Kolmapäev:
Jätkus filmimine, kuid enne veel seminar. Seminaris saime teada, et peame enda 2x500 sõna uuesti kirjuma, sest õpetaja ei olnud meie kirjutistega väga rahul. Jessuke küll! No kena. Üldse see seminar ei olnud mulle meeltmööda, sest rääkisime sellest tantsuetendusest, st teised rääkisid ja mina grimassitsesin. Mulle nii tundus, et õpetaja tahtnuks et meile meeldiks see show, aga miks peaks? Mulle võib ju see mitte meeldida. Ja et me ei saa analüüsi kirjutada, mis meile meeldis ja mis mitte, vaid olema analüüsivad. Ehk siis emotsioonitud? Raske juhus temast arusaamisega.
Turtsusin tagasi koju, sõin ning kell 4 sain filmitiimiga kokku ning algas viimse stseeni filmimine. Seekord filimisime all linnas ühe tüdruku toas. Tal selline kahepikkune tuba, kus üks tuba viib teise klaasiga ümbritsetud tuppa.. selline lahe verandalaadne toakene. Kihvt!
Seljas 50ndate stiilis kleidike ja emotsiooniks frustratsioon. Kleit selga, meik näkku ja võtteplatsile minek. Filmisime 2 h, ja terve selle aja istusin, olin, üritasin olla ma kuskil kirjutuslaua all. Noh pärast oli paremat külge raske tunda, aga filmi nimel ju! Seal oli megakitsas üleüldse. Kuid laua ja diivani vahele pressis end ka Brad, kes valgustust hoidis ehk oma käsi põletas, et hea valgus mulle langeks. Jeerum kui naljakas oli! Ürita siis olla frustratsioonis, kui ma paratamatult näen, kuidas Brad nägusid teeb, et ta käsi vaikselt põleb prožektori hoidmisest. Ei, hästi tore kogemus oli kogu kupatus. Tiim oli meie, näiteljahakatistega, väga rahul. Mulle oligi oluline, et nemad oleksid rahul, kas ka mina endaga rahule jäin, tean vaid mina.
Selle päeva kostüümist kahjuks pilte pole, sest Edith seekord kaasas ei olnud.
Pakitud neljapäev:
10.00 - 10.50 Performing Dramatic Texts loeng - tundi andis seekord hääleseadja Joan, kes rääkis meile Stanislavskist ja tutvustas eksamit. Eksam näeb välja selline: 2-3 minutipikkune monoloog ette kanda/näidelda + kahekõne. Jehuu... mitte! Isver ma juba paanitsen, kuida mul kogu krempel pähe peaks jääma, ja üleüldse, mis tekstid valida. Oh, sa süda..
1.10 - 3.00 Lammaste maal stsenograafia, kus õpetaja näitas meile poolteist tundi järjest erinevate ajastute lavasid ja küsis meilt, kuidas oleks seal hetkel midagi lavasada jne. Põnev iseenesest, kuid mõtted kiskusid ikka oma rada, mitte seda, mis peaks. Ja kole külm on ka seal ruumis alati. Nii me lõpetasimegi tunni pool tundi varem. Me jäime Edithiga veel arvuteid kasutama ja Internet'i külastama. Kuna mul oli täna Performing Dramatic Texts workshop siin majas, siis niiviisi oli kena aega surnuks lüüa. Tõepoolest hakkas lõpuks ikka meeletult külm, nii et varsti läksimegi radika juurde, kus me terve ülejäänud aja soenesime, kuni minu tund pihta hakkas. Edith ootas Sandra ära, kes just eelmisest wokrshopist tuli ja nii ma brittide sekka üksi jäingi. Ei, tegelikult on 2 tüdrukut mu grupist ka muumaalased, mis on väga lohutav :)
Tunniks oli meil vaja näidend läbi lugeda. Mina lugesin täitsa põnevat "Our Country's Good". Räägib sellest, kuidas vangid näidendit tegema hakkasid, et loetud päevi hukkamiseni, kuidagi elavalt mööda saata. Tunnis rääkisime veel, mis alustalad näitlejahakatisel olema peaks, et saada näitlejaks. Teemaks tuli ka Stanislavski. Lõpetuseks harjutasime kahekõnet partneritega, kellega me lõpuks koos eksami teeme, ja arutasime etteantud karakterite tagamaid. Ei ole ikka nii, et võtad näidendi kätte, ja mängid kedagi. Peab teadma, tema eellugu(välja mõtlema) ja iga pisideitaili antud remarkides täheldama.
Kuna kell 6 lõppes tund, ja kell 6 hakkas näidendiproov 30kõnniminuti kaugusel linnas, võtsime kamba peale takso. St teised tellisid takso, ja kutsusid mind ka kaasa, nad olid armsalt arvestanud kõigiga, kel proovis vaja olla ning tellisid suurea takso. Ei tahtnud eriti nendega minna, kuna mul polnud ühtegi sularaha kotis, kuid imelik hakata seletama ka, et ma ei tule teiega sellepärast et... ja ma lähen sellepärast raha. 6.15 jõudsime proovimaja ette, kui palusin taksokaaslasteslt, et kas keegi maksaks minu eest hetkel, et maksan laupäeval tagasi. Üks poiss, Jo, tegi seda, ja ütles,et ärgu ma muretsegu selle pärast. See oli ainult 1 nael ka. Minu jaoks täitsa piisavalt suur raha, aga brittide jaoks vist mitte. Ütlesin talle, et muretsen ikka ja maksan kohe tagasi, kui teda kohtan.
Füüsiline proov jällegi.
Pikkkkkk päev seljataga kui kell kukkus 9 . huuh!
Eestimaa mina hakkan ka Britimaal juba aset leidma..
No comments:
Post a Comment