Ärkamise kohta mingit erilist uudist ei ole.
Kell 5 on Edithi ja Sandraga kokkusaamine õppimiseks.
Täna oli viimane aeg Eugenio Barba'st lugema hakata. Enne lugesin veel Samuel Beckett'ist - küll küllale liiga pole veel tegema hakanud.
Kuigi ma lugesin Barba'st ja käsitlesin teda ka eelmisel semestril, ei tee mäluvärskendus paha ja võtsin raamatu kätte, ja ega suurt eelmisest semestrist ei mäleta ka ju. Vana mälu nagu mul on eksju. Lugesin Mitu tundi Barba raamatut. Imestasin kuidas mul see nii ruttu käis. Read said otsa kui imeväel, ja 40 lehte oligi jälle loetud. Ja oligi aeg end inimese moodi riidesse panna ning majast väljuda.
4.45 saime tüdrukutega kokku, et siis Sandra palvel veel poest läbi käia. Ma ise kusjuures ei ostnudki midagi, sest olin ennist kaks makaroni söönud, ja arvasin, et jään elama küll.
Esimene pool tundi oli meil rohkem söömist kui õppimist, sest Edith tõi välja ema saadetud eesti šokolaadid ja kuivatatud puuviljasegu. Lihtsalt jumalikult head on Eesti maiustused!
Aga peab tunnistama, et ega söömine aitabki õppimisele kaasa. Aega kulub rohkem, kuid pähe jääb vast ka rohkem. Mõne tunni möödudes kostitas Edith meid juurviljavaagnaga. No ja mis saab olla veel parem kui juurviljad!!!!
Meie õppimine venis väga pikale ning lõpetasime alles pärast kella 11. Vot nii usinad õppijad me olemegi! Ma arvan, et me saime koos õppides täitsa palju asju selgemaks, nii et koos arutlemine ja mõtisklemine tuli kasuks.
Kell läheneb 12nele. Jah, väsimus kipub silma tulema, kontidesse ka vist. Loen veel enda meeletult palju kirjapandud märkmed üle, ristsõnad ja magale!
No comments:
Post a Comment