegi. Siis läksime õue ja kukkusime veel lobisema ning tuppa jõudsin ma alles kella 7 paiku. Korraliku söögi aeg!
Kella 9 aeg otsustasin ikkagi poodi minna ja end maailmaheade ameerika küpsistega premeerida. Neid neli pakis ongi, kuid 2 korraga ära süüa on tükk tegu, sest nad on päris suured ja magusad ja rasvased.
Ei mäletagi, mis kella ajal mind voodi kutsus, aga ehk mingi enne 1 ikka oli.
Kenat und teile! Minul on küll selline pingelangus, et pea "kenasti" valutab päev otsa..
Märkmeid lugedes tungis väikene ärevus sisse küll. Pidin ikka paar korda end maha rahustama ja üles-alla hüppama, ja endale kinnitama, et ma oskan ja tean kõike, mida vaja ja asi läheb hästi. Noh eks fakt, et esimene eksam ja ingilse keeles vast lisasid pisut närvikõdi juurdegi. Tavaliselt ei ole ma väga närvieedu enne eksameid. Kell hakkas 1 saama. Viskasin endale pisut viisakamad riided selga, noh sellised eksamilikud riided ikka - mugav halli-musta kombinatsioon. Ja ikka põlvpüksid, juhuks kui tekib vajadus jalgu tagumiku alla seada, mis oleks nii minulik. Kella 1.40ks olin eksamitoimumiskoha ees, õues ja ootasin Sandrat ja Edithit, kellega pidime kokku saama, et siis endid maha rahustada kui vaja. Kusjuures ma olin väga rahulik miskipärast ja närvid kadusid pärast toast lahkumist. Noh tegelikult mulle meeldib eksameid ja kontrolltöid teha, aga vaid siis kui ma arvan, et ma neid enam-vähem ka oskan..
Pisut enne kella kahte hakati meid ruumidesse laskma. Üksikud puust lauad ja väetid rrauast-puust toolid. Ma arvan, et meid oli ühe ruumis kokku kusagil 60, kuid ruum oli väga mõnus jahe. Mul ei tekkinud kirjutamise ajal kordagi mõtet, et oh isver kui palav või külm mul on. Üllatavalt mõnus atmosfäär ka. Kusjuures mulle tundus, et inglased olid rohkemgi närvis, kui meie välismaalased, kuigi eeldaks ju vastupidist.
6 minutit räägiti meile juhendist ja ähvardati töö käestäravõtmisega kui keegi peaks pead kuhugile poole pöörama või kellegiga mingisugustki silm-sidet tegema. Et meid "rebaseid" veelgi rohkem närvi ajada? Üks meesterahvas rääkis vahepeal ka walesi keeles, sest mitmed vist inglise keelt ei tunnista või oli see mingi formaalsuse küsimus. Igatahes, tekkis küsimus, et mis asja ta räägib, kas ma ei peagi aru saama temast või ma lihtsalt olen meeletult halb inglise keeles, ja ei saa temast sõnagi aru? Aga jah, walesi keel. 2.06 alustasime kriblamist, st teised alustasid, mina võtsin hea 10minutit aega, et pisut küsimustesse süveneda ja heamad välja valida. Alguses tuli meil täita paar lehekest enda andmetega ja siis sai asuda eksami enda kallale. 7 küsimust, ja 2 pidime valima. Valisin Brechti ja Becketti, sest Barba küsimus oli liiga pikk, ja ei hakanud aega raiskama, et sellest aru üritada saada. Vihtusin paberitele(selline suuremat sorti vihikulaadne kaustik oli meil, hästi mugav - ei pea muretsema, et lehed otsa saaks vms) kirjutada nii, et sõrmed krampis. Tunnike ühele ja teine tunnike teisele küsimusele oli plaanis, kuid teisele küsimusele jäi aega umbes 45 minutit vastamiseks. Kohati oli jõle ebamugav, sest mustandit ju kirjutada ei saanud, pidi kohe kõik mõtted paberile lajatama, ja üritama need loogilisse järjekorda ka panna. Õahh! Pisut selline jamakas jah. Aga üldiselt läks vist täitsa hästi. Väga toppama kuskil ei jäänud, kui paar hingetõmbehetke välja arvata, ja mõne sõnaga maadlemist, mis mitte kuidagi inglise keeles meelde ei tulnud ja siis tuli, voalaa - saksa keel kohale. Tere tore. Ajast oluliselt puudus ei tulnud ja lõpulaused poolikuks ei jäänud, kuid ega poleks ära öelnud lisaajast, et kritseldised üle lugeda. Ma arvan, et kummagi küsimuse kohta jõudsin kirjutada umbes 1000-1500 sõna, et võib praegu rahule jääda küll. Eks siis vaatab, kas ka jään, kui tulemused teada saab. Tegelikult pidasin ma võimatuks kahe tunni jooksul kirjutada kaks esseed! Täiesti hull lihtsalt! Aga jah, tuli oli käpas..
Jusver kui hea tunne oli kui eksam läbi sai! Kogu see õppimine ja põdemine sai selleks korraks läbi! Maruhea! Väga hüpata ja hõisata ei õnnestunud, sest meid hakati kohe keelama, sest teises ruumis eksam veel kestis. No selge.
Uskumatu tegelikult, et see kauaoodatud "asi" tehtud sai! Tahaks kohe veel kirjutada eksamit(see ei ole iroonia muide).
Pärast eksamit läksime Edithi, Sandra ja Niall'iga natuke edasi redutama. Käisime poest läbi ja siis Edithi juurde küpsisele ja teele ja siis tagasi Unioni(tudengite pidude baar vms) ja siis otsustasime piljardid mängida. Ma ei ole selle mängu fänn just, sest ma ei oska kiid käeski hoida. Aga sai mängitud, sest Sandra oskas palle aukudesse ka lüüa! :D Peaaegu, et tore mäng isegi. Siis läksime õue ja kukkusime veel lobisema ning tuppa jõudsin ma alles kella 7 paiku. Korraliku söögi aeg!
Kella 9 aeg otsustasin ikkagi poodi minna ja end maailmaheade ameerika küpsistega premeerida. Neid neli pakis ongi, kuid 2 korraga ära süüa on tükk tegu, sest nad on päris suured ja magusad ja rasvased.
Ei mäletagi, mis kella ajal mind voodi kutsus, aga ehk mingi enne 1 ikka oli.
Kenat und teile! Minul on küll selline pingelangus, et pea "kenasti" valutab päev otsa..
Saturday, 21 May 2011
19. mai - Neljapäev
Ärkamise kohta mingit erilist uudist ei ole.
Kell 5 on Edithi ja Sandraga kokkusaamine õppimiseks.
Täna oli viimane aeg Eugenio Barba'st lugema hakata. Enne lugesin veel Samuel Beckett'ist - küll küllale liiga pole veel tegema hakanud.
Kuigi ma lugesin Barba'st ja käsitlesin teda ka eelmisel semestril, ei tee mäluvärskendus paha ja võtsin raamatu kätte, ja ega suurt eelmisest semestrist ei mäleta ka ju. Vana mälu nagu mul on eksju. Lugesin Mitu tundi Barba raamatut. Imestasin kuidas mul see nii ruttu käis. Read said otsa kui imeväel, ja 40 lehte oligi jälle loetud. Ja oligi aeg end inimese moodi riidesse panna ning majast väljuda.
4.45 saime tüdrukutega kokku, et siis Sandra palvel veel poest läbi käia. Ma ise kusjuures ei ostnudki midagi, sest olin ennist kaks makaroni söönud, ja arvasin, et jään elama küll.
Esimene pool tundi oli meil rohkem söömist kui õppimist, sest Edith tõi välja ema saadetud eesti šokolaadid ja kuivatatud puuviljasegu. Lihtsalt jumalikult head on Eesti maiustused!
Aga peab tunnistama, et ega söömine aitabki õppimisele kaasa. Aega kulub rohkem, kuid pähe jääb vast ka rohkem. Mõne tunni möödudes kostitas Edith meid juurviljavaagnaga. No ja mis saab olla veel parem kui juurviljad!!!!
Meie õppimine venis väga pikale ning lõpetasime alles pärast kella 11. Vot nii usinad õppijad me olemegi! Ma arvan, et me saime koos õppides täitsa palju asju selgemaks, nii et koos arutlemine ja mõtisklemine tuli kasuks.
Kell läheneb 12nele. Jah, väsimus kipub silma tulema, kontidesse ka vist. Loen veel enda meeletult palju kirjapandud märkmed üle, ristsõnad ja magale!
Kell 5 on Edithi ja Sandraga kokkusaamine õppimiseks.
Täna oli viimane aeg Eugenio Barba'st lugema hakata. Enne lugesin veel Samuel Beckett'ist - küll küllale liiga pole veel tegema hakanud.
Kuigi ma lugesin Barba'st ja käsitlesin teda ka eelmisel semestril, ei tee mäluvärskendus paha ja võtsin raamatu kätte, ja ega suurt eelmisest semestrist ei mäleta ka ju. Vana mälu nagu mul on eksju. Lugesin Mitu tundi Barba raamatut. Imestasin kuidas mul see nii ruttu käis. Read said otsa kui imeväel, ja 40 lehte oligi jälle loetud. Ja oligi aeg end inimese moodi riidesse panna ning majast väljuda.
4.45 saime tüdrukutega kokku, et siis Sandra palvel veel poest läbi käia. Ma ise kusjuures ei ostnudki midagi, sest olin ennist kaks makaroni söönud, ja arvasin, et jään elama küll.
Esimene pool tundi oli meil rohkem söömist kui õppimist, sest Edith tõi välja ema saadetud eesti šokolaadid ja kuivatatud puuviljasegu. Lihtsalt jumalikult head on Eesti maiustused!
Aga peab tunnistama, et ega söömine aitabki õppimisele kaasa. Aega kulub rohkem, kuid pähe jääb vast ka rohkem. Mõne tunni möödudes kostitas Edith meid juurviljavaagnaga. No ja mis saab olla veel parem kui juurviljad!!!!
Meie õppimine venis väga pikale ning lõpetasime alles pärast kella 11. Vot nii usinad õppijad me olemegi! Ma arvan, et me saime koos õppides täitsa palju asju selgemaks, nii et koos arutlemine ja mõtisklemine tuli kasuks.
Kell läheneb 12nele. Jah, väsimus kipub silma tulema, kontidesse ka vist. Loen veel enda meeletult palju kirjapandud märkmed üle, ristsõnad ja magale!
18. mai - Kolmapäev
Äratus enne kella 11.
Tennises ei käinud, sest vihma hakkas sadama ja lihtsalt ei tahtnud täna minna ka. Mõni kord kohe ei viitsi end vedada kohale. Harva, aga siiski.
Ja õppida oli ka veel vaja, sest juba reedel eksam, ja sellest on vaja ikka ju läbi saada. Ei mingit tennist! Lugesin raamatuid Brechtist ja Beckettist.
Terve päev ainult õppisin/lugesin - ausõna!
Nii igav ma olengi.
Adios. Ööd!
Tennises ei käinud, sest vihma hakkas sadama ja lihtsalt ei tahtnud täna minna ka. Mõni kord kohe ei viitsi end vedada kohale. Harva, aga siiski.
Ja õppida oli ka veel vaja, sest juba reedel eksam, ja sellest on vaja ikka ju läbi saada. Ei mingit tennist! Lugesin raamatuid Brechtist ja Beckettist.
Terve päev ainult õppisin/lugesin - ausõna!
Nii igav ma olengi.
Adios. Ööd!
17. mai - Teisipäev
Äratus oli täna kell 9, sest kell 11 oli Ana'ga kokkusaamine. Kui siis pisut enne kella 11 tuleb mulle sõnum: "Kas me võiksime hoopis kell 12 kohtuda, ei saanud öösel hästi magada?"
Saadan vastuseks, et otseloomulikult. Mitte, et ma oleksin võinud ju siis ise ka kauem magada või midagi, eksole. Aga, ei ole hullu tegelikult - mõnikord tuleb kasuks varemärkamine, ma ei tea veel miks, aga kindlasti tuleb. Nojah saingi natuke veel Brecht'i õppida ja kella 12nks läksin arvutimajja. Astusime Annega peaaegu, et koos uksest sisse. Õppisime eksamiks - rääkisime enda teadmisi teineteisele umbes poolteist tundi. Nii, tagasi tuppa, veel raamatute lugemist ja kella 6ks Edithi juurde Edithi ja Sandraga eksamiks õppima. Saime õues kokku, et siis ühine poeretk ette võtta, sest miskit vaja hamba alla võtta õppimiseks. Me õppisime enamjaolt Brechti, kuid jõudsime ka Beckettist rääkida, ja üleüldse palju rääkida ja vahepeal naerda, kui mõistus enam tähtsat teksti ei kannatanud. Edith keetis meile ka riisi, tegelikult minu pärast, sest ma olin tühja kõhu pärast juba ära keeramas ja ajasin teisi kogemata oma jutuga naerma. Söök söödud,veel pisut õppimist.
Ma arvan, et see oli vist senimaani rekordkauaõppimine. 4h tuli ära küll. Peaks nüüd siis vist tark olema või kuidas? Vara veel.
Pärast kümmet jõudsingi tuppa ja ega enam suurt teha jõudnudki. Täitsa kurnav ikka selline intensiivne õpitöö. Aga sellegipoolest lugesin voodis veel raamatut Brechti kohta. Haah!
Saadan vastuseks, et otseloomulikult. Mitte, et ma oleksin võinud ju siis ise ka kauem magada või midagi, eksole. Aga, ei ole hullu tegelikult - mõnikord tuleb kasuks varemärkamine, ma ei tea veel miks, aga kindlasti tuleb. Nojah saingi natuke veel Brecht'i õppida ja kella 12nks läksin arvutimajja. Astusime Annega peaaegu, et koos uksest sisse. Õppisime eksamiks - rääkisime enda teadmisi teineteisele umbes poolteist tundi. Nii, tagasi tuppa, veel raamatute lugemist ja kella 6ks Edithi juurde Edithi ja Sandraga eksamiks õppima. Saime õues kokku, et siis ühine poeretk ette võtta, sest miskit vaja hamba alla võtta õppimiseks. Me õppisime enamjaolt Brechti, kuid jõudsime ka Beckettist rääkida, ja üleüldse palju rääkida ja vahepeal naerda, kui mõistus enam tähtsat teksti ei kannatanud. Edith keetis meile ka riisi, tegelikult minu pärast, sest ma olin tühja kõhu pärast juba ära keeramas ja ajasin teisi kogemata oma jutuga naerma. Söök söödud,veel pisut õppimist.
Ma arvan, et see oli vist senimaani rekordkauaõppimine. 4h tuli ära küll. Peaks nüüd siis vist tark olema või kuidas? Vara veel.
Pärast kümmet jõudsingi tuppa ja ega enam suurt teha jõudnudki. Täitsa kurnav ikka selline intensiivne õpitöö. Aga sellegipoolest lugesin voodis veel raamatut Brechti kohta. Haah!
Tuesday, 17 May 2011
16. mai - Esmaspäev
Täna oli plaan kella 1 paiku Edithiga linna minna, kuid üks pool sellest luhtus. Nimelt oli Edith jällegi kella 5 ajal alles magama saanud või uni temani jõudnud, ja ta ei olnud suuteline minuga linna tulema. Täitsa loogiline, kui magamisaeg nii hiliseks, või peaks ütlema varaseks kisub.
Aga ma läksin ikkagi linna. Planeeritust küll pool tunnikest hiljem, kuid siiski käisin. Jube sügis on õues, nii et pidin end mõnusalt sisse pakkima - isegi sall sai kaela pandud. Varbad on endiselt paljad, kuigi need peaks vist just soojas olema, aga ei saa ju suve ka päris lootusetult minema hirmutada. Linnaskäimise eesmärk: rosinakommid, et õpingud sujuvamalt kulgeks ja viimased pakid makarone(varsti juba ju koju). Käisin läbi ka ühest rõivapoest, kuid ei saanudki üldse aru, kas ma ka seal poes tahetud olin või mitte, sest peaaegu, et kõik riided algasid suurusnumbrist 40 ja rohkem. Mis värk? Ei saanudki ma sotti.. hmm.
Üles kõndides üritas vihm mind enda paari piisaga ähvardada, kuid ta ei suutnud seda väga teha. Sest sadama ta ikkagi ei hakanud. Ja mul oli relv "kapuuts" varuks, haah!
Oi, aga üleskõndimine osutus väga palavaks. Isver, milline leitsak järsku eikuskilt tuli. Koorisin end kohe poole õhemaks. On ikka jama selle riietumisega ja mäega, saa sa siis aru, mis selga tuleb panna!?
Jõudsin enne nelja tuppa. Otseloomulikult tuli hakata kohe rosinakomme sööma, mhm.
Ja siis lugema Brecht'i jälle.
Ja nii oligi.
Õhtuks olin täitsa unine, nii et filmi suutsin vaid 10 minutit vaadata, kuid siis otsustasin voodis veel õppimise kasuks, aga ei olnud vist väga hea mõte. Sest see viis mu une täitsa minema, nii et tuli mitu aega külgi pöörata ja unetu olla. oh jahh.
Kokku seda magamisaega palju ei saagi ju nagu..
Aga ma läksin ikkagi linna. Planeeritust küll pool tunnikest hiljem, kuid siiski käisin. Jube sügis on õues, nii et pidin end mõnusalt sisse pakkima - isegi sall sai kaela pandud. Varbad on endiselt paljad, kuigi need peaks vist just soojas olema, aga ei saa ju suve ka päris lootusetult minema hirmutada. Linnaskäimise eesmärk: rosinakommid, et õpingud sujuvamalt kulgeks ja viimased pakid makarone(varsti juba ju koju). Käisin läbi ka ühest rõivapoest, kuid ei saanudki üldse aru, kas ma ka seal poes tahetud olin või mitte, sest peaaegu, et kõik riided algasid suurusnumbrist 40 ja rohkem. Mis värk? Ei saanudki ma sotti.. hmm.
Üles kõndides üritas vihm mind enda paari piisaga ähvardada, kuid ta ei suutnud seda väga teha. Sest sadama ta ikkagi ei hakanud. Ja mul oli relv "kapuuts" varuks, haah!
Oi, aga üleskõndimine osutus väga palavaks. Isver, milline leitsak järsku eikuskilt tuli. Koorisin end kohe poole õhemaks. On ikka jama selle riietumisega ja mäega, saa sa siis aru, mis selga tuleb panna!?
Jõudsin enne nelja tuppa. Otseloomulikult tuli hakata kohe rosinakomme sööma, mhm.
Ja siis lugema Brecht'i jälle.
Ja nii oligi.
Õhtuks olin täitsa unine, nii et filmi suutsin vaid 10 minutit vaadata, kuid siis otsustasin voodis veel õppimise kasuks, aga ei olnud vist väga hea mõte. Sest see viis mu une täitsa minema, nii et tuli mitu aega külgi pöörata ja unetu olla. oh jahh.
Kokku seda magamisaega palju ei saagi ju nagu..
15. mai - pühapäev
Tavaliselt tennisepäev.
Ärkasin kell 11 ja mõttega tennisesse minna. Kuigi sel ajal vihma sadas, lootsin, et ehk jääb kella 1.30neks üle. Kuid tuli välja, et lootus on lollide lohutus.Ei jäänud siin järgi miskit, vaid hullemaks läks, ja asi kiskus üleüldse tormilaadseks.
Nii me siis tennisesse ei läinudki, vaid suunasin oma pilgu raamatutesse. Üldse kohe ei viitsi enam õppida, kuid õppimine alles algab. Ega see Brecht väga igav ei olegi kusjuures, lihtsalt kui on VAJA midagi teha, siis kohe üldse ei tahaks ju...
Hiljem vaatasin ka mõnda filmikest, nt "From Prada to Nada" (normaalne film, kus väga mõtlema ei pea) ja "I am Number 4" (täitsa hea film, ja sama näitleja, kes "Beastly's", kuigi ma ei teadnud seda üldse. Aga näitleja hakkas meeldima, nii et ootan aga tema uusi filme. )
Kell on palju.
Voodisseminek ja veel Brechti lugemist ning märkmete tegemsit. Voodis on kuidagi lihtsam ja kiirem lugeda. Huvitav..
See ya!
Ärkasin kell 11 ja mõttega tennisesse minna. Kuigi sel ajal vihma sadas, lootsin, et ehk jääb kella 1.30neks üle. Kuid tuli välja, et lootus on lollide lohutus.Ei jäänud siin järgi miskit, vaid hullemaks läks, ja asi kiskus üleüldse tormilaadseks.
Nii me siis tennisesse ei läinudki, vaid suunasin oma pilgu raamatutesse. Üldse kohe ei viitsi enam õppida, kuid õppimine alles algab. Ega see Brecht väga igav ei olegi kusjuures, lihtsalt kui on VAJA midagi teha, siis kohe üldse ei tahaks ju...
Hiljem vaatasin ka mõnda filmikest, nt "From Prada to Nada" (normaalne film, kus väga mõtlema ei pea) ja "I am Number 4" (täitsa hea film, ja sama näitleja, kes "Beastly's", kuigi ma ei teadnud seda üldse. Aga näitleja hakkas meeldima, nii et ootan aga tema uusi filme. )
Kell on palju.
Voodisseminek ja veel Brechti lugemist ning märkmete tegemsit. Voodis on kuidagi lihtsam ja kiirem lugeda. Huvitav..
See ya!
14. mai - laupäev - Eurovisiooni finaal!!!
Täna oli päevakorras palju lugemist Brecht'i kohta ja märkmete tegemist ning õhtul otseloomulikult Eurovisoon. Ma kardan, et minu vaatamiseta ei saagi seda üldse toimuda!
Ma ei teagi, mis ma tegin peale lugemise veel. Lugesin veel vist.
Olin end juba peaaegu et eurovisioonivaatamseks paigale seadnud, kui Sandra kutsus mind Unionisse(tudengite peokoht vms), kus toimub ühine euroka vaatamine. Läksingi, sest seltsis ikka lõbusam, ja saab kommentaare kellegagi jagada! Õige telekanal lülitati suurele ekraanile käima mõned minutid pärast kella kaheksat. Noh, ei olnud hullu, miskit suurt ei jõudnud selle ajaga veel juhtuda.
Meeldisid nt Blue laul, mis esimese korra kuulamisel juba kohe meelde jäi ja Hispaania. Kusjuures, hispaania laul on täiega Mait Maltise ühe mingisuguse laulu viisiga. Ma ei suuda meenutada, mis laul see täpselt on. Kui Maltis pole, siis Karl Madis kindlasti! Homme kohe otsin üles laulu Maltiselt.
Eurovsisioonivaatamine oli mõnus, sest olime kusagil piljardi jms ruumis, kuhu olid maha laotatud suured padjad, millel siis kõik mõnusasti lebotada said. Me saime "esimesse ritta". Noh Eesti jaoks panin ikka prillid ka ette, et kohe eriti hästi neid näha oleks. Mis tegi vaatamise veelgi mõnusamaks, oli Adele pakutud Kalevi šokolaad. Isver kui hea asi see on ikka! Uskumatu igatsemine eesti maiuste järgi. Noh tegelikult vist mitte nii väga uskumatu, ag jah.. Hästi armas!
Meie emotsioonid ei olnud just väga laes Eesti tulemuse pärast, kusjuures Getter laulis finaalis minu arust pareminigi kui poolfinaalis. Nii et igati super! Lihtsalt inimesed Euroopas kaotasid sel õhtul aru ja andsid oma hääled täitsa valedele riikidele! No mis Aserbaidžaan? Nalja teete või! Oleks siis Rootsigi võitnud! No mida jama. Kusjuures, ruumis, kus viibisime, ei olnudki vist kedagi, kes Aserile pöidlaid oleks hoidnud. Pärast nende võitjateks kuulutamist tuli väike "böö" ära küll. Ja mis kuradi moodi Kreeka nii etteotsa oskas ronida? Laul või asi, aru ma ei saa.
PS! Inglise kommentaator oli igavene õeluskott! Iga esineja kohta oli tal midagi kobiseda. Uskumatu lihtsalt kui mõttetult õel võib üks inimene olla! Nii üle viskas lihtsalt! Nt, ütles ta Getteri tantsijate kohta, et nad on ühet tüütumad/ärritvamad tantsijad siin eurovisioonil üldse. No mida? Väga tublid olid minu arust. Ja Dima Bilan'i kohta ütles ta "she" - ei teagi kas meelega, või hea meelega.
Mõttetu kommentaator!
Huuh, emotsionaalselt liikusime edasi diskole. Tantsisime lausa 2 tundi järjest, nii et lõpuks jalad all tudisesid küll juba. Aga mõnus oli sellegipoolest! Rahvast polnud ka palju, nii et sai laiutada kohe mõnuga.
Kella poole kahe ajal laekusin tuppa, panin arvuti magama ning lohisesin ise ka voodisse. Uni oli peaaegu kiire tulema küll.
Võib rahule jääda!
Ma ei teagi, mis ma tegin peale lugemise veel. Lugesin veel vist.
Olin end juba peaaegu et eurovisioonivaatamseks paigale seadnud, kui Sandra kutsus mind Unionisse(tudengite peokoht vms), kus toimub ühine euroka vaatamine. Läksingi, sest seltsis ikka lõbusam, ja saab kommentaare kellegagi jagada! Õige telekanal lülitati suurele ekraanile käima mõned minutid pärast kella kaheksat. Noh, ei olnud hullu, miskit suurt ei jõudnud selle ajaga veel juhtuda.
Meeldisid nt Blue laul, mis esimese korra kuulamisel juba kohe meelde jäi ja Hispaania. Kusjuures, hispaania laul on täiega Mait Maltise ühe mingisuguse laulu viisiga. Ma ei suuda meenutada, mis laul see täpselt on. Kui Maltis pole, siis Karl Madis kindlasti! Homme kohe otsin üles laulu Maltiselt.
Eurovsisioonivaatamine oli mõnus, sest olime kusagil piljardi jms ruumis, kuhu olid maha laotatud suured padjad, millel siis kõik mõnusasti lebotada said. Me saime "esimesse ritta". Noh Eesti jaoks panin ikka prillid ka ette, et kohe eriti hästi neid näha oleks. Mis tegi vaatamise veelgi mõnusamaks, oli Adele pakutud Kalevi šokolaad. Isver kui hea asi see on ikka! Uskumatu igatsemine eesti maiuste järgi. Noh tegelikult vist mitte nii väga uskumatu, ag jah.. Hästi armas!
Meie emotsioonid ei olnud just väga laes Eesti tulemuse pärast, kusjuures Getter laulis finaalis minu arust pareminigi kui poolfinaalis. Nii et igati super! Lihtsalt inimesed Euroopas kaotasid sel õhtul aru ja andsid oma hääled täitsa valedele riikidele! No mis Aserbaidžaan? Nalja teete või! Oleks siis Rootsigi võitnud! No mida jama. Kusjuures, ruumis, kus viibisime, ei olnudki vist kedagi, kes Aserile pöidlaid oleks hoidnud. Pärast nende võitjateks kuulutamist tuli väike "böö" ära küll. Ja mis kuradi moodi Kreeka nii etteotsa oskas ronida? Laul või asi, aru ma ei saa.
PS! Inglise kommentaator oli igavene õeluskott! Iga esineja kohta oli tal midagi kobiseda. Uskumatu lihtsalt kui mõttetult õel võib üks inimene olla! Nii üle viskas lihtsalt! Nt, ütles ta Getteri tantsijate kohta, et nad on ühet tüütumad/ärritvamad tantsijad siin eurovisioonil üldse. No mida? Väga tublid olid minu arust. Ja Dima Bilan'i kohta ütles ta "she" - ei teagi kas meelega, või hea meelega.
Mõttetu kommentaator!
Huuh, emotsionaalselt liikusime edasi diskole. Tantsisime lausa 2 tundi järjest, nii et lõpuks jalad all tudisesid küll juba. Aga mõnus oli sellegipoolest! Rahvast polnud ka palju, nii et sai laiutada kohe mõnuga.
Kella poole kahe ajal laekusin tuppa, panin arvuti magama ning lohisesin ise ka voodisse. Uni oli peaaegu kiire tulema küll.
Võib rahule jääda!
Monday, 16 May 2011
13. mai ja reede
Halb päev? Ikkagi 13 ja reede ju. Avastasin selle alles eile õhtul, et homme meid selline päev ees ootab. Ma arvan kui ise endale seda päeva halvaks ei mõtle, siis on see päev nagu iga teine ja võib-olla paremgi veel! :)
Ahsoo, õigus. Eile käisin ma pärast moodulite valimist veel raamatukogus eksamiks raamatuid toomas. Lootsin, et niikuiniii ei viitsi eriti keegi kohe pärast suurt pingelangust hakata eksamile mõtlema ja ehk on ka piisavalt raamatuid saadaval. Peaagu nii oligi. Minu nimekirjast ei olnud saada vaid paar raamatut, kuid need asendasin teiste samaväärsetega. Veetsin raamatukogus lausa tund aega ja küürutasin ja upitasin raamatute järele. Nooh vaeva nägin, aga asja sain. Raamatumaailmast lahkusin ma lausa 9 raanatuga Brecht'i, Beckett'i ja Barba kohta.
Loodetavasti ma neist enamiku jõuan ka läbi sirvida ja neist kasulikku informatsiooni leida.
Kella 6ks olime plaaninud Edithiga linna minna ühe õpilasfilmi "esilinastusele", kus ka Anne mängis. Kuid Edith kutsus mind kella 4ks umbes juba enda poole, et siis koos minna enne esilinastust üht production projecti performancet vaatama, mis aprillis tegemata jäi ühel grupil. Jõudsin siin Edithi juurde, kus ka Sandra ja Mattias ja uus kook ahjus küpsemas. Noh, lõpuks kulges asi sinnamaale, et kell oli juba 4.20 (4.30 algas performance) ja ma leidsin, et me väga ei jõua enam vist seda vaatama, ja otsustasime mitte minna, vaid kooki sööma hakta. Vahva, kas pole! Imehea kook oli - prantsuse šokolaadikook. Aitäh Sandra ja Edith, järjekordselt!
Kella kuueks, või tegelikult pärast kuute me esilinastusele ka jõudsime. Tegelikult algas üritus juba kell 5, kus pidi siis olema nn punase vaiba event ja pildistamine ja selline glamuur. Kuid me Edithiga ei leidnud selle väga atraktiivse ning otsustasime selle koha vahele jätta, ja seepärast me hiljem kohale saabusimegi. Kusjuures, isegi "peafilmile" eelfilme poldud veel näitama hakatud, kui me kohale jõudsime. Ja rahvast oli ka kuidagi vähe.Umbes 30 minuti pärast hakati meile igasuguseid tudengite filmikesi näitama. Ja lõpuks siis see nn suur film, mis kestis tegelikult vaid 12 minutit. Ei olnud väga hea, lootsin paremat, kuid Anne üllatas mind oma näitlejausutavusega. Hea seegi! Aga tore ikkagi, et läksime ja saime filmikesi näha, ja mina aimu tundegifilmidest. Ja Annet toetasime ma kohalviibimsega ju ka!
Kuna täna polnud ma veel õhtust söönud(nimelt pean ma päevas kas või ühe korragi sooja toitu sööma), ja mingi hetk filmide vahel mainisn Edithile miskit friikarutlite kohta, vedaski ta mind pärast ühte friikate säägikohta, kust me endile friikaid kaasa ostsime. Minu esimene rämpstoit siin vist ! Aga kõhu sai täitsa täis küll, ja söödavad olid teised ka.
Kella 8 paiku laekusin tuppa. Sirvisin paar raamatut, et näha kas keegi jutte tähtsatele lausetele ka alla tõmmanud on. Ja oli! Väga hea, mulle sobib!
Pärast vaatasin vist filmi "Beastly" kui ma ei eksi. Ja päris hea film oli - üllatavalt hea isegi, võiks öelda.
Kell on 1 lähedal ning voodi kutsub. Kas ka uni, on kahtlasevõitu..
Ahsoo, õigus. Eile käisin ma pärast moodulite valimist veel raamatukogus eksamiks raamatuid toomas. Lootsin, et niikuiniii ei viitsi eriti keegi kohe pärast suurt pingelangust hakata eksamile mõtlema ja ehk on ka piisavalt raamatuid saadaval. Peaagu nii oligi. Minu nimekirjast ei olnud saada vaid paar raamatut, kuid need asendasin teiste samaväärsetega. Veetsin raamatukogus lausa tund aega ja küürutasin ja upitasin raamatute järele. Nooh vaeva nägin, aga asja sain. Raamatumaailmast lahkusin ma lausa 9 raanatuga Brecht'i, Beckett'i ja Barba kohta.
 | |
| Hakkame lugema? |
Kella 6ks olime plaaninud Edithiga linna minna ühe õpilasfilmi "esilinastusele", kus ka Anne mängis. Kuid Edith kutsus mind kella 4ks umbes juba enda poole, et siis koos minna enne esilinastust üht production projecti performancet vaatama, mis aprillis tegemata jäi ühel grupil. Jõudsin siin Edithi juurde, kus ka Sandra ja Mattias ja uus kook ahjus küpsemas. Noh, lõpuks kulges asi sinnamaale, et kell oli juba 4.20 (4.30 algas performance) ja ma leidsin, et me väga ei jõua enam vist seda vaatama, ja otsustasime mitte minna, vaid kooki sööma hakta. Vahva, kas pole! Imehea kook oli - prantsuse šokolaadikook. Aitäh Sandra ja Edith, järjekordselt!
Kella kuueks, või tegelikult pärast kuute me esilinastusele ka jõudsime. Tegelikult algas üritus juba kell 5, kus pidi siis olema nn punase vaiba event ja pildistamine ja selline glamuur. Kuid me Edithiga ei leidnud selle väga atraktiivse ning otsustasime selle koha vahele jätta, ja seepärast me hiljem kohale saabusimegi. Kusjuures, isegi "peafilmile" eelfilme poldud veel näitama hakatud, kui me kohale jõudsime. Ja rahvast oli ka kuidagi vähe.Umbes 30 minuti pärast hakati meile igasuguseid tudengite filmikesi näitama. Ja lõpuks siis see nn suur film, mis kestis tegelikult vaid 12 minutit. Ei olnud väga hea, lootsin paremat, kuid Anne üllatas mind oma näitlejausutavusega. Hea seegi! Aga tore ikkagi, et läksime ja saime filmikesi näha, ja mina aimu tundegifilmidest. Ja Annet toetasime ma kohalviibimsega ju ka!
Kuna täna polnud ma veel õhtust söönud(nimelt pean ma päevas kas või ühe korragi sooja toitu sööma), ja mingi hetk filmide vahel mainisn Edithile miskit friikarutlite kohta, vedaski ta mind pärast ühte friikate säägikohta, kust me endile friikaid kaasa ostsime. Minu esimene rämpstoit siin vist ! Aga kõhu sai täitsa täis küll, ja söödavad olid teised ka.
Kella 8 paiku laekusin tuppa. Sirvisin paar raamatut, et näha kas keegi jutte tähtsatele lausetele ka alla tõmmanud on. Ja oli! Väga hea, mulle sobib!
Pärast vaatasin vist filmi "Beastly" kui ma ei eksi. Ja päris hea film oli - üllatavalt hea isegi, võiks öelda.
Kell on 1 lähedal ning voodi kutsub. Kas ka uni, on kahtlasevõitu..
12. mai - Neljapäev - Eurovisiooni II poolfinaal!
Kell oli mind äratama seatud 10nks, kui ärkasin suures portfoolio tähtaja õhinas enne kümmet. Hommikusöögiks aega polnud, vaid üritasin mitu aega läpakat käima saada, et oma tööd üle kontrollida. Loomlikult kui on kiire, ei taha ükski asi nii minna nagu võiks. Nii ka mu läpakas keeldus kohesest käimaminemisest. Umbes 20 minuti pärast otsustas ta end siiski kokku võtta ja käima minna. Alustasin oma kahe 1500sõnalise essee =portfoolio ülevaatamist. Miskipärast võttis see piisavalt kaua aega, nii et mul jäi natukene üle poole tunni, et need välja printida ja siis teatri osakonna hoonesse toimetada. Õnneks sain esseed välja prinditud siin samas arvutimajas, nii et ei pidanudki raamatukokku kappama. Kell oli lähenemas 11.45le ning mul hakkas äärmiselt kiire. Võtsin oma paberid ning kiirustasin teiselepoole silda, teatrihoonesse. Miskipärast lõppes asi ikka sellega, et tuli oli väikest viisi takus ning pidin appi võtma oma kiiremat sörki tegevad jalad. Kell 11.51 sain templi portfooliole. Jess! Õigeaegselt! Ikka on vaja asjad viimasele minutile jätta jah. Närvikõdist puudus vist. Huuh! Milline kergendus igatgahes. Sai see suur "jama" nüüd ka tehtud ja võib hakata eksamile keskenduma. Lobisesin seal paar sõna veel kursakaaslastega, kes arutasid, mis moodulid nad järgmiseks õppeaastaks valinud on. Isver! See ka veel ju! Homseks vaja juba ära kinnitada oma valikud. Kurja! Kisub jälle kiireks, või mis. Nad küsisid, mis õppeained ma valisin, kuid ma ei olnud seda veel teinudki ja nii ma neile head aega ütlesingi, ja jalutasin tagasi tuppa. Meeletult hea tunne oli kõndida, kui teadsin, et üks suuremat sorti töö on nüüd tehtud.
Alustasin moodulite valmisiega, nende üle kaalutlemisega ja otsustelangetamistega. On ikka kogu aeg vaja millegi üle otsustada, jeerum küll! Mõne tunni möödudes suutsin end ära otsustada ning valisin stsenograafia(lavakujundus) tunnid ja performinc dramatic texts. Ülejäänud 2 ainet on nii ehk naa kohustuslikud.
Lubasin endale täna õppimisvaba päeva ning nautisin kuni Eurovisiooni alguseni netist ringi tuuseldamist.
Eurovisioon oli pinev ja põnev. Et meie nimi esimesena välja hüüti, käis nii kähku ja äkki, et ma ei suutnud arugi saada, kas see on reaalsus või mitte. Mõne sekundi möödudes karjatsin rõõmust nii nagu ma pole oma toas veel varem teinud. Naabrid vist arvasid, et miskit vägevat pidi toimuma, kuna said kuulda Kristina häält.
Oi kui rõõmus ma olin! Maailmahästi läks meil juu!! Super lihtsalt!
It made my day!
Lihtsalt positiivne!
Alustasin moodulite valmisiega, nende üle kaalutlemisega ja otsustelangetamistega. On ikka kogu aeg vaja millegi üle otsustada, jeerum küll! Mõne tunni möödudes suutsin end ära otsustada ning valisin stsenograafia(lavakujundus) tunnid ja performinc dramatic texts. Ülejäänud 2 ainet on nii ehk naa kohustuslikud.
Lubasin endale täna õppimisvaba päeva ning nautisin kuni Eurovisiooni alguseni netist ringi tuuseldamist.
Eurovisioon oli pinev ja põnev. Et meie nimi esimesena välja hüüti, käis nii kähku ja äkki, et ma ei suutnud arugi saada, kas see on reaalsus või mitte. Mõne sekundi möödudes karjatsin rõõmust nii nagu ma pole oma toas veel varem teinud. Naabrid vist arvasid, et miskit vägevat pidi toimuma, kuna said kuulda Kristina häält.
Oi kui rõõmus ma olin! Maailmahästi läks meil juu!! Super lihtsalt!
It made my day!
Lihtsalt positiivne!
11. mai - kolmapäev
Kell 1.30 läksin silla alla Richard'it ootama, et siis koos tennisesse minna. Nii kui ma silla alla astusin, astus minuga koos ka Ed. Teine tennisepoiss. Ehmatasin, et ta kusagilt järsku välja kargas. Niisiis ootasime Rich'i ära ja sammusime allapoole. Samal ajal kui me kõndsimie ja poisid pläkutasid, lugesin ma enda uuelt pangalt saadud kirjakesi. Poisid küll üritasid mind vahel vestlusesse kaasata, kuid ma ei olnud lugemise ajal väga viitsiv seda tegema. Noh aega jäi üle, et Richi üle natuke nalja teha. Tegelikult Ed alustas, ja lootis ka minu rohket osavõttu selles näha. Naljanina on see Ed meil - tõsiselt lõbus poiss. Jõudsime siis läbi mingisuguse müüriääre (tõsiselt, me läksime nende arust, lühiteed, ehk siis kusagil tenniseväljakute ääre pealt, kust alla sadada on natukene kõrge, ja igast põõsahakatisi ja teravaid oli seal ka küllaga). Nonii. Alustasime soojendusega. Me ei jõudnud eriti toksidagi, kui Ed juba arvas, et hakakem mängima. Noh, üks norra poiss tuli ka, nii et meid oli siis just paras arv paarismänguks. Ega mul väga hästi mäng ei läinud, sest kannatsin miskipärast kohutavate kõhukrampide/kõrvetiste käes. Tegin aga vaprat nägu ja mängisin ühe mängu ikka ära nendega, kuni tuli üks teine Ed ning pakkusin talle, et tulgu mängima, ma niikaua "puhkan" . Noh, ega ma ju tegelikult väsinud ei olnud küll, lihtsalt kõht ei allunud mu tahtmisele. Vaatasin nende mänge, mida jah lõpuks sai juba hulgim mängitud poolteist tundi vist, ja kommenteerisin ja kõkutasin niisama naerda. Huvitav on olla tunnistajaks, missugused karatkerid inimestest tenniseväljakul välja kooruvad. Lõpuks ma mängisin ka natukene, nii lõpetuseks. Toksisime niisama ja siis läks mul juba paremini. Kella 4 ajal lõpetasime, sest poikad olid pisut väsinud. Noh nad ka järjest mängisid, mina ju niisama peesitasin tuule ja päikese käes. Ikka väga imelik - ühel hetkel on nii palav, et koori riided seljast ära, ja teisel hetkel nii külm, et ei tea mis kõik selga võiks panna. Ilm.
Käisime Richiga veel poest läbi. Tal oli vaja cocat osta ja minul rosinakomme. Nämma! Vantsisime siis üles tagasi ja kella 5 ajal ma toas olingi. Jeerum millised varrukad ma omale päevitasin !!!!!!! Jessuke! Enneolematu!
Täna oli siis see päev, ja viimane, kui tuli portfoolio ära lõpetada. Üks osa oli mul enam-vähem olemas, kuid teine 1500 mitte. Oma meeletu trükkimise lõpetasin 2.22 öösel. Nupp enam väga adekvaatselt ei nokkinud sellisel kellaajal, aga vähemalt tehtud sain! Saab ikka ühe päevaga palju sõnu kirjutatud küll! Hommikul vaid tuleb üle kontrollida, ja tobedused maha kustutada. Head und!
Käisime Richiga veel poest läbi. Tal oli vaja cocat osta ja minul rosinakomme. Nämma! Vantsisime siis üles tagasi ja kella 5 ajal ma toas olingi. Jeerum millised varrukad ma omale päevitasin !!!!!!! Jessuke! Enneolematu!
Täna oli siis see päev, ja viimane, kui tuli portfoolio ära lõpetada. Üks osa oli mul enam-vähem olemas, kuid teine 1500 mitte. Oma meeletu trükkimise lõpetasin 2.22 öösel. Nupp enam väga adekvaatselt ei nokkinud sellisel kellaajal, aga vähemalt tehtud sain! Saab ikka ühe päevaga palju sõnu kirjutatud küll! Hommikul vaid tuleb üle kontrollida, ja tobedused maha kustutada. Head und!
Sunday, 15 May 2011
10. mai - teisipäev - Eurovisiooni I poolfinaal!
Tänane päev sisaldas endas portfoolio kirjutamist. Kuigi viitsimine oli peaaegu, et 0. Miskit mul õnnestus ikkagi kirja panna.
Kindlasti oli mul vaja ka uus "90210" ära vaadata, ega enne ei saanudki korralikult tööd tegema hakata ometi. Ilmas ei olnud ka midagi suuremeelset, nii et õue minna nagu polnudki mõtet.
Ja varsti oligi kell sealmaal, et hakkas juba "Ringvaade" ja siis ju kaua-kauaoodatud "Eurovisioon" - esimene poolfinaal küll, aga ikkagi Eurovisioon juu! Seda ei saa mitte mingi hinna eest vaatamata jätta. Andis teist ju ka oodata!
Mina olin finaalisaajatega väga rahul. Nt minule meeldinud Leedu ja Šveits said edasi! Jippiiii! Noh ja pärast eurokat oli vast miski netis tuuritamine ja oligi aeg põhku pugeda. Mitte et uni kohe tulnud oleks, aga jah..
Kindlasti oli mul vaja ka uus "90210" ära vaadata, ega enne ei saanudki korralikult tööd tegema hakata ometi. Ilmas ei olnud ka midagi suuremeelset, nii et õue minna nagu polnudki mõtet.
Ja varsti oligi kell sealmaal, et hakkas juba "Ringvaade" ja siis ju kaua-kauaoodatud "Eurovisioon" - esimene poolfinaal küll, aga ikkagi Eurovisioon juu! Seda ei saa mitte mingi hinna eest vaatamata jätta. Andis teist ju ka oodata!
Mina olin finaalisaajatega väga rahul. Nt minule meeldinud Leedu ja Šveits said edasi! Jippiiii! Noh ja pärast eurokat oli vast miski netis tuuritamine ja oligi aeg põhku pugeda. Mitte et uni kohe tulnud oleks, aga jah..
Tuesday, 10 May 2011
9. mai - Esmaspäev
Issi nimepäev! :)
Tänae ärkamine ei toonud endas miskit uut, ikka sama enne 11nene aeg. Kell 1.30 sain Edithiga kokku, et siis linna tuterdama minna. Ma küll ütlesin, et lükkab siis kellaaega edasi kui vihma ladistab. Noh nii ka oli, kuid vihma ajal kõndisin ma juba me kohtumispaika, nii et pole hullu see kena märg. Ennegi saanud, ja suuremagi padukaga linnas oldud. Seekord läks õnneks õnnelikumalt, nii et saime just pärast vihma ja enne uue tulekut linnas käidud. Tõsine leitsak oli pärast vihma, jube! Kuigi ega enne vihma kraadiklaas palju ei näidanudki -15 kraadi vast oli.
Ega suuremat eesmärki linnas polnudki, lihtsalt oli vaja poes käia ja rosinakomme osta eelkõige! Paar vajalikumad asja sai ikka ka ostetud, ja üks mittevajalik ka. Nimelt ostin juustukoogi, see oli ainult 1 nael ja niimoodi valmis, et oli vaid vaja üles sulada lasta tal. Pean tunnistama, et ei olnud väga hea ost. Ei maitsenud kook eriti. Siin on üldse magusatel asjadel imelik kõrvalmaitse juures, mingi suhkruroo maitse ma ei tea, igatahes selline natukene vastik "kõik ühest puust maitsega".
Paar tunnikest me end linnale pühendasimegi ja siis tatsasime üles tagasi. Muidugi tuli mul veerand tee peal meelde, et tahtsin siin pruutkleitide poode külastada, näha, missugused disainid siin hinnas on, kuid Edithi IPhone ei tahtnud meile kaardi pealt asukohti hästi näidata, ja nii me otsustasimegi, et jätame keiditralli järgmiseks korraks, kui rohkem aega poode isikliku füüsisega otsima minna.
Üleskõndimisel polnud häda midagi, jalad täitsa meeldivalt tegid koostööd, kuid palavus ja leitsak oli see, mis tüütuks faktoriks oli. Aga ei miskit, me saame hakkama igasuguse ilmaga!
Enne ühika poole kõndimist käisin läbi veel raamatukogust ja otsisime mulle mõned raamatud, mida esseedeks lugeda, või siis tähtsat nägu teha, et ma neid loen. Noh ära ma nad võtsin, ja nüüd jääb vaid teistel arvata, kas ma neid ka loen või mitte..
Tükk tegu oli mitme raamatu leidmisega, ja ega meie suure roomamise peale me siiski mõnda raamtut ei leidnud. Mis seals ikka. Edasisuund Arts Centrisse, kus ma end kinno piletirebijaks kirja panin, ja filmiks "Pina" ehk film selles tädist, kellest ma teatritunni jaoks portdoolio tegin. Mhm. Oleks meeldiv ja kasulik olnud, kui film oleks enne essee tähtaega kinno tulnud, kuid egas midagi, vaadata tasub ikka!
Ja nii suundusimegi oma raskete õlakottidega ühikate poole. Ja teate mis, Edithil oli sammulugeja kaasas terve see aeg! Nii vahvaa! Me tegime lausa üle 9000 sammu, juhuuuuuuuu! Nii põnev on nii palju kõndida, aga ei tundu üldse nii palju tegelikult..:D
Tuppajõudes läkski kohe koogi maitsmiseks, see oli tee peal juba piisavalt sulanud, kuid jah, ei maitsenud üleliia see koogike. Seejärel "Ringvaade" notebooki trükkimine jätkus.
Nonii, ja kuskil kella 1 paiku oligi unepüüdmisekord!
Tänae ärkamine ei toonud endas miskit uut, ikka sama enne 11nene aeg. Kell 1.30 sain Edithiga kokku, et siis linna tuterdama minna. Ma küll ütlesin, et lükkab siis kellaaega edasi kui vihma ladistab. Noh nii ka oli, kuid vihma ajal kõndisin ma juba me kohtumispaika, nii et pole hullu see kena märg. Ennegi saanud, ja suuremagi padukaga linnas oldud. Seekord läks õnneks õnnelikumalt, nii et saime just pärast vihma ja enne uue tulekut linnas käidud. Tõsine leitsak oli pärast vihma, jube! Kuigi ega enne vihma kraadiklaas palju ei näidanudki -15 kraadi vast oli.
Ega suuremat eesmärki linnas polnudki, lihtsalt oli vaja poes käia ja rosinakomme osta eelkõige! Paar vajalikumad asja sai ikka ka ostetud, ja üks mittevajalik ka. Nimelt ostin juustukoogi, see oli ainult 1 nael ja niimoodi valmis, et oli vaid vaja üles sulada lasta tal. Pean tunnistama, et ei olnud väga hea ost. Ei maitsenud kook eriti. Siin on üldse magusatel asjadel imelik kõrvalmaitse juures, mingi suhkruroo maitse ma ei tea, igatahes selline natukene vastik "kõik ühest puust maitsega".
Paar tunnikest me end linnale pühendasimegi ja siis tatsasime üles tagasi. Muidugi tuli mul veerand tee peal meelde, et tahtsin siin pruutkleitide poode külastada, näha, missugused disainid siin hinnas on, kuid Edithi IPhone ei tahtnud meile kaardi pealt asukohti hästi näidata, ja nii me otsustasimegi, et jätame keiditralli järgmiseks korraks, kui rohkem aega poode isikliku füüsisega otsima minna.
Üleskõndimisel polnud häda midagi, jalad täitsa meeldivalt tegid koostööd, kuid palavus ja leitsak oli see, mis tüütuks faktoriks oli. Aga ei miskit, me saame hakkama igasuguse ilmaga!
Enne ühika poole kõndimist käisin läbi veel raamatukogust ja otsisime mulle mõned raamatud, mida esseedeks lugeda, või siis tähtsat nägu teha, et ma neid loen. Noh ära ma nad võtsin, ja nüüd jääb vaid teistel arvata, kas ma neid ka loen või mitte..
Tükk tegu oli mitme raamatu leidmisega, ja ega meie suure roomamise peale me siiski mõnda raamtut ei leidnud. Mis seals ikka. Edasisuund Arts Centrisse, kus ma end kinno piletirebijaks kirja panin, ja filmiks "Pina" ehk film selles tädist, kellest ma teatritunni jaoks portdoolio tegin. Mhm. Oleks meeldiv ja kasulik olnud, kui film oleks enne essee tähtaega kinno tulnud, kuid egas midagi, vaadata tasub ikka!
Ja nii suundusimegi oma raskete õlakottidega ühikate poole. Ja teate mis, Edithil oli sammulugeja kaasas terve see aeg! Nii vahvaa! Me tegime lausa üle 9000 sammu, juhuuuuuuuu! Nii põnev on nii palju kõndida, aga ei tundu üldse nii palju tegelikult..:D
Tuppajõudes läkski kohe koogi maitsmiseks, see oli tee peal juba piisavalt sulanud, kuid jah, ei maitsenud üleliia see koogike. Seejärel "Ringvaade" notebooki trükkimine jätkus.
Nonii, ja kuskil kella 1 paiku oligi unepüüdmisekord!
8. mai - Pühapäev
Täna ma tennisesse ikkagi ei läinud. Sellist suuremat tujulaadset asja ei olnud, noh ja tuul oli jällegi meeletult kõva, mis oleks mu mängimist suurel määral seganud ja muserdanud. Ja pealekauba ähvardas sadama hakata. Noh hästi suur padukas oli täpselt kell 4 nagu ilmajaam ka ennustas, nad on siin oma ennustuste kellaaegadega täitsa täpsed - üllatav kohe! Aga tennise asemel tegin ma hoopis ühte poolt portfooliost. Ja pärast teatas Richard mulle, et käis korraks tenniseplatsil, kuid seal ei olnud eriti kedagi, nii et me ei jäänud paljust ilma. Ja tõepoolest, tavaliselt kõnnin ma kell 4 tennisest tagasi, ehk kui oleksin täna läinud tennisesse, oleksin hulga vett kaela saanud ja kohe kenasti!
Ja niimoodi minu päevake kulgeski - türkkisin notebooki Wordi ja oligi magamaminekuaeg käes!
Ja niimoodi minu päevake kulgeski - türkkisin notebooki Wordi ja oligi magamaminekuaeg käes!
Sunday, 8 May 2011
7. mai - Laupäev
Äratus, nagu ikka 11 paiku. Hommikut alustasin loomulikult hommikusöögiga ja loomulikult, nagu laupäeviti ikka, "Hooajaga". Alustasin porfoolio ühe poolega ehk Production Project vhiku märkmete arvutisse trükkimist, mida on ikka meeeletult palju. Noh sellele kuluski enamik päevast. Mingi aeg hakkas õuest kostuma suuremat sorti läbu ja kõva muusika, ja siis 22.20 otsustas naaber kõrvaltoast enda muusika niiiiii kõvasti lärmama panna, et mul aknaklaaski värises. Leidis teine ka hea aja, et muusikat kuulata nii kõvasti. Jessuke, ma siin juba poolunes ja tema lällab. Noh, õnneks lahkus ta 15 minuti pärast kusagile, eks pidi siis end enne kuhugileminekut välja elame.Ta kipub seda tegema jah, kas siis mängib kitarri ja laulab või kuulab hirmkõvasti jamat muusikat. Huvitav, et ta laulab häid laule kitarri saatel, mis mulle muidugi juba pähe kulunud on ja ta võiks "plaati" vahetada, kuid kuulatava muusika maitse on tal ikka väga mööda... vat siis.
Pärast vaatasin veel filmi "War, Inc." sest Hilary Duff mängib seal, ja enda tavapärastest rollidest, kedagi väga erinevat, nii et tundus põenev. Aga jube jura ja loll film on see tegelikult ikka.. lõpuni ma seda veel ei vaadanud, eks homme siis. Kuigi Hilary mängib ikka hästi küll oma rolli!
Ristsõnad, siit ma tulen! PS! Kell läheneb ühele, kuid ristsõnade jaoks pole ma peaaegu, et kunagi liiga unine!
Pärast vaatasin veel filmi "War, Inc." sest Hilary Duff mängib seal, ja enda tavapärastest rollidest, kedagi väga erinevat, nii et tundus põenev. Aga jube jura ja loll film on see tegelikult ikka.. lõpuni ma seda veel ei vaadanud, eks homme siis. Kuigi Hilary mängib ikka hästi küll oma rolli!
Ristsõnad, siit ma tulen! PS! Kell läheneb ühele, kuid ristsõnade jaoks pole ma peaaegu, et kunagi liiga unine!
6. mai - Reede
Täna oli siis see päev, kus ma otsustasin linna panka minna ja uurida, kas saaksin endale minu pangas teise konto nüüd teha, kuna ma olen juba üle 6 kuu Internationali(rahuvvaheline) peal olnud, kus ma maksan iga kuu ligi 7 naela hooldustasu. Seda on ikka liiga palju maksta, olenemata sellest, et ma sain panga kaudu rongikaardi, mis teeb mu piletiostud 6 naela soodsamaks. Ma ei sõida nii palju rongiga ka, et see aasta peale ära tasuks. Niisiis läksingi umbes kella 1 ajal panka, ja küsisin, mida tahtsin. Tuli välja, et rahvusvahelistele õpilastele muud kontot polegi . . ahah, no selge, ADIOS siis. Jalutasin mõtlikult välja ja asusin poode läbi kammima, et endale normaalne ja odav nokamüts leida tennisemängimise jaoks. Ja uskuge või mitte, väga raske on leida nokamütsi! Alles spordipoest leidsin hulgi neid, kuid ikkagi ei raatsinud 4 naela veel talle raista, ja ei ostnudki veel. Kogun veel raatsimist!
Pärast spordipoest väljaastumist suutsin ma end ära eksitada, ega saanud aru, kuhu poole ma nüüd minema pean, et teise pangani välja jõuda. Nooh õnneks on see väga väike linn, ja suutsin üsna kohe õigele tänavale välja kõndida. Läksin teise panka, kus Sandralgi konto ja kus kuutasu pole, et küsida kui kaua tegemisega läheb, kuid teller ütles, et saadab kohe kellegi ülaltkorruselt alla, kes minuga tegleb. Ohooo, nii kähku saab juba konto avada. Mul ei ole kaasas, ei aadressitõendit ega tõendit, et siin koolis käin.. no vaatab, kuidas läheb. Mind võttis vastu üks armas tädi, kes vabandas enda heinapalaviku ja nuuskamise pärast. Ta viis mind enda kabinetti, kus sai ka maha istuda, sest teatavasti pangatellerite juures ei ole Inglismaal toole, kus istuda, vaid pead oma pangandused püsitjalul ja läbi vastiku plastikklaasi ära ajama. Jõle ebamugav muideks!
Aga jah, tädi - Karen, küsiski minult neid samu asju, mida mul kaasas ei olnud, aga ID oli ja igaksjuhuks passki. Aga aadressi ütlesin ma talle suusõnaliselt ja kinnitust polnud vajagi, ja koolitõendi üritas ta telefonitsi saada, ja et talle see faksitaks. Keegi ei tahtnud koolist miskipärast vastu võtta ja siis me ootasimegi sada aega, et keegi vastu võtaks, ja kui keegi võttis , siis polnud see õige inimene, vaid ta suunas Karen'i teisele inimesele, kes tagasi pidi helistama varsti - kunagi. Seejärel oli vaja minu pangakontonumbreid teada saada, et praegusest pangast raha siia panka üle kanda. Mul olid mõlemad pangakaardid kaasas, kuid neil pole loomulikult kontonumbreid kirjas.. nuputasime siis, kudias teada saada neid. Karen helistas minu pankagi ja küsis sealt, kui nad ei väljasta sellist infot blabla. Seejärel käisin ise enda pangas uuesti ja küsisin lipikut, kus mu kontoasjad kirjas, ja jooksin tagasi uude panka. Vahepeal oldi talle koolist juba helistatud ja lubati poole tunni jooksul faks saata. Mina veel allkirjastasin paar dokumenti ja lasin Karenil emme jaoks rahvusvaheliseks ülekandeks igasugused tähtsat numbrid välja printida ja saigi asi aetud ja Kristinal uus pangakonto olemas! Ja ma ei peag enda vanasse panka minema, ja neile ütlema, et pangu mu kontod kinni, vaid mu uus pank teeb seda minu eest või midagi sellist. Super ju! Istusin pangas tund aega kokku - rekord vist! :D
Käisin veel toidupoest läbi ja sammusin üles tagasi.
Ei mäletagi, mis veel täna tegin... mõtlesin vist uusi esseesid tegema hakata - 1500+1500 portfoolio.
Selline asjalik päev siis!
Pärast spordipoest väljaastumist suutsin ma end ära eksitada, ega saanud aru, kuhu poole ma nüüd minema pean, et teise pangani välja jõuda. Nooh õnneks on see väga väike linn, ja suutsin üsna kohe õigele tänavale välja kõndida. Läksin teise panka, kus Sandralgi konto ja kus kuutasu pole, et küsida kui kaua tegemisega läheb, kuid teller ütles, et saadab kohe kellegi ülaltkorruselt alla, kes minuga tegleb. Ohooo, nii kähku saab juba konto avada. Mul ei ole kaasas, ei aadressitõendit ega tõendit, et siin koolis käin.. no vaatab, kuidas läheb. Mind võttis vastu üks armas tädi, kes vabandas enda heinapalaviku ja nuuskamise pärast. Ta viis mind enda kabinetti, kus sai ka maha istuda, sest teatavasti pangatellerite juures ei ole Inglismaal toole, kus istuda, vaid pead oma pangandused püsitjalul ja läbi vastiku plastikklaasi ära ajama. Jõle ebamugav muideks!
Aga jah, tädi - Karen, küsiski minult neid samu asju, mida mul kaasas ei olnud, aga ID oli ja igaksjuhuks passki. Aga aadressi ütlesin ma talle suusõnaliselt ja kinnitust polnud vajagi, ja koolitõendi üritas ta telefonitsi saada, ja et talle see faksitaks. Keegi ei tahtnud koolist miskipärast vastu võtta ja siis me ootasimegi sada aega, et keegi vastu võtaks, ja kui keegi võttis , siis polnud see õige inimene, vaid ta suunas Karen'i teisele inimesele, kes tagasi pidi helistama varsti - kunagi. Seejärel oli vaja minu pangakontonumbreid teada saada, et praegusest pangast raha siia panka üle kanda. Mul olid mõlemad pangakaardid kaasas, kuid neil pole loomulikult kontonumbreid kirjas.. nuputasime siis, kudias teada saada neid. Karen helistas minu pankagi ja küsis sealt, kui nad ei väljasta sellist infot blabla. Seejärel käisin ise enda pangas uuesti ja küsisin lipikut, kus mu kontoasjad kirjas, ja jooksin tagasi uude panka. Vahepeal oldi talle koolist juba helistatud ja lubati poole tunni jooksul faks saata. Mina veel allkirjastasin paar dokumenti ja lasin Karenil emme jaoks rahvusvaheliseks ülekandeks igasugused tähtsat numbrid välja printida ja saigi asi aetud ja Kristinal uus pangakonto olemas! Ja ma ei peag enda vanasse panka minema, ja neile ütlema, et pangu mu kontod kinni, vaid mu uus pank teeb seda minu eest või midagi sellist. Super ju! Istusin pangas tund aega kokku - rekord vist! :D
Käisin veel toidupoest läbi ja sammusin üles tagasi.
Ei mäletagi, mis veel täna tegin... mõtlesin vist uusi esseesid tegema hakata - 1500+1500 portfoolio.
Selline asjalik päev siis!
5. mai - Neljapäev
Äratus, nagu ikka kell 11. Nooh, tegelikult ärkan ma kogu aeg enne kella, nii et jah...kella 2ks läksin loengusse, kus õpetajanna rääkis eksamist ja kuidas selleks valmistuda. Minule tegi ta asja veelgi segasemaks kui see juba oli. Kuidagi väga segaseks jäi asi.. njahm.. saab siis jälle üksinda aru saama hakata. Edith pidi ka loengusse tulema, ja mulle mu riidest rahvuslike motiividega koti ära tooma, kuid ta oli saatnud sõnumi, et magas sisse, ja tulgu ma raamatukogu ette. Loeng sai pisut varem läbi, nii arvasingi, et Edith tuleb täpselt selleks ajaks, kui loeng peaks lõppema, kui kella vaatasin, näitas see juba 14.10 ja Edithit polnud ikka veel..hmm.. imelik.. Aiii sa kurat, siis ma avastasin, et mina ootasin mitte raamtukogu ees, vaid hoopis teatrihoone ees. Rumal tüdruk! Läksin siis ruttu raamtukogu juurde, aga Edithit polnud seal. Ilmselt oli ta juba enda TV loengusse läinud. Edasitgasi jooksmist.. Kõndisin siis hoopiski tuppa, kusjuures vihma sadas, nii et selline mõnus märg oli olla pärast küll. Sõnumeerisin Edithile, ja otsustasime enne seminari kokku saada teatrihoone ees.
Enne seminari oli veel aega tunnike. Kell 4 sain Edithiga kokku ja pläkutasime veel mõned minutit, kui oligi aeg tundi joosta. Minu kella järgi oli tunnini veel 3minutit aega, kuid kui ruumi sisenesin, oli tund juba alanud(just nagu Arno'lgi) ja nii palju rahvast pole ma seal veel näinudki vist - peaaegu kõik olid kohal. Vabandasin või ütlesin midagi sellelaadset kui sisenesin, ja otsisin omale tooli ja istustasin end maha. Minu esimene hilinemine siis. Paha, Kristina! Noh, õpetaja ei teinud sellest tegelikult teist nägugi, vahest imestas, et just mina olin see, kes täna hilines. Seminaril rääkisime eksamist, mis sinna tuleb jne, noh peaaegu sai asi selgeks. Et tuleks valmistada 3 teemat ette, sest eksamil on 7 küsimust ja 2le peame vastama. Ei tea, kuidas ma suudan kirjutada pm 3 esseed valmis ja need siis ära õppida ja siis 2 neist 2 tunni jooksul eksamipaberile kirjutada. Jusssver! Muidugi rääkisime/kritiseerisime veel nähtud teatripassi etendusi, mida meil pole olnud veel mahti kritiseerida olnud. 4 minutit enne 5t saime tulema ja õpetaja soovis meile juba ilusat suve, sest ega me teda tegelikult enne näe, kui võib-olla oktoobris alles.
Head aega!
Ülejäänud päeva vaatasin ma jällegi pulmakleitidevideosid ja Vera Wangi kleite ja sõin šokolaadirosinakomme. Mulle ikka kohutavalt meeldivad pulmakleidid, ja nende disainimine eriti!
Õhtu lõpetuseks vaatasin filmi "Brides' War", mida ma muidugi mitu- mitu korda juba näinud olin, kuid ega see siis lugenud!
Homseni!
Enne seminari oli veel aega tunnike. Kell 4 sain Edithiga kokku ja pläkutasime veel mõned minutit, kui oligi aeg tundi joosta. Minu kella järgi oli tunnini veel 3minutit aega, kuid kui ruumi sisenesin, oli tund juba alanud(just nagu Arno'lgi) ja nii palju rahvast pole ma seal veel näinudki vist - peaaegu kõik olid kohal. Vabandasin või ütlesin midagi sellelaadset kui sisenesin, ja otsisin omale tooli ja istustasin end maha. Minu esimene hilinemine siis. Paha, Kristina! Noh, õpetaja ei teinud sellest tegelikult teist nägugi, vahest imestas, et just mina olin see, kes täna hilines. Seminaril rääkisime eksamist, mis sinna tuleb jne, noh peaaegu sai asi selgeks. Et tuleks valmistada 3 teemat ette, sest eksamil on 7 küsimust ja 2le peame vastama. Ei tea, kuidas ma suudan kirjutada pm 3 esseed valmis ja need siis ära õppida ja siis 2 neist 2 tunni jooksul eksamipaberile kirjutada. Jusssver! Muidugi rääkisime/kritiseerisime veel nähtud teatripassi etendusi, mida meil pole olnud veel mahti kritiseerida olnud. 4 minutit enne 5t saime tulema ja õpetaja soovis meile juba ilusat suve, sest ega me teda tegelikult enne näe, kui võib-olla oktoobris alles.
Head aega!
Ülejäänud päeva vaatasin ma jällegi pulmakleitidevideosid ja Vera Wangi kleite ja sõin šokolaadirosinakomme. Mulle ikka kohutavalt meeldivad pulmakleidid, ja nende disainimine eriti!
Õhtu lõpetuseks vaatasin filmi "Brides' War", mida ma muidugi mitu- mitu korda juba näinud olin, kuid ega see siis lugenud!
Homseni!
4. mai - Kolmapäev - The Deadline!!!
Mul oli äratus pandud kella 10nks. Tegelikult sibelesin ma juba alates kella 9st saadik, kuid ei suutnud end veel lõplikult voodist välja ajada. Noh, põõnasin siis edasi, kui umbes 9.40 kuulsin UK telefoni sõnumipiiksu. Ei viitsinud end kohe voodist püsti ajada ja laua juurde kõndida, ja üritasin veel magamist teeselda. Kuid siis turgatas pähe, et ehk on mingisugune väga tähtis sõnum kelleltki, hädaolukord või midagi. Viitsisin end siis ikkagi telefonini kõnnitada. Anne-Marte (norrakas) oli saatnud sõnumi, et on hädas oma PowerPointi CDle põletamisega. Paari sõnumi pärast ütlesin, et tulgu minu juurde, aitan tal ära põletada. Ta muidugi vastas, et kohe tuleb. Jessuke, ma polnud voodistki õieti välja saanud, jeerum. Nii ruttu püsti, nägu pesta, tuba korrastada, arvuti käimapanemine. 10minuti pärast oligi Anne ukse taga. Loomulikult otsustas mu arvutikene mitu korda veel kokku joosta ja mustaks minna, noh nagu ikka. Kui siis 5nda korraga ta käima otsustas jääda. Sain plaadi põletatu 10.20. Üllatavalt kähku läks sellega, minu oma võttis küll sada aega. Aa õigus, Annel ju CD ja minul DVD. mhm. Noh mina jamasin plaadipõletamisega esmaspäeval terve sada aega - päev otsa. Tõmbasin igasuguseid programme alla, aj üritasin salidishowd kuidagi plaadile saada. Noh esimene DVD läks aia taha. Seejärel pöördusin hädaolukorras Miku poole, kes soovitas mulle Nero alla tõmmata, mida ma ka tegin, kuid see polnud ikka päris õige Nero programm. Sain siis temalt selle õige ja JESS tänu Mikule ka viimase DVD ära põletatud! Igavene jamamine ikka selle asjaga, kui õiget programmi ei ole olemas. Kui õige programm olemas, käib asi täitsa kähku. Aitäh, Miku! :D Üks jama nüüd kaelast ära!
Saatsin ta kenasti ukseni ja alustasin ruttu ruttu esseed lõpetama ja bibliograafiat tegema, mis järjekordselt võttis meeletult kaua aega miskipärast - pooled allikad jälle kadunud või valed jms. 11.30 lõpetasin esseega ning kiirustasin raamatukokku esseed ja slaide välja printima. Loomulikult olid seal arvutitele järjekorrad, nii 5minuti pärast sain arvuti, siis nägin ka Edithit sisse vuhisemas. Ja otseloomulikult olid ka printeritel järjekorrad. "Kena kena", Kristina, jäta ikka asjad viimasele minutile eks! Sain asjad prinditud kell 11.45, ootasin Edithi ka ära ning kimasime osakonna hoonesse, kus "pidulik" üleandmine toimus. Õnneks on raamtukgu ja teatrihoone vaid 5 sammu kaugusel üksteisest. Olin unustanud ühe dokumendilehe täita, mis esseedega kaasa läheb, nii et tegin seda kohapeal, mis võttsi ka mõne minuti aega. Ja üleandmisel oli ka järjekord, sest tähtaeg ei olnud vaid 1. aasta teatritudengitel, miskipärast ka teistel. Sain töö üle antud 11.56. Viuhhh! Nii nappi olukorda pole mul veel olnud! Noh, eks ükskord ole ikka esimene kord vist :D Ei, enam sellist vastikut närveldamist, jõuad ei jõua, ei taha! Õppetund!
Isver, milline kergendus see oli, kui selle "jama" kaelast ära sai!! Huuuuh! Mitmetonnine kivi langes südamelt! Selleks korraks, sest kohe hakkab uus trall jälle pihta. 12 mai on uus tähtaeg ja uus portfolio! Jippii..
Edith, Sandra ja Niall kutsusid mind küll Edithi juurde, ma ei tea küll mida tegema - ühe essee lõppu tähistam vahest, kuid keeldusin kenasti, ja otsustasin ikkagi tennisesse minna. Kuigi täna tennisetreeningut polnud, vaid olid võistlused, kuhu ka mind kutsuti, kuid ma minna ei julgenud. Ma ei pannud end väga trennilikult riidesse, kuid võtsin tennisetossud kaasa, et ehk ma ikka lähen mängima. Muidugi mind keelitati ikka, et tulgu ma ka võistlema jne, kuid ma jäin endale kindlaks ja ei läinud.. oleksin tahtnud küll, kui julgusest jäi puudu. Elasin siis niisama teistele kaasa, ja külmetasin tuule käes. Täitsa lõpuni ma ei olnudki, sest kole jahe hakkas, ja lahkusin pisut enne nelja, et veel poest läbi käia - ketsupit vaja lõpuks osta, ma unustan kogu aeg oma vana peaga!
Ülejäänud päeva veetsin ma Interneti seltsis ja vaatasin youtubest pulmavideosid - mingi saade "Say Yes to the Dress", mida sai küll vaid mõned minutit igat klippi vaadata, kuid lahe ikkagi, kuidas pruudid kleite valivad. Täna ma veel uue portfoolioga tegelema hakata siiski ei viitsinud.
Saatsin ta kenasti ukseni ja alustasin ruttu ruttu esseed lõpetama ja bibliograafiat tegema, mis järjekordselt võttis meeletult kaua aega miskipärast - pooled allikad jälle kadunud või valed jms. 11.30 lõpetasin esseega ning kiirustasin raamatukokku esseed ja slaide välja printima. Loomulikult olid seal arvutitele järjekorrad, nii 5minuti pärast sain arvuti, siis nägin ka Edithit sisse vuhisemas. Ja otseloomulikult olid ka printeritel järjekorrad. "Kena kena", Kristina, jäta ikka asjad viimasele minutile eks! Sain asjad prinditud kell 11.45, ootasin Edithi ka ära ning kimasime osakonna hoonesse, kus "pidulik" üleandmine toimus. Õnneks on raamtukgu ja teatrihoone vaid 5 sammu kaugusel üksteisest. Olin unustanud ühe dokumendilehe täita, mis esseedega kaasa läheb, nii et tegin seda kohapeal, mis võttsi ka mõne minuti aega. Ja üleandmisel oli ka järjekord, sest tähtaeg ei olnud vaid 1. aasta teatritudengitel, miskipärast ka teistel. Sain töö üle antud 11.56. Viuhhh! Nii nappi olukorda pole mul veel olnud! Noh, eks ükskord ole ikka esimene kord vist :D Ei, enam sellist vastikut närveldamist, jõuad ei jõua, ei taha! Õppetund!
Isver, milline kergendus see oli, kui selle "jama" kaelast ära sai!! Huuuuh! Mitmetonnine kivi langes südamelt! Selleks korraks, sest kohe hakkab uus trall jälle pihta. 12 mai on uus tähtaeg ja uus portfolio! Jippii..
Edith, Sandra ja Niall kutsusid mind küll Edithi juurde, ma ei tea küll mida tegema - ühe essee lõppu tähistam vahest, kuid keeldusin kenasti, ja otsustasin ikkagi tennisesse minna. Kuigi täna tennisetreeningut polnud, vaid olid võistlused, kuhu ka mind kutsuti, kuid ma minna ei julgenud. Ma ei pannud end väga trennilikult riidesse, kuid võtsin tennisetossud kaasa, et ehk ma ikka lähen mängima. Muidugi mind keelitati ikka, et tulgu ma ka võistlema jne, kuid ma jäin endale kindlaks ja ei läinud.. oleksin tahtnud küll, kui julgusest jäi puudu. Elasin siis niisama teistele kaasa, ja külmetasin tuule käes. Täitsa lõpuni ma ei olnudki, sest kole jahe hakkas, ja lahkusin pisut enne nelja, et veel poest läbi käia - ketsupit vaja lõpuks osta, ma unustan kogu aeg oma vana peaga!
Ülejäänud päeva veetsin ma Interneti seltsis ja vaatasin youtubest pulmavideosid - mingi saade "Say Yes to the Dress", mida sai küll vaid mõned minutit igat klippi vaadata, kuid lahe ikkagi, kuidas pruudid kleite valivad. Täna ma veel uue portfoolioga tegelema hakata siiski ei viitsinud.
3. mai - Teisipäev
Ärkasin umbetäpselt kella 10 ajal, ja asusin otsejoones esseega tegelema. Terve päev otsa kirjutasingi esseed. Kella 6ks läksin teatripassi viimasele etendusele. Jõudsin 10 minutit varem, mitte et see väga tähtis informatsion oleks, aga siiski. Etendus toimus kusagil saalis, aga sinna pidi sisenema õuest ehk tagauksest või kusagilt, miskipärast. Piletitädi andis meile igaleühele kõrvaklapid, ja palus midagi "vastutasuks". Ei mina saanud aru, miks ta midagi enda kätte vaja võtta on? Nii meil endil mugavam, kui asjad ei sega ? Pärast jõudis kohale küll, et ta tahtis kõrvaklappide jaoks miskit nö panti. Andsin segaduses oma prillikarbitoosi ja telefoni. Ok sellega. Sisenesin siis saali, mis oli väga imelikult sisustatud. Kahel pool seina, vastastikku, oli kummaski üks toolirida. Noh, istusin siis maha... ja nähes, et põrand me ees on täiesti tühi, hakkasin ma aimama, et vahest on tegu sellise performancega, kus publik peab ise midagi kaasa tegema. Toppisime siis klapid kõrva ja sealt hakkas juhtnööre tulema. Noh mina kui lühemaltnägev inimene panin ikka prillid ette ja olin valmis midagi vaatama hakkama, aga kus sa sellega, publik pidi ise hakkama igasugu trikke seal tegema. Ja milleks ma prillid siis kaasa võtsin? Oleks ma teadnud, et sedalaadi etendus mind ees ootab.. Ei , aga tegelikult oli hästi vahva see. Meid oli umbes 4 gruppi ja me kõik tegime lõppkokkuvõttes samu asju läbi, kui erineval ajal, ja nii saimegi üksteisega töötada, ehk etenduse luua või midagi sellist. Ja lõpus pidime mingisuguse eriti toreda muusika saatel tantsima hakkama. Noh, see oli küll minu lemmikosa!! Tunnikese kogu see krempel kestis, ja siis pakuti justkui esmaesitlusel puhul....... aa õigus küll, see ongi ju esmaesitlus, sest meiesuguste näitlejatega pole seda veel olnud, jajaa.. See etendus toimus täna juba teist korda, ja õhtupoole veel üks.mhm mhm.. Aa pakuti šampust ja vett ja mahla. Otseloomulikult ulatasin ma endale mahlakest :) Leidsin siis koha kuhu pokaal soetada ja tulin tulema. Mõtteis ainult esseekirjutamine, tegelikult oli see mul mõtteis ka "etenduse" ajal. Eks see ole vist see, kui asi jäetakse viimasele minutile, eksole..
Jõudsin tuppa, sõin ja hakkasin jällegi loovaks.
Oma 1500sõnalise esseega jõudsin peaaebu lõpule kell 1 öösel. Kuigi mul jäi kokkuvõte veel kirjutama ja kogu kupatus läbi lugemata, ei olnud mul enam piisavalt normaalseid mõtteid, mida paberile panna, sa seega otsustasin selle töö hommikuks jätta. Otsustasin, et ärkan kell 10 ja siis on kenasti aega essee lõpetada ja kella 12nks töö ära viia. Kell 12 on nimelt tähtaeg, ja üks minut üle selle on juba väga jama, hinne võetakse otsekohe alla!
PS! Mul on umbestäpselt 1200midagi sõna kirjas.
Head ööd!
Jõudsin tuppa, sõin ja hakkasin jällegi loovaks.
Oma 1500sõnalise esseega jõudsin peaaebu lõpule kell 1 öösel. Kuigi mul jäi kokkuvõte veel kirjutama ja kogu kupatus läbi lugemata, ei olnud mul enam piisavalt normaalseid mõtteid, mida paberile panna, sa seega otsustasin selle töö hommikuks jätta. Otsustasin, et ärkan kell 10 ja siis on kenasti aega essee lõpetada ja kella 12nks töö ära viia. Kell 12 on nimelt tähtaeg, ja üks minut üle selle on juba väga jama, hinne võetakse otsekohe alla!
PS! Mul on umbestäpselt 1200midagi sõna kirjas.
Head ööd!
2. mai - Esmaspäev
Täna lõpetasin PowerPoint slaidishow täitsa ära. Isver kui kaua võtab ikka aega selline näivalt lihtne tegevus. Bibliograafia tegemine lõppu võtab eriti kaua, sest looulikult on mitmed allikad mul juba ära kadunud ja siis tulebki näpuga järge ajada, mis lause kuskilt olla võiks. Peaaegu, et terve päev otsa jändasin PowerPointiga, ja soovisin, et ma viitsiksin juba täna alustada ka essee kirjutamisega, sest tähtaeg on juba kolmapäeval! Kas ma siis oli piisvalt viitsiv? Ei, loomulikult mitte... mul lihtsalt ei olnud seda esseekijrutamistunnet veel peal... eks siis homme alustab ja peab asja ka lõpule viima. Muud varianti enam lihtsalt ei ole!!
Monday, 2 May 2011
1. MAI - Kevadpüha! ESIMENE MAI JUUU! NII VAHVA, KAS POLE!?
Voodist ülestõusmine toimus tavalisel kella kümnesel-üheteistkümnesel ajal. Eile olin suure suuga emmele rääkinud, et täna lähen käin jooksmas ja puha. Nooh, ega ikka ei käinud küll! Väljas tuulutas niiiiiiiiiiiiiiiiii hirmsasti, et matsin selle mõtte kohe heaga maha. Kui kõndidagi on ilmvõimatu, siis mis veel jooksmisest rääkida! Ja uksedki pauguvad tuule sunnil!
Korraks käisin õues, ja viisin prügi välja. Haah!
Tegin veel väga usinalt PowerPointi, sest lubasin endale, et täna võiks vähemalt selle asja ära lõpetada. Eks näis! Kella 5 ajal sõnumeerib mulle Edith ja kutsub mind kooki tegema. Algul kõhklesin, sest tahtsin uurimistööd teha, ja siis leidsin veel, et juuksed on mustad ja.. Aga ega koogi tegemine palju aega ju võta - tunnike tegemiseks/küpsemisks, pool tunnikest söömiseks ja saabki tagasi tööle tulla :P
Jah, võtsin ikkagi Edith'i ja Sandra kutse vastu, ja läksin koogile. Niall ja Silver tulid mulle vastu, sest ei teadnud ma ise küll päris täpselt, kus Edithi köök asub. Kui ma kohale jõudsin, oli kook peaaegu, et juba ahjus. Kuigi minu tulekuks kulus vaid nii 10-15 minutit. Nii ei jäänudki minul üle teha muud, kui ahusolevat kooki oodata, ja seejärel seda vähendada aidata!
Valmis maitsev šokolaadine koogike! Kuna mul oli õhtusöök veel söömata, siis võis seda võtta kui eelrooga, kuid magusat, ja mis minu puhul ei peaks olema küll mingisugune üllatus. Magus sobib hommikusöögiks, eelroaks lõunasöögile, lõunasöögiks, eelroaks õhtusöögile ja õhtusöögiks ja vahepealsed näksimised võivad ka vabalt magusamat sorti olla! Ja kui tegu veel puuviljadega oleks, ei oleks minu söömisel hoopiski otsa ega äärt!
SUUR AITÄH EDITH JA SANDRA, et te mind koogile kutsusite! Nii armas teist! Ma olin tegelikult ka väga meelitatud! (:
Umeb kella 7ks jõudsin ma tagasi tuppa ning asusin meeletu kõhuvalu (see kimbutas mind juba enne kooki, nii et päästan koogi süüst!) saatel PowerPoint'i tegema. Kella 12.30ks oli 7 slaidi tehtud, ja mulle hakkab tunduma, et 10 slaidist jääb minule küll väheks..
Head und!
Korraks käisin õues, ja viisin prügi välja. Haah!
Tegin veel väga usinalt PowerPointi, sest lubasin endale, et täna võiks vähemalt selle asja ära lõpetada. Eks näis! Kella 5 ajal sõnumeerib mulle Edith ja kutsub mind kooki tegema. Algul kõhklesin, sest tahtsin uurimistööd teha, ja siis leidsin veel, et juuksed on mustad ja.. Aga ega koogi tegemine palju aega ju võta - tunnike tegemiseks/küpsemisks, pool tunnikest söömiseks ja saabki tagasi tööle tulla :P
Jah, võtsin ikkagi Edith'i ja Sandra kutse vastu, ja läksin koogile. Niall ja Silver tulid mulle vastu, sest ei teadnud ma ise küll päris täpselt, kus Edithi köök asub. Kui ma kohale jõudsin, oli kook peaaegu, et juba ahjus. Kuigi minu tulekuks kulus vaid nii 10-15 minutit. Nii ei jäänudki minul üle teha muud, kui ahusolevat kooki oodata, ja seejärel seda vähendada aidata!
Valmis maitsev šokolaadine koogike! Kuna mul oli õhtusöök veel söömata, siis võis seda võtta kui eelrooga, kuid magusat, ja mis minu puhul ei peaks olema küll mingisugune üllatus. Magus sobib hommikusöögiks, eelroaks lõunasöögile, lõunasöögiks, eelroaks õhtusöögile ja õhtusöögiks ja vahepealsed näksimised võivad ka vabalt magusamat sorti olla! Ja kui tegu veel puuviljadega oleks, ei oleks minu söömisel hoopiski otsa ega äärt!
SUUR AITÄH EDITH JA SANDRA, et te mind koogile kutsusite! Nii armas teist! Ma olin tegelikult ka väga meelitatud! (:
Umeb kella 7ks jõudsin ma tagasi tuppa ning asusin meeletu kõhuvalu (see kimbutas mind juba enne kooki, nii et päästan koogi süüst!) saatel PowerPoint'i tegema. Kella 12.30ks oli 7 slaidi tehtud, ja mulle hakkab tunduma, et 10 slaidist jääb minule küll väheks..
Head und!
30. aprill - Laupäev ja aprillikuu viimane päev!
Täna oli see päev, kui ärkasin jällegi enne 10t, teadagi põhjusel. Eksole. Kella üheks jalutasin end linna.
Mainimata ei saa jätta, et ilm oli lausa imeline - pisut tuuline, kuid hästi soe. Sai jälle päevitusrante kogutud!
Käisin 1 poundi poes ja ostsin omale lausa 2 hambaharja ühe hinnaga, ja täitsa Colgate omad! Vohh! Sain ka vajaliku DVD ostetud, ja neidki 2. Nimelt peame me uurimistöö ühe osa PowerPointis tegema ja selle plaadile panema.
Käisin ka kaardipoes.
Seejärel seadsin sammud toidupoe poole, kus peamiseks ostuks pidi olema SUHKUR. Oli siis või? Otseloomulikult mitte! Leidsin sealt poest need megahead pehmed rosinašokolaadikommid üles!! Voallaa! Nüüd hakkangi neid ostma, küpsiste asemel! Need on ikka hästi head küll!
1 makaronipakk sai ka ostetud ja oligi vist kõik..
Aga enne toidupoodi astusin läbi riidepoest Store 21 (vist), noh niisama. Ja leidsin sealt imearmsat tennisekesed ja meeletult soodsalt! Uskumatult soodsalt kohe! Loomulikult ei kõhelnud ma endas, kui hinda nägin, vaid pöördusin kohe kassasse. See oli ka ainuke paar ja minu number. Jippiiiii!
Palavatasin siis ülesmäkke tagasi ja koorisin end pikkadest käistest maikale, ja lasin päikesel endale veel rante teha.. mhm.
Tagasi toas.
Kommide nautlemine.
YouTube.
Lugemine.
PowerPoint.
Magamine.
Mainimata ei saa jätta, et ilm oli lausa imeline - pisut tuuline, kuid hästi soe. Sai jälle päevitusrante kogutud!
Käisin 1 poundi poes ja ostsin omale lausa 2 hambaharja ühe hinnaga, ja täitsa Colgate omad! Vohh! Sain ka vajaliku DVD ostetud, ja neidki 2. Nimelt peame me uurimistöö ühe osa PowerPointis tegema ja selle plaadile panema.
Käisin ka kaardipoes.
Seejärel seadsin sammud toidupoe poole, kus peamiseks ostuks pidi olema SUHKUR. Oli siis või? Otseloomulikult mitte! Leidsin sealt poest need megahead pehmed rosinašokolaadikommid üles!! Voallaa! Nüüd hakkangi neid ostma, küpsiste asemel! Need on ikka hästi head küll!
1 makaronipakk sai ka ostetud ja oligi vist kõik..
Aga enne toidupoodi astusin läbi riidepoest Store 21 (vist), noh niisama. Ja leidsin sealt imearmsat tennisekesed ja meeletult soodsalt! Uskumatult soodsalt kohe! Loomulikult ei kõhelnud ma endas, kui hinda nägin, vaid pöördusin kohe kassasse. See oli ka ainuke paar ja minu number. Jippiiiii!
Palavatasin siis ülesmäkke tagasi ja koorisin end pikkadest käistest maikale, ja lasin päikesel endale veel rante teha.. mhm.
Tagasi toas.
Kommide nautlemine.
YouTube.
Lugemine.
PowerPoint.
Magamine.
29. aprill - Reede
Ärkasin jällegi pisut enne kella 10, kuna WC kutsus. Jaa pärast enam ei näinudki põhjust tunnikeseks veel pikali heita. Jah, kell 11 on äratuskell ja see ka tavaliselt viimane taks tõusmiseks.
Terve päev otsa lugesin ja tegin märkmeid, mida mul on juba 4000 sõna! Võiks siis miskit esseele või PowerPointile ka kirja saada või midagi...
Isegi õues ei käinud täna, sest pühendasin end täielikult uurimistööle.
Ja nii oligi ! :D
OOOO EII! Ei olnud ju niimoodi:
Hoopis nii nägi päev välja:
Panin kella end ärtama 8.30, et siis kella 9ks kenasti kuninglikku pulma jõuda. Teadsin, et arvuti käimasaamiseks kulub ka omajagu aega. Aga et lausa 40 minutit selleks kulub, ei osanud ma oodata, ja nii jäinig pulma 10 minutit hiljaks.
Õnneks algas tegelik tseremoonia alles kell 11. Sellegipoolest vaatasin kogu värki nii algusest kui mul võimaldas ja kuni lõpuni välja.
Kena laulatus oli. Ja maailmailus kleit Kate'l ju! Olin ju minagi ärevil nägemaks, missugune See kleit välja näeb. Tõeliselt lihtne ja armas. Naelapeapihta!
Tegelikult meeldis mulle Pippa kleit ikkagi rohkem kui Kate oma, ainult selle volangi rinnaesiselt oleks võinud disainer ära korjata, või hoopis tegemata jätta. Aga muidu - IMELINE!
Vaatasin pärast vee pilte palju palju, nii et päev kulges tegelikult täitsa pulmameeleolus. Nii et uurimistööga sain tegelema asuda alles õhtul.
Ilus päev!
Terve päev otsa lugesin ja tegin märkmeid, mida mul on juba 4000 sõna! Võiks siis miskit esseele või PowerPointile ka kirja saada või midagi...
Isegi õues ei käinud täna, sest pühendasin end täielikult uurimistööle.
Ja nii oligi ! :D
OOOO EII! Ei olnud ju niimoodi:
Hoopis nii nägi päev välja:
Panin kella end ärtama 8.30, et siis kella 9ks kenasti kuninglikku pulma jõuda. Teadsin, et arvuti käimasaamiseks kulub ka omajagu aega. Aga et lausa 40 minutit selleks kulub, ei osanud ma oodata, ja nii jäinig pulma 10 minutit hiljaks.
Õnneks algas tegelik tseremoonia alles kell 11. Sellegipoolest vaatasin kogu värki nii algusest kui mul võimaldas ja kuni lõpuni välja.
Kena laulatus oli. Ja maailmailus kleit Kate'l ju! Olin ju minagi ärevil nägemaks, missugune See kleit välja näeb. Tõeliselt lihtne ja armas. Naelapeapihta!
Tegelikult meeldis mulle Pippa kleit ikkagi rohkem kui Kate oma, ainult selle volangi rinnaesiselt oleks võinud disainer ära korjata, või hoopis tegemata jätta. Aga muidu - IMELINE!
Vaatasin pärast vee pilte palju palju, nii et päev kulges tegelikult täitsa pulmameeleolus. Nii et uurimistööga sain tegelema asuda alles õhtul.
Ilus päev!
28. april - Neljapäev
Vaheaeg veel kestab, oojaa!
Täna siis tegin veel palju palju lugemist uurimistöö tarbeks. Väike oksemaik on juba juures, kui järjekordne artikkel ees ootamas on..
Noh ja ega muud üllatavalt tarka ma täna ei teinudki. Käisin Arts Centre's, et oma viimane teatripassi pilet "välja lunastada". Nii et 3ndal mail kell 6 on mind teatris oodata. Seejärel külastasin ka raamatukogu. Läksin järjekordsele Pina Bausch'i raamatute otsingule. Ja "ülla ülla", neid raamatuid polnud seal ikka... aa ühe sain, kus on 2 lehekülge juttu tema ühest performancest. Hea seegi vist.. Tegelikult tahaks seda päris päris õiget Pina raamatut, kus kogu tekst käib tema pihta. Siis vaatasin seal arvutist, kas seda raamatut on, mida ma sada aega taga juba otsinud olen, kui arvutis enam absoluutselt sellist asja ei eksisteerinud! Hmm.. äkki pole seda kunagi seal olnudki, ja raamatukogu on vaid soovinud, et see seal oleks? Kummaline.
Ma arvan, et ma käisin poes ka.. mhm.. Ostsin veel kalapulki ette ära ja leivakest.. noh jah, mis ma siin ikka lahkan oma ostu.
Igatahes, päev kulges edasi lugemisetähe all. Jap.
Loodetavasti suudab varsti varsti ka miskit kirja panema hakata..
Täna siis tegin veel palju palju lugemist uurimistöö tarbeks. Väike oksemaik on juba juures, kui järjekordne artikkel ees ootamas on..
Noh ja ega muud üllatavalt tarka ma täna ei teinudki. Käisin Arts Centre's, et oma viimane teatripassi pilet "välja lunastada". Nii et 3ndal mail kell 6 on mind teatris oodata. Seejärel külastasin ka raamatukogu. Läksin järjekordsele Pina Bausch'i raamatute otsingule. Ja "ülla ülla", neid raamatuid polnud seal ikka... aa ühe sain, kus on 2 lehekülge juttu tema ühest performancest. Hea seegi vist.. Tegelikult tahaks seda päris päris õiget Pina raamatut, kus kogu tekst käib tema pihta. Siis vaatasin seal arvutist, kas seda raamatut on, mida ma sada aega taga juba otsinud olen, kui arvutis enam absoluutselt sellist asja ei eksisteerinud! Hmm.. äkki pole seda kunagi seal olnudki, ja raamatukogu on vaid soovinud, et see seal oleks? Kummaline.
Ma arvan, et ma käisin poes ka.. mhm.. Ostsin veel kalapulki ette ära ja leivakest.. noh jah, mis ma siin ikka lahkan oma ostu.
Igatahes, päev kulges edasi lugemisetähe all. Jap.
Loodetavasti suudab varsti varsti ka miskit kirja panema hakata..
Subscribe to:
Posts (Atom)