Igapäevane hommikune rutiin ja hommikusöök ja tennisessemineku otsustamine. Õues möllas täna ja siiamaani kusjuures, megakõva tuul! Sellele vaatama otsustasin linna minna ja vaadata, ehk keegi ikka on tenniseväljakul. Lahkusin toast kella 1 paiku, et veel raha välja võtta ja siis poest läbi käia, sest pärast tennis ehk kell 4 on juba kõik asjad siin pühapäeviti kinni.
Richard sõnumeerib, ja küsib, kas ma täna tennisesse ka lähen. Vastaksin talle koheselt, et "jah", kui mul vaid moblal raha oleks. Kiirustan siis teise poodi, et raha peale laadida. Tahtsin küll vaid paari naela eest laadida, kuid tuli välja, et 5 oli miinimum. Nojah, mis seals ikka. Üritan siis Richile tagasi sõnumeerida, kuid telefon streigib, sest ta kavatses kohe-kohe tühjaks saama hakata. Jah, telefon saigi täiesti tühjaks, nii et ma ei teagi, kas mul on täna paarilist või mitte. No "tore tore". Saabun tenniseväljakute värava taha ja asun ootele. 2 poissi küll mängisid väljakul, kuid mina neid ei tundnud ja väljakule tormama ei hakanud, et koos mängida. Ja arvatavasti olid nad ka üle värava roninud, sest lukk oli kinni. Varsti olidki nad valmis, hüppasid üle värava, soovisid mulle edu mänguks, ja mina ikka ootasin, et ehk Rich tuleb. Kella sain ka vaevu vaadata, sest telefon ju tühi. Kuna ma värava luku koodi teadsin, üritasin seda lahti saada, kuid mul ei õnnestunud see sugugi, ja see pole muideks esimene kord. Njahh.. mis muud kui: üle aia ronida! Jap, seda ma tegingi, ja ka mitte esimest korda. Kell oli juba veerand 3 ja otsustasin serve lööma hakata. Mul oli endal kaks palli olemas, milled eelmine kord väljakult kaasa krabasin, sest keegi neid enda omaks ei tunnistanud ja leidsin täna veel 2 palli. No tore!
Mängisin iseeneda, väljaku, tuule ja päikesega umbes kolmveerand tundi ja otsustasin siis kodinad kokku korjata ning väljakult lahkuda. Kuigi tuul oli jube kõva, ja päike vaid vahepeal end näitas, oli kuidagi ikkagi palav, kuigi kraade vaid 15. Huvitav... Otsustasin, et lahkun seda teed ehk põõsalist müüripidi, mida poisid mind ükspäev vedasid.
Ei olnud vist hea mõte, sest äärepealt oleksin alla kukkunud sealt ja peale selle sain vasaku jala hirmus kriimuliseks, nagu oleksin väiksemat laadi sõjas käinud, ja näen nüüd välja nagu Ronja.
Nüüd otsustas ka päike minuga jääda kuni ühikani välja. Jap, täitsa soe hakkas.
Istusin korraks maha, avasin rosinakommide paki ja asusin neid kugistama. Mul oli veel plaanis siin poes käia, et leiba osta, kuid ei suutnud end kohe liigutada, ja läksin pärast kella 4. Kõnnin siis rahulikul meelel poeni, kui see mulle suletud ust näitab. No tore küll! Mul oli nagu selline kahtlus korraks, et ehk on see pood siin ka kella 4ni vaid lahti, kuid ei tahtnud seda uskuda. Aga loomulikult on kella neljani kui Kristina tahab leiba ostma minna.. Ei tegelikult tuleb välja, et pühapäeviti ongi kell 4 viimane taks ja kogu moos!
Tuleb siis hommikul leiva järele minna.. njah.
Longin tagasi tuppa ja võtan kohe rosinakomme sellise pettumuse peale!
Nett, emme, blogi. Uni?
No comments:
Post a Comment