17.oktoober

Esmaspäev algas tavalisest varem, sest juba kell 11 pidin olema Parry Williamsi hoones, kus leidis asset filmimine. Edith tuli ka kaasa, sest tahtis väga pilte teha, kuna filmimisel hea valgu ja värki, siis ta arvas, et saab kindlasti häid fotosid. Teel üles kohtasime Silverit ning rääkisime üksteise mäkkekõnni rekorditest. Minu oma on nt 12 minutit. Kui esimesel aastal kulus mu ronimiseks 25 minutit, siis see on täitsa muljetavaldav areng, ju. Hetkel oli mul muidugi mitu kotti ka kanda, nii et rekodripüüdmiseks seekord ei läinud. Eriti vahva oli see, et ma sain erakordselt paljude pilkude osaliseks, ja eks sel oli põhjus ka. Nimelt ei võtnud ma oma lapilokke/papiljotte lahti hommikul, et lokid ikka võimalikult kaua püsiksid. Niisiis olingi ma nagu väike lammas või siis koduperenaine. Vahva, kas pole!  

Jõudsime siis kella 11neks kenasti kohale, kui võttetiim meid endaga nende loengusse vedas. Isver, ma ei saanud mitte midagi aru ja tulin selg ees sealt kohe tulema ka. Ma arvan, et ma ei pidanud nende loengusse minema. Tuli välja, et tiim ei teadnud ise ka, et neil loeng on alguses ja nii me ootasimegi Anne ja Edithiga nende järgi ning filmima saime hakata alles kell 12(esialgne filmimisaeg kell 11-3). Jäi aega lokkide lahtiharutamiseks, ripsmete värvimiseks(õõõh) ja riiete vahetamiseks ja samal ajal teksti harjutamiseks. Kuna Anne oli hommikul juba ülesse jõudnud, kui meie teda poe juures ootasime, siis ei saanudki me teel üles ridu harjutada. See on see, kui netti ei ole ja üksteisest mööda räägitakse. Esialgsete plaanide kohaselt pidime me täna võtetega ühele poole saama, aga läks teisiti. Võttetiimil võttis päris paraja portsu aega, et valgus ja kaamera paika saada. Tundusid natuke kobad teised ka, st Edith ütles nii, sest Edith jagab seda asja vist pisut rohkemJ 
Filmisime kogu asja ühes tavalises prooviruumis, kus mustadae kardinatega sai ruumi pimedaks muuta, et oleks ikka eriti tõeliselt äge.
Esimene võtteplats oli pärast tööd(ettekandja) võte, millega läks meeletult kaua aega. Peeagu 2 ja mõni aega tegime ainult seda stseeni. Noh asja tegi pisut tüütuks ka see, et Anne ei olnud enda teksti ära õppinud ning tegi seda käigu pealt. Nii tuligi meil ühte võtet 200 korda teha. Aga need sajad korrad kuulusid ka selle alla, et filmida tuli meid igast küljest, lähedalt ja kaugelt. 
Script:
Kristina: Listen!?
Anne: What? We are in the clear.

K: No we are not. When he realises (mina miskipärast tahtsin kogu aeg “finds out” öelda, ja ütlesin ka) what you’ve done, you are dog meat.

A:Well, he has a lot of catching up to do.

K: Well, you were always the one causing trouble, and now look where you’ve got us.

A: Look, this may not be what you call playing by the book, but where is the fun sticking to the rules?

K:So causing havoc and messing with his shit, when you know what he’s capable of, is fun, is it?

A: At the end of the day his power and money mean nothing to me, taking his dignity is much more satisfying. I’d settle with that.
(Tänud Edithile tulid Anne laused ka meelde. Hea, et ma Edithiga ikka piisavalt palju teksti õppisin eks ! :D)

Umbes poole 3 ajal alustasime teise stseeni filmimisega, mille teemaks 20ndate gangster stiil ja paranoia. Võttekoht - justkui uksest tulemine ja maha prantsatamine ja paranoiliselt teksti edasi andmine. Lisan pilte, kui need enda arvutisse Edithi käest kohe varsti saan. Seal tuli palju meiki kanda - tegin siis miskit suitsusilmalaadset meiki ja punased huuled olid must be. Jeerum, ei oskagi enam meikida, pole teiste peal juba sada aastat praktiseerinud ja enda peal--- noh sellest ma üldse ei räägi.
Pisut enne kolme tuli meil lõpetada, sest kell 3.10 algas juba teises majas loeng. Ruttu normaalsed riided selga ja minekut. Meik natuke maha võtta, et ma väga meigikas tunnis välja ei näeks - endal hakkaks imelik lihtsalt. Ega mul see mahavõtmine kõige paremini ei õnnestunud, nii et silmad jäid ikka tumedaks... jesver seda meiki!
Loengu teema - teatri semiootika. Keeruliselt lihtne teema. Loengus hakkasin ma mõtlema, mis sõnu on inglastele eesti keeles eriti naljakas hääldada, eeldatavasti sain ma sellise mõte õpetaja mingist näitest äkki. Aga sõna "puu" on ikka kole naljakas küll :D
Niisiis, koju jõudsin poole 5 paiku. Kõhtu miskit ja siis kella 6.30neks näidendi proovi. Kui me eelmises proovis lugesime vaid teksti, siis seekord tegime koor ja nö näitlejad eraldi ruumides proovi. Meie, kooriliikmed, tegime füüsilisi asju - mängud, tõsted jms.
Sain ka oma 5naelast täna lahti. See on see raha, mida iga ühing, kellega sa liitud, sinult tahab aka kindlustus vms.
Pärast kella üheksat jõudsin tuppa. Lugesin tarka teatri teksti seminariks ja ootasin Edithit, kes kuskilt väljast tuppa tuleks ja mulle lokke teeks veel, sest homme jälle filmimine. Kella 1 paiku öösel said lokid tehtud ja magama mindud. Lokkijunnidega ei ole just kõige ladusam uni, kuid ajab asja ära ja filmi jaoks teeks paljut! :)