12.03
9.00 - 11.00 Key Theatere Practices loeng - Robert Wilson - stsenograaf, koreograaf, kunstnik üleüldises mõttes. See oli loeng, kus õpetajal(Simon, kes meiel stsenograafiat annab) ei läinud powerpoint käima ja nii ta oligi sunnitud meile igavat teksti paberilt ette lugema ja ise improviseerima. Seetõttu oli loeng ka vaid 1h ja 15 min pikk. Olenemata sele lühidusest, ei suutnud(saanud) ma keskenduda loengule, kuna Niall segas kogu aeg. Kirjutas mulle igasugu nalju ja käskis mul eri maade lippe joonistada. Ja me olime lihtsalt ulakad... ükskord elus ju võib...? Ja siis kõige tipuks muidugi, Simon kõnetas mind keset loengut - MARK! Edith hakkas hullult köhima, ja palus vett, mille ma talle kotist ka ulatsin. Kuid Simon nägi ja ütles: "Kristina, sort it out." Ühesõnaga, ta vist arvas, et ajasin Edithit naerma, ja lõpetagu ma see nüüd ära. Ma ei saanud algul arugi, milles ma süüdi olin, ja ütlesin, minu kõrval istub Edith ja ma olen Kristina. Siis ta ütles, et teab. Ok..väga imelik situatsioon oli. Ta sai asjast valesti aru, ja nüüd olin mina see "pahapoiss". Einoh, vähemalt õpetaja mäletab mind ja tundis vist toetustunnet, et suures ruumis on keegi, keda ta teab.
Jah, mitu päeva olin kõneaineks oma gruppides...
Kella 1st 5ni oli Devisingu grupiga proov.
Ideed -facebook, kadunud inimesed, projector, kas meil saavad olema päris tõepõhjaga karakterid või väljamõeldud?, kadunud inimeste pildid seinal, nagu politsejaoskonnas - kes kadunud ja kes üles leitud. Kas ikka kasutame erinevaid keeli, teeme koduvideod, laulmine, kirjad, loomade piinamine, pildid?
Tegime veel improvisatsiooni ühe karakteriga. Meil eelmiset korrast mingid tegelased olemas, ja arvatavasti kasutamegi neid lõpuks.
Ja pool proovi ajast laulsime laulu "With or without You". St, osad püüdsid seal teistest ikka üle laulda, ja muideks mõni ei pidanud eriti hästi viisi.. aga las lapsel olla lõbus. Mina ja Rebecca räppisime ja olime lihtsalt "coolid" ja mõtlesime, et peame järgmiseks korraks ikka tagurpidi saltod ära õppima, mhm!
Kell 7.30pm oli kohustuslik etendus "At Swim, Two Boys" - tantsuetendus kahest poisist. Väga hea etendus oli! Ilus ja väga lahe! Vee sees tantsisid ja tegid trikke. See oli selline sõjalik tantsukoreograafia, mehine st. Äge!
Parim etendus, mida senini näinud olen!
13.03
12.10 - 1pm Devising Theatre loeng
Üks tüüp andis loengut, ja rääkis, miks ja kuidas ikkagi etendust luua.
Nt kui teatrit teha, siis mõelgem, miks me tahame seda publikule näidata.
Ja ta tõi hea fakti ka, millele ma polegi varem mõelnud. Et tüüpilised USA sarjad ja Mehhiko seebid on sellised, kus iga natukese aja tagant, peategelasi nimepidi kõnetatakse, et ikka need vaatajatele meelde jääks.
2.10 - 4pm Devising workshop
Tegime harjutusi paaris. Olin "räppar" Rebecca'ga. Harjutused: oled paaris ning loed edasitagasi 1,2,3 või big bad dog. Tundub imelihtne, kuid kui seda juba hea mitu aega teha, siis läheb ikka sassi küll.
Improviseerisime ka lugusid paaris, et keegi teeb kuskil midagi, JA SIIS... eesmärk- JA SIIS eeldab lõputut juttu.
Igasugu huvitavaid harjutusi tegime, ning ma ei jõua ära oodata, et neid kellegi peal rakendada! :)
Inimestest "pildivoltimine" oli nt tuttav ülesanne OFFikate aegadest. Äratundmisrõõm on tore!
Asjade pakkimine, LIDL'is käimine ja 19.30ne rongile tormamine. Reis Londonisse hakkas jälle "hästi". Läksin paar aega enne rongijaama, et masinast piletid välja võtta, kuid masin ei töötanud. No tere tore! Minuga ikka juhtub(mitte, et ma oleksin võinud need kuramuse piletid juba ammu välja võtta..) Ütlesin, mis jama on, ka piletikontrolörile ja ta oli äärmisel normaalse suhtumisega, ja palus mul järgmises mahaminekukohas piletid välja võtta. Vastasin: "Otseloomulikult." Ime, et ta mind üldse uskuma jäi.. Naiskontrolöridega on mul hoopis halvad kogemused..
Edith jõudis ka viimasel minutil rongile ja nii meie reis algaski :)
Näksimine, uinumine ja rongide vahetamine. Kella 12 paiku jõudsime London Eustonisse ja nüüd tipatapa Hostelisse. Mõnus hiline õhtu Londonis ja suhteliselt vaikne ka. Kella 1 paiku jõudsime hostelisse, kus araablasest meesterahvad meile võtmed ja puhta voodipesu ulatasid ning meie toaotsimine algas. Jeerum, see maja seal, kui laburünt. Palju treppe, koridore ja uksi.. Leidsime toa kähku üles tegelikult. See oli 12 nariga tuba. Inimesed juba magasid, kui ma tasakesi sisse koperdasime oma suure kohvriga. Leidsime endale kõrvuti voodid(kolmandal korrusel). Kristina kasis end pisut ning kell 2 võis pea patja puudutada. Voodipesu vahetamine oli küll viimane asi, mida ma teha tahtsin sel kellaajal, aga noh päris niisama ka magada ei tahaks. Uni ei tulnudki kohe, olenemata sellest, et oli täitsa kutupiilu. Vahtisin lakke ja kuulasin võõraste inimeste nohisemist, norskamist ja sonimist. Nii naljakas on kuulda inglisekeelset sonimist :D Hahaa, justkui ainult eestikeeles oleks see võimalik.
Head und!
13.03 - Photoshooting day! (Sain kunagi kõne Londoni ühest fotostuudiost, et ma osutusin valituks, kes saab pildistama, meigi ja soengu ja kõike ilusat veel. Tasuta muidugi. Sõidupiletid enda rahast ja pärast saab pilte raha eest lunastada. Anne käis pildistamas kunagi, ja oli mind ka kirja pannud, kuna seal oli vaja kedagi veel soovitada pildistama, ja siis ma ostusingi valituks. (St nii nemad rääkisid))
Ärkasin umbes kell 8, et pesema minna(st enne tuli duširuum üles otsida sealt laburündist. Aega võttis, aga üles leidsin!) ja siis hommikusöögile(sai saiu röstida, millele sai peale panna võid või moosi või mõlemat korraga(iiiiiih), tavalist kelloksit piimaga, ning teed või kohvi.) Kehvake küll, kuid vähemalt sai kõhu ilusti täis ja kui juba hinna sees, siis söömata küll ei jäta ju. Söök seeditud, voodipesu kokku ja killadi-kolladi treppidest alla kassasse.
Kell 10 pidime hotelli reeglite kohaselt sealt lahkuma. Mis oli õnneks päris normaalne aeg, nii et ei pidanudki väga palju kunstliku jalutamist tegema kuni kella 12.30ni. Sõitsime metrooga kuskile Londoni industriaalossa, kus stuudio asetses.
Jõudsime pisut varem fotostuudiosse, kus meid kenasti maha istutati ning juua pakuti. Seejärel anti pihku ankeedid, kus küsimustik, millised me siis täna lõpuks välja tahaksime näha(soeng, juuksed).
Ootasime ja ootasime ja vaatasime kuidas teistele meiki tehti ja keda samal ajal pildistati. Meiki ja juukseid tegi üks ja sama inimene(meie puhul 2). Meie saime meigitooli vist alles pool 2. Aga samas, ega meil ju kuhugi kiiret ka polnud, nii et mina oleksin võinud seal veel hea mitu aega oodata, ja mitte rongijaamas. Meilt küsiti toolil kohe, mis meiki me tahame ja mis värvigamma ja kuidas juukseid jne. Jeerum, mina ei tea ju.. tehke mind lihtsalt ilusaks. Kas see vastus sobib? Ei, tegelikult ma ütlesin, et tahaksin suht loomulikku meiki, Edithil oli rohkem fancy. Kahju, et nad ise meile ei soovitanud, "kelleks" kehastuda. Minu meigi tegemine kestis vaid 15 minutit ja siis tehti juukseid umbes pool tundi. Edithi meiki tehti päris kaua ja juukseid ka, ja ta oli ikka imeilus pärast!
Ja nüüd riideid vahetama, ja mõtlema, mis selga üldse panna. Stilisti meil ju polnud, kuigi niipalju kui ma telefonikõnest aru sain, siis oleks pidanud olema. Tsjah..
Kokku vahetasin ma 4x riideid. Iga outfitiga nii umbes 10 või vähem pilti. Fotograaf oli selles suhtes väga hea, et ütles kõik poosid ette, kuidas olla võiks ja kui palju naeratada jne. Natukene oli isegi tüütu nii, kuid samas pärast kui meil oli võimalus koos pilti teha ja saime ise poosetada, ei oskanudki kuidagi olla. Teisest käest jällegi ei meeldinud fotograaf mulle, kuna tal tundus ikka väga suva olevat pildistamisest ja kui head pildid ta saab jne. Tunda kohe, et raha pärast ainult teeb seda tööd ja nii ka teised töötajad seal vist. Ma ei tea, kui mina seal töötaks, siis ma püüaks igati näidata hoolivust klientide suhtes üles. Sest enamikel ju see ikkagi esmakordne kogemus ja tulemust tahaks ju perfektset.
Pärast 1,5h pildistamist saime natuke istuda ja siis lasti meid pilte vaatama. Ma alguses arvasin, et mina kohe kindlasti rohkem kui 1pilt ei osta, kuid lõpuks tulime mõlemad Edithiga ära 10 +1 pildiga. Üks pilt meile kingiti. Meeldisime vist tädile :P Hea seegi.. Sai kena kopsakas summa kokku, kuid õnneks saab nö järelmaksuga maksta, nii et elab peaaegu, et ehk ülegi..
Ei, pildid on ju tegelikult ilusad küll. Ei jõua ära oodata, millal neid "kodus" lähemalt uurida saab!
Kell 5 olime fotostuudiost väljas, ning otsustasime linnas pisut ringi vaadata. Käisime isegi ühest poest läbi, kust ma endale ilusat tennised ostsin :)
Ja ega rohkem ringi rännata ei viitsinudki, sest kõhud tühjad ja ega poseerimine mingi elulihtne töö ka pole :D Istusime kusagile peenra kivi nurgale ja kukkusime kotist leiduvat sööma. Hea oli süüa, mhm!! Paari tunni pärast koperdasime tagasi rongijaama ning sõitsime London Eustonisse tagasi, kus ootamine alles algas. Rong Aberisse läks alles kell 11 õhtul midagi. Istusime ja sõime ja istusime ja igavlesime ja olime ja külmetasime pisut.
Ja kunagi oligi aeg rongile minna.
Ja siis paar tundi sõitu, magamise üritamist ning Birmingham New Street'il maha, et järgmist rongi terve igavik oodata. Kella 6 ajal läks teine rong. Terve selle aja istusime McDonaldsis, sõime selle ajaga 2 juustuburgerit ja friikaid. Söömise mõte - soojasaamine. Korra aastas on isegi talutav seda toitu süüa, aga rohkem küll vist mitte...
Aeg läks seal üsna ruttu. Sai näljaseid inimesi vaadata, hiliseid pidulisi ja töömehi - igasugust rahvast käis ikka läbi. Vahepeal üritasin isegi midagi õppida, ja lugesin paar lehekülge miskit Bausch'i kohta. Muidu aga mängisin ussi ja tetrisemoodi asja. Nii põnev..
Jess, rongile!!!! Uni ju ja külm ju ... (McDonalds ei olnud soe.)
Terve rongitee magasime!
Ma muidugi jõudsin 100x mõelda kui külm ikka rongis on, kuid uni oli suurem, ning kokkuvõttes sai vast täna paar tundi isegi magatud.
Kaksikpäev jätkugu!
14.03 - Pikk, pikk päev(eelmise päeva jätk)!
Maailmaväsitav päev+öö seljataga. Rong jõudis Aberysse hommikul kell 9.30. Tuhisesin toast läbi, viskasin kohvri nurka, vahetasin riided ja vist jõudsin miskit hamba alla ka panna, kui juba jooksin Devisingu grupi kohtumisele Old College'sse, mis hakkas 9.30. Kui klassiruumi sisenesin, kus nad mind juba ootasid, küsisid nad kohe, kas minuga on kõik korras? Ikka on! St, vist oli arusaadav, et ma magamata ja miskipärast köhake ja nohu. "Kena".
Aga teised oli enne vaadanud ja kuulanud videosid, kus inimesed teavitavad politseisse kadunud isikutest. Meie "kohting" kestis vaid 1.5h, st Kristina(õnneks Abbie ka) pidi lahkuma juba max kell 11.10, et 11.30 olla kinos filmimas. Tänane miiting oli rohkem pläkutamismiiting ja minu haigutamisrekordi püstitamine.
Jooksin toast läbi, vahetasin riided ning siis kiirkõnnil Triinu filmimisse. Filmimine sai läbi 1.45. Ja nüüd hakkas Kristinal jooks ülesmäkke, et vähemalt teise tunni poolde (stsenograafia KOSTÜÜM algas kell 12 ja kestis kella 4ni. Tunnid vahetati, ja nüüd iga neljapäev üks aine 4h). Jõudsin üles just kell 2, kui teised pausile läksid. 2.10 algas tund uuesti.
Aga nii kui õpperuumi sisenesin langesin pilkude osaliseks. Miks? Sellepärast, et mul oli seljas filmimisriietus(valged põlvikud, huvitavad papud, lühike nunnu kleidike ja peas Madli geniaalssuspunupats. Selline nohiktüdruk olin.) Simon(õpetaja) tegi kohe märkusi, ja küsis, et kust mina küll tulen. Ja ütles, et näen kena välja. Ja mina mõtlesin, et ta tapab mu ära, et ma 2tundi puudusin(mitte, et nii mõnigi persoon seal haruharva kohal käib.) Seni kuni teised pausitasid, näitas Simon mulle kostüümivideot(kus ka Alexander McQueen'i looming läbi käis, ja mind kilkama pani), mida ta enne teistele oli näidanud, ning tegi mulle miniloengu ja rääkis, mida teised teinud on. Ehk nad alustasid riidest käekoti tegemist. Ta aitas mul lõige välja lõigata ja riie ka ja ma olin omadega juba kaugemal kui nii mõnigi teine. Õmblemiseni kahjuks ei jõudnud, sest ainult 4 masinat ja meid ju sada. Mugav tund oli, kuid õnneks mitte väga asjalik, et ma oleksin pidanud kõik kuuldu-nähtu üles täheldama. Muidugi vaatasin küll, kuidas näidiskotti tehti ja hoolega, et ehk on kunagi viitsimist tulla ja kott lõpetada.(jajajh..)
Nii kell on piisavalt palju, et oli aeg alla kõndida, süüa, PESTA ning 7.30nks kohustuslikku etendust "Hamlet" vaatama minna.
Kaks musta meest tegid nalju "Hamleti" ja teiste Shakespeare' kuulsate näidendite üle. Oli küll lahe performance, kuid minul oli kogu aeg 4 inimest laval. No niiiiiiiimoooooodi tikkus uni silma, et ma juba ei teadnud, mida endaga peale hakata. Näpistasin ja tegin haiget endale, kuid ei miskit, nokkisin nagu kana. Õnneks vahepeal pandi saalis tuled põlema, kui esinejad publikuga rääkisid või kedagi lavale tahtsid kutsuda. No siis ma üritasin ikka ärkvel nägu teha. Õnneks minu kõrval kedagi ei istunud, ja saal ei olnud väga täis, kuid magama oleks ikka liiga piinlik olnud jääda. See oli maailma kõige raskem tund ja 15minutit minu elus, raske just ärkvelpüsimise poolest. Kohutav enesepiin! Valus...
Jõudsime pärast 9 tuppa. Kristina sõi ja läks juba kell 10 magama! Hommikul juba vara vaja tõusta, ja kella 10nks filmima.
Jess, tänane päev sai läbi! Kohutvalt unine ja haigutamisrohke ta oli, aga tehtud!
Uskumatu!!!!!
16. märts
Hommikusöök, karakterirõivad selga ja 10.00 - 2pm filmimine. Täna oli päev, kui Paris(minu karakter) saigi endale poisi. Ehk siis filmi lõpp ja selle filmimise viimane päev, minu jaoks vähemalt.
Meeletult vahva oli ja teeks seda igakell uuesti!
Kell 2-4pm saime stsenograafia grupiga kokku, kus arutasime etendust ja naersime niisama. Ei naerda on kasulik ;)
Jess, vaba õhtu! Ja Kristina suikus unne varem kui tvaliselt tal kombeks on.. zzzzzzz....
17.03
VABA PÄEV - st Morrisons'is sai käidud ja ühtteist külmkappi soetatud.
18.03
Pühapäev on tavaliselt tennisepäev, aga miks ma täna ei käinud, ei mäleta. Vihm või midagi ..?
No comments:
Post a Comment