Kell 1.30 läksin silla alla Richard'it ootama, et siis koos tennisesse minna. Nii kui ma silla alla astusin, astus minuga koos ka Ed. Teine tennisepoiss. Ehmatasin, et ta kusagilt järsku välja kargas. Niisiis ootasime Rich'i ära ja sammusime allapoole. Samal ajal kui me kõndsimie ja poisid pläkutasid, lugesin ma enda uuelt pangalt saadud kirjakesi. Poisid küll üritasid mind vahel vestlusesse kaasata, kuid ma ei olnud lugemise ajal väga viitsiv seda tegema. Noh aega jäi üle, et Richi üle natuke nalja teha. Tegelikult Ed alustas, ja lootis ka minu rohket osavõttu selles näha. Naljanina on see Ed meil - tõsiselt lõbus poiss. Jõudsime siis läbi mingisuguse müüriääre (tõsiselt, me läksime nende arust, lühiteed, ehk siis kusagil tenniseväljakute ääre pealt, kust alla sadada on natukene kõrge, ja igast põõsahakatisi ja teravaid oli seal ka küllaga). Nonii. Alustasime soojendusega. Me ei jõudnud eriti toksidagi, kui Ed juba arvas, et hakakem mängima. Noh, üks norra poiss tuli ka, nii et meid oli siis just paras arv paarismänguks. Ega mul väga hästi mäng ei läinud, sest kannatsin miskipärast kohutavate kõhukrampide/kõrvetiste käes. Tegin aga vaprat nägu ja mängisin ühe mängu ikka ära nendega, kuni tuli üks teine Ed ning pakkusin talle, et tulgu mängima, ma niikaua "puhkan" . Noh, ega ma ju tegelikult väsinud ei olnud küll, lihtsalt kõht ei allunud mu tahtmisele. Vaatasin nende mänge, mida jah lõpuks sai juba hulgim mängitud poolteist tundi vist, ja kommenteerisin ja kõkutasin niisama naerda. Huvitav on olla tunnistajaks, missugused karatkerid inimestest tenniseväljakul välja kooruvad. Lõpuks ma mängisin ka natukene, nii lõpetuseks. Toksisime niisama ja siis läks mul juba paremini. Kella 4 ajal lõpetasime, sest poikad olid pisut väsinud. Noh nad ka järjest mängisid, mina ju niisama peesitasin tuule ja päikese käes. Ikka väga imelik - ühel hetkel on nii palav, et koori riided seljast ära, ja teisel hetkel nii külm, et ei tea mis kõik selga võiks panna. Ilm.
Käisime Richiga veel poest läbi. Tal oli vaja cocat osta ja minul rosinakomme. Nämma! Vantsisime siis üles tagasi ja kella 5 ajal ma toas olingi. Jeerum millised varrukad ma omale päevitasin !!!!!!! Jessuke! Enneolematu!
Täna oli siis see päev, ja viimane, kui tuli portfoolio ära lõpetada. Üks osa oli mul enam-vähem olemas, kuid teine 1500 mitte. Oma meeletu trükkimise lõpetasin 2.22 öösel. Nupp enam väga adekvaatselt ei nokkinud sellisel kellaajal, aga vähemalt tehtud sain! Saab ikka ühe päevaga palju sõnu kirjutatud küll! Hommikul vaid tuleb üle kontrollida, ja tobedused maha kustutada. Head und!
No comments:
Post a Comment