18. oktoober

Teisipäeval ei tulnudki väga vara ärgata, sest alles kell 2.30 algas filmimine.
Tänagi kõndisin üle lokkijublakatega, kuid Edithita, aga Annega, kes mu kena soengut naeris. Kujutan ette kui nali ma välja võisin näha.Edithiga sain üleval kokku, kellel oli vaid 10 minutit aega, et mu lokkid valla päästa. Nii, kähku, kähku, hingematmiseni juukselakki ja action.
Alustasime sealt, kus eile pooleli jäi. Uuesti mõnus make-up näkku ja läheb gängstaks lahti. Filmisime seda sama stseeni kella 5ni. Pool tundi tegime veel paar lähivõtet minu ettekandjarolli stseenist ehk make-up maha nühkida ja mäletada kuidas mu lokid eile olid. Mis kinni, mis lahti. Selliste asjade mäletamiseks võikski olemas olla jumestaja ja kostüümitädi, kes mind väljastpoolt täies ulatuses näeb, ise ma ju ennast ei näe tervenisti.
Filmitiimis on ikka hästi toredad inimesed. Nt üks poiss sealt oli selline asjataja, ja muretsega - kas meil ikka kõik korras ja hoidid meie tuju üleval ja suhtles meiega, kui meie näitlejad tahaplaanile jäime ning kaamerapaigutamine esmatähtsaks sai. Eriti naljakas tore oli see, et see poiss oli väga sarnane mu sõbrale. See tegi mulle eriti nalja, ja ajas muigele. Nii tore! :)
Pärast käisin veel poest läbi, et end šokolaadiga premeerida ja hakaksin 500 sõna seminariks kirjutama. Kirjutama etendusest, mis mulle üldse kohale ei jõudnud. Läheb hästi.
Homseni!