Täna oli siis see päev, kus ma otsustasin linna panka minna ja uurida, kas saaksin endale minu pangas teise konto nüüd teha, kuna ma olen juba üle 6 kuu Internationali(rahuvvaheline) peal olnud, kus ma maksan iga kuu ligi 7 naela hooldustasu. Seda on ikka liiga palju maksta, olenemata sellest, et ma sain panga kaudu rongikaardi, mis teeb mu piletiostud 6 naela soodsamaks. Ma ei sõida nii palju rongiga ka, et see aasta peale ära tasuks. Niisiis läksingi umbes kella 1 ajal panka, ja küsisin, mida tahtsin. Tuli välja, et rahvusvahelistele õpilastele muud kontot polegi . . ahah, no selge, ADIOS siis. Jalutasin mõtlikult välja ja asusin poode läbi kammima, et endale normaalne ja odav nokamüts leida tennisemängimise jaoks. Ja uskuge või mitte, väga raske on leida nokamütsi! Alles spordipoest leidsin hulgi neid, kuid ikkagi ei raatsinud 4 naela veel talle raista, ja ei ostnudki veel. Kogun veel raatsimist!
Pärast spordipoest väljaastumist suutsin ma end ära eksitada, ega saanud aru, kuhu poole ma nüüd minema pean, et teise pangani välja jõuda. Nooh õnneks on see väga väike linn, ja suutsin üsna kohe õigele tänavale välja kõndida. Läksin teise panka, kus Sandralgi konto ja kus kuutasu pole, et küsida kui kaua tegemisega läheb, kuid teller ütles, et saadab kohe kellegi ülaltkorruselt alla, kes minuga tegleb. Ohooo, nii kähku saab juba konto avada. Mul ei ole kaasas, ei aadressitõendit ega tõendit, et siin koolis käin.. no vaatab, kuidas läheb. Mind võttis vastu üks armas tädi, kes vabandas enda heinapalaviku ja nuuskamise pärast. Ta viis mind enda kabinetti, kus sai ka maha istuda, sest teatavasti pangatellerite juures ei ole Inglismaal toole, kus istuda, vaid pead oma pangandused püsitjalul ja läbi vastiku plastikklaasi ära ajama. Jõle ebamugav muideks!
Aga jah, tädi - Karen, küsiski minult neid samu asju, mida mul kaasas ei olnud, aga ID oli ja igaksjuhuks passki. Aga aadressi ütlesin ma talle suusõnaliselt ja kinnitust polnud vajagi, ja koolitõendi üritas ta telefonitsi saada, ja et talle see faksitaks. Keegi ei tahtnud koolist miskipärast vastu võtta ja siis me ootasimegi sada aega, et keegi vastu võtaks, ja kui keegi võttis , siis polnud see õige inimene, vaid ta suunas Karen'i teisele inimesele, kes tagasi pidi helistama varsti - kunagi. Seejärel oli vaja minu pangakontonumbreid teada saada, et praegusest pangast raha siia panka üle kanda. Mul olid mõlemad pangakaardid kaasas, kuid neil pole loomulikult kontonumbreid kirjas.. nuputasime siis, kudias teada saada neid. Karen helistas minu pankagi ja küsis sealt, kui nad ei väljasta sellist infot blabla. Seejärel käisin ise enda pangas uuesti ja küsisin lipikut, kus mu kontoasjad kirjas, ja jooksin tagasi uude panka. Vahepeal oldi talle koolist juba helistatud ja lubati poole tunni jooksul faks saata. Mina veel allkirjastasin paar dokumenti ja lasin Karenil emme jaoks rahvusvaheliseks ülekandeks igasugused tähtsat numbrid välja printida ja saigi asi aetud ja Kristinal uus pangakonto olemas! Ja ma ei peag enda vanasse panka minema, ja neile ütlema, et pangu mu kontod kinni, vaid mu uus pank teeb seda minu eest või midagi sellist. Super ju! Istusin pangas tund aega kokku - rekord vist! :D
Käisin veel toidupoest läbi ja sammusin üles tagasi.
Ei mäletagi, mis veel täna tegin... mõtlesin vist uusi esseesid tegema hakata - 1500+1500 portfoolio.
Selline asjalik päev siis!
No comments:
Post a Comment