Mul oli äratus pandud kella 10nks. Tegelikult sibelesin ma juba alates kella 9st saadik, kuid ei suutnud end veel lõplikult voodist välja ajada. Noh, põõnasin siis edasi, kui umbes 9.40 kuulsin UK telefoni sõnumipiiksu. Ei viitsinud end kohe voodist püsti ajada ja laua juurde kõndida, ja üritasin veel magamist teeselda. Kuid siis turgatas pähe, et ehk on mingisugune väga tähtis sõnum kelleltki, hädaolukord või midagi. Viitsisin end siis ikkagi telefonini kõnnitada. Anne-Marte (norrakas) oli saatnud sõnumi, et on hädas oma PowerPointi CDle põletamisega. Paari sõnumi pärast ütlesin, et tulgu minu juurde, aitan tal ära põletada. Ta muidugi vastas, et kohe tuleb. Jessuke, ma polnud voodistki õieti välja saanud, jeerum. Nii ruttu püsti, nägu pesta, tuba korrastada, arvuti käimapanemine. 10minuti pärast oligi Anne ukse taga. Loomulikult otsustas mu arvutikene mitu korda veel kokku joosta ja mustaks minna, noh nagu ikka. Kui siis 5nda korraga ta käima otsustas jääda. Sain plaadi põletatu 10.20. Üllatavalt kähku läks sellega, minu oma võttis küll sada aega. Aa õigus, Annel ju CD ja minul DVD. mhm. Noh mina jamasin plaadipõletamisega esmaspäeval terve sada aega - päev otsa. Tõmbasin igasuguseid programme alla, aj üritasin salidishowd kuidagi plaadile saada. Noh esimene DVD läks aia taha. Seejärel pöördusin hädaolukorras Miku poole, kes soovitas mulle Nero alla tõmmata, mida ma ka tegin, kuid see polnud ikka päris õige Nero programm. Sain siis temalt selle õige ja JESS tänu Mikule ka viimase DVD ära põletatud! Igavene jamamine ikka selle asjaga, kui õiget programmi ei ole olemas. Kui õige programm olemas, käib asi täitsa kähku. Aitäh, Miku! :D Üks jama nüüd kaelast ära!
Saatsin ta kenasti ukseni ja alustasin ruttu ruttu esseed lõpetama ja bibliograafiat tegema, mis järjekordselt võttis meeletult kaua aega miskipärast - pooled allikad jälle kadunud või valed jms. 11.30 lõpetasin esseega ning kiirustasin raamatukokku esseed ja slaide välja printima. Loomulikult olid seal arvutitele järjekorrad, nii 5minuti pärast sain arvuti, siis nägin ka Edithit sisse vuhisemas. Ja otseloomulikult olid ka printeritel järjekorrad. "Kena kena", Kristina, jäta ikka asjad viimasele minutile eks! Sain asjad prinditud kell 11.45, ootasin Edithi ka ära ning kimasime osakonna hoonesse, kus "pidulik" üleandmine toimus. Õnneks on raamtukgu ja teatrihoone vaid 5 sammu kaugusel üksteisest. Olin unustanud ühe dokumendilehe täita, mis esseedega kaasa läheb, nii et tegin seda kohapeal, mis võttsi ka mõne minuti aega. Ja üleandmisel oli ka järjekord, sest tähtaeg ei olnud vaid 1. aasta teatritudengitel, miskipärast ka teistel. Sain töö üle antud 11.56. Viuhhh! Nii nappi olukorda pole mul veel olnud! Noh, eks ükskord ole ikka esimene kord vist :D Ei, enam sellist vastikut närveldamist, jõuad ei jõua, ei taha! Õppetund!
Isver, milline kergendus see oli, kui selle "jama" kaelast ära sai!! Huuuuh! Mitmetonnine kivi langes südamelt! Selleks korraks, sest kohe hakkab uus trall jälle pihta. 12 mai on uus tähtaeg ja uus portfolio! Jippii..
Edith, Sandra ja Niall kutsusid mind küll Edithi juurde, ma ei tea küll mida tegema - ühe essee lõppu tähistam vahest, kuid keeldusin kenasti, ja otsustasin ikkagi tennisesse minna. Kuigi täna tennisetreeningut polnud, vaid olid võistlused, kuhu ka mind kutsuti, kuid ma minna ei julgenud. Ma ei pannud end väga trennilikult riidesse, kuid võtsin tennisetossud kaasa, et ehk ma ikka lähen mängima. Muidugi mind keelitati ikka, et tulgu ma ka võistlema jne, kuid ma jäin endale kindlaks ja ei läinud.. oleksin tahtnud küll, kui julgusest jäi puudu. Elasin siis niisama teistele kaasa, ja külmetasin tuule käes. Täitsa lõpuni ma ei olnudki, sest kole jahe hakkas, ja lahkusin pisut enne nelja, et veel poest läbi käia - ketsupit vaja lõpuks osta, ma unustan kogu aeg oma vana peaga!
Ülejäänud päeva veetsin ma Interneti seltsis ja vaatasin youtubest pulmavideosid - mingi saade "Say Yes to the Dress", mida sai küll vaid mõned minutit igat klippi vaadata, kuid lahe ikkagi, kuidas pruudid kleite valivad. Täna ma veel uue portfoolioga tegelema hakata siiski ei viitsinud.
No comments:
Post a Comment