Ootesaali istun ilusasti tabloo ligidal, et nii kui minu väravanr ilmub olen valmis minema. Sõidan siis mingisuguse maaaluse bussindusega terminali, siis veel paar eskalaatorit ja treppi ja pikk kõnd minu lennu väravani. Inimesed hakkavad juba üsna kohe järjekorda tekitama, sest väljalennukellaaeg läheneb jõudsalt. Lähen seisan ka rivvi, ei soovi päris viimane seekord olla. Tablool seisab, et meie lend hilineb väljumisega. Nojah, ikka juhtub ju.
Päike paistab ja ilm on üsna rahulik, üskikud õrnad lumehelbed langevad taevast alla. Meie lend peaks kohe kohe minema, kui tuleb teadaanne. Veerand tundi enne väljalendu. Vajame 8 vabatahtlikku, kes selle lennuga täna Eestisse ei saa.
Misasja, mis mõttes.. mis toimub? Kõik on segaduses, üritan tädi teksti endal peas tõlkida ja saan aru, et kui vabatahtlikke pole, siis ei sõida keegi kuhugi? .. EI saa nii olla! Minu selja taga rivis seisab minust vanem naisterahvas - meie segadusesolevad pilgud kohtuvad, hakkame üksteiselt küsimusi küsima, et asjasse selgust tuua. Seejärel kaasneb vestlusesse minu ees seisev noor naisterahvas, kes omapoolset teooriat räägib. Ta arvasb, et pileteid ülemüüdud, sest lennufirmad osad teevad nii, nii igaksjuhuks, sest ikka juhtub, et keegi lennule ei ilmu. Kuid täna ilmusid kõik ja kohti puudu lennukis. Võib asi selles olla?
13.05 kui ametlik onu meiega läbi ruupori rääkima hakkab, et 9(nüüd juba 9, huvitav küll) viimasena check-in´i teinud lennule ei saa. Kujutate pilti? Hoian pöialt, et ma viimaste seas poleks. Kui see tüdruk mu ees rahustab, et kui tellisin netist ammu pileti, siis peaks kõik korras olema ja automaatne check-in tehtud olem,a
Pool tundi seismist järjekorras, vabatahtlikke ei ole.Seejärel hakkab meiega rääkima ametionu, et 9(märkasite, et nüüd juba 9. ei teagi miks) viimasena check-in´i teinut lennule ei saa. Hoian pöidlaid, et mina nende hukgas polnud, ma olen küll enamasti vaid teistelemõtleja, kuid sel hetkel mõtlesin küll ainult endale. Tüdruk mu ees lohutab, et kui ma tellsin ammugi netist pileti, siis peaks mul ka check-in automaatselt tehtud olema. NONII; ILM KISUB KAHTLASEKS - LUMEHELBEID JUBA PALJU PALJU.
Kontrollitädi tuleb ja kinnitab nii minu, minu eesoleva tüdruku - Triinu ja seljatagaseisva Tiia piletid. Nonii meie saame lennule. Inimesed, kes maha peavad jäääma, nii mõnigi puhkeb nutma nt pidi üks naine pidi maha jääma, kuid mees sai lennukile. Pisarad voolavad ja palumine käib. See on südantlõhestav, tahaks aidata, aga ei saa kahjuks. See oli kui pilt filmist. Kohutav ja kurb!
Kontrolör hoiab minu ID-kaarti kuidagi kahtlaselt kaua käes, juba käisid peast mõtted läbi, kas saangi lennule. Uuuh saan, Tiia ja Triin ootavad mind ning sammume õnnelikena koos lennuki poole.
Lennukile saamiseks tuleb õuest läbi minna - täitsa tuiskab ikka. Istume Tiiaga kokku.Kell on 13.35.
Kapten tervitab, ning ütleb, et ootame veel 40 minutit enne kui õhku tõuseme. Loodab ilma paranemisele?
Kapten rääkis ka, miks 9 inimest maha pidid jääma (olgu öeldud, et nad said 150 naela raha ja hotellikoha) , kuna ilmaolud on ekstreemsed pidid nad igaksjuhuks lisakütust võtma, juhul kui tuleb hädamaandumine teha kuskil, ning ei saa õigel ajal Tallinnas maanduda, maandume Soomes või kuskil. Jah, nii vist ongi, sest 9 kohta on tühjad küll, keegi ei istu seal. Jube..
Selge, ootame. Mida iganes, peaasi, et koju saaks. Tiia räägib, et tavaliselt kui juba inimesed lennukisse lastakse, siis välja ei aeta.uuh, hea teada. Saadan, veel Karl´ile sõnumi, et jään hiljaks ning ta vaataks lendude kodulehelt, millal mu lend väljub ja maandub. Ja rahustab mind, et ega ta mind maha ei jäta, kui on juba lubanud. Hästi!
Istume ja ootame - naerame Tiiaga ja mõtleme igasugu lollusi välja, mis oleks võinud juhtuda jne. Lõbus on. Kuid see lõbu kaob kohe, kui kuuleme kapteni häält, kes ütleb, et ta väga vabandab, kuid me peame lennukist lahkuma. "Sorry, but this flight is now cancelled." (mu elu hullemad sõnad seni, mida kuulma olen pidanud) Ilmaolud ei luba õhku tõusta. AHHHH, Mida?!! Just enne meid ju tõusti õhku. Ei suuda ma äsjakuuldut uskuda, ning pisarad hakkavad vaikselt mööda põsesarnu alla voolama. Ole tugev, Kristina.
Tiiagi ei suuda seda uskuda, ni lausub: "Seda pole veel juhtunud, et inimesed lennukist välja aetakse..."
Minul vist kohe kindlasti jäi süda 3 sekundiks seisma, hingamisest rääkimata.
Lonkisime tagasi lennuvärava juurde, kus meeletult rahvast. Kõik lennud alates meist tühistatud!
Ootame busse, et terminali tagasi minna. Noh tegelt meid sinna aeti. Kõik trügivad, väljaarvatud mina(ma ei oska seda), et esimestena bussidele saada. Paras mäsu ja mittemidagiarusaamine toimub. Kui meie peale hakkab karjuma ametitädi kuskil kastist: " Taganege, või ma ei lasegi teid tagasi peahoonesse. Ei luba bussidel teid peale võtta!!!!" Isver, mäsu hullem kui action-filmis. Rahulikult saab ka rääkida ju, või siis mitte.. Eks tal närvid läbi ka juba. no ja mis meie, mahajäänud siis veel tegema peame??
Ütlesin Tiiale ja Triinule, et läheme kõrvale vaipadele istuma ja ootame rahulikult seal, enne kui asi veel kurjemaks läheb. Rääkisime ja mõtlesime välja viise, kuidas Eestisse saada, ja ehk lennufirmal homseks lisalennud või midagi. Pööran selja, ja puhken pisardama, sest emme helistas. Ma ei suuda temaga normaalselt rääkida, ja kuidagimoodi suudan öelda, et lend tühistati. Emme ütles, et vaatas just netist. Räägin: "Ma arvan, et jäämegi siia!" Lõpetan kõne, üritan enda pisaraid kontrollida. Kuradi raske on ikka küll. Oled üksinda ju tegelikult, teised kõik võõrad..
 |
| Naeruväärsed kaks trakat, kes nühivad mingit mõttetut kohta puhtaks. Võiks lennuraja puhtaks teha, mitte seismiskohta. Isver küll! |
Üle tunni möödudes saime bussile ning automaatbuss viib meid tagasi terminali. Millegipärast võttis kõik jubeee palju aega.. Ja mingisugustki informatsioonisaamislootust ka ei olnud. Keegi meiega ei suhelnud .- mis edasi saab ja kuidas nüüd. Ei mingit infot enam. aaa jaa ainuke info oli see: "Kõik lennud on nüüd tühistatud, vabandame ebamugavuste pärast."
Minge põrgusse!
Siis jõudsime sinna, kus kohvreid kätte saada, kus ootasime ka tund aega, enne kui keegi pärisinimene meiega rääkima tuli, et minge võtke kohvrid. Jube segane olukord, mitte midagi ei saanud aru, lihtsalt liikusin vooluga kaasa.
Jõudsime peaterminali. Läheme Easyjet´i laudade juurde, kus 2 kassatöötajat on, nad ütlevad, et ei saa midagi teha ja ei teagi, mis nende ülesanne seal oli. Triin läheb uurib asja, saab mingi ametimehe käest paberi, meie õiguste kohta ja nii ongi. Nonoh, tore on, mitte et see meid aitaks. Ainuke info, mis aeg ajalt kuskilt makist tuleb, on : "Broneerige netis uus pilet."
Nagu siin oleks miljon arvutit. Arvutisse saab kuid iga 10 minutit maksab 1 nael ja järjekorrad megapikad. ja kõige tipuks pole ühtegi asja, mis kuhugi poole liiguks, kõik välja müüdud!!!
Õuduste päev ja veel hullem algab. Olukord on hullem kui lootusetu!
No comments:
Post a Comment