Issi nimepäev! :)
Tänae ärkamine ei toonud endas miskit uut, ikka sama enne 11nene aeg. Kell 1.30 sain Edithiga kokku, et siis linna tuterdama minna. Ma küll ütlesin, et lükkab siis kellaaega edasi kui vihma ladistab. Noh nii ka oli, kuid vihma ajal kõndisin ma juba me kohtumispaika, nii et pole hullu see kena märg. Ennegi saanud, ja suuremagi padukaga linnas oldud. Seekord läks õnneks õnnelikumalt, nii et saime just pärast vihma ja enne uue tulekut linnas käidud. Tõsine leitsak oli pärast vihma, jube! Kuigi ega enne vihma kraadiklaas palju ei näidanudki -15 kraadi vast oli.
Ega suuremat eesmärki linnas polnudki, lihtsalt oli vaja poes käia ja rosinakomme osta eelkõige! Paar vajalikumad asja sai ikka ka ostetud, ja üks mittevajalik ka. Nimelt ostin juustukoogi, see oli ainult 1 nael ja niimoodi valmis, et oli vaid vaja üles sulada lasta tal. Pean tunnistama, et ei olnud väga hea ost. Ei maitsenud kook eriti. Siin on üldse magusatel asjadel imelik kõrvalmaitse juures, mingi suhkruroo maitse ma ei tea, igatahes selline natukene vastik "kõik ühest puust maitsega".
Paar tunnikest me end linnale pühendasimegi ja siis tatsasime üles tagasi. Muidugi tuli mul veerand tee peal meelde, et tahtsin siin pruutkleitide poode külastada, näha, missugused disainid siin hinnas on, kuid Edithi IPhone ei tahtnud meile kaardi pealt asukohti hästi näidata, ja nii me otsustasimegi, et jätame keiditralli järgmiseks korraks, kui rohkem aega poode isikliku füüsisega otsima minna.
Üleskõndimisel polnud häda midagi, jalad täitsa meeldivalt tegid koostööd, kuid palavus ja leitsak oli see, mis tüütuks faktoriks oli. Aga ei miskit, me saame hakkama igasuguse ilmaga!
Enne ühika poole kõndimist käisin läbi veel raamatukogust ja otsisime mulle mõned raamatud, mida esseedeks lugeda, või siis tähtsat nägu teha, et ma neid loen. Noh ära ma nad võtsin, ja nüüd jääb vaid teistel arvata, kas ma neid ka loen või mitte..
Tükk tegu oli mitme raamatu leidmisega, ja ega meie suure roomamise peale me siiski mõnda raamtut ei leidnud. Mis seals ikka. Edasisuund Arts Centrisse, kus ma end kinno piletirebijaks kirja panin, ja filmiks "Pina" ehk film selles tädist, kellest ma teatritunni jaoks portdoolio tegin. Mhm. Oleks meeldiv ja kasulik olnud, kui film oleks enne essee tähtaega kinno tulnud, kuid egas midagi, vaadata tasub ikka!
Ja nii suundusimegi oma raskete õlakottidega ühikate poole. Ja teate mis, Edithil oli sammulugeja kaasas terve see aeg! Nii vahvaa! Me tegime lausa üle 9000 sammu, juhuuuuuuuu! Nii põnev on nii palju kõndida, aga ei tundu üldse nii palju tegelikult..:D
Tuppajõudes läkski kohe koogi maitsmiseks, see oli tee peal juba piisavalt sulanud, kuid jah, ei maitsenud üleliia see koogike. Seejärel "Ringvaade" notebooki trükkimine jätkus.
Nonii, ja kuskil kella 1 paiku oligi unepüüdmisekord!
No comments:
Post a Comment