teekonna algus -from home to Tallinn, from Tallinn to Aberystwyth

22. september.. peaks vist pakkima hakkama.. ah ei, küll jõuab. mis ma kindlasti tegema pean - vähemalt 10 kärukoormat puid laduma. Jah, seda ma teengi. Miks ma arvasin, et see nii tähtis on.. eeh.. jätta endast viimane töine märk koju.. ?
Ja mis ajal ma pakkima hakkasin? Umbes kell 19 äkki. Ma arvasin, et see käib kähku, ma olen ennegi kohvreid pakkinud-olen päris osav selles. Mhmm.. ja mis kell kohver ja käsipagas ja läpakakott(kuhu mahtus peale läpaka veel igasuguseid asju) ja miniüleõlakott pakitud said.. eeh.. kell võis siis olla juba 24 või 1...  Ühesõnaga siit soe soovitus : hakake varem pakkima, siis on palju toredam olla. Ja mul ei olnud ikka veel mingit ärevusetunnet ega mingit muud tunnet ka, et homme on minek..Magasin ka väga rahulikul. Ei miskit..


23. september - kell 12 väljasõit kodust
Ärkan kell 10, et enne minekut omale kookoseküpsiseid kaasa teha.
Ikka ei ole mingit tunnet seoses kaugele maale minekuga.. huvitav. kell oli 12.10 kui majast väljume - mina, emme ja issi. Ütlen Rockyle tsau ja teen temast paar pilti. Kiisusid sel päeval kahjuks ei näinudki.
Sõitmine on päris igav.. siis lugesin ja üritasin magada.. Siis tegime väikese peatuse kuskil, kus ostsin friikaid.. mina ja friikaid?:D tuleb nii välja.. no kõht oli tühi küll juba pärast 1,5 tunnist sõitu:D
Jõuame lennujaama.. tõstame kohvri ja muu kola autost välja ning sammume terminali.. Väike ärevus vist on mul nüüd küll juba sees. Lähen siis check-in´i ja koos minuga ka Maire Aunaste, ja Maria Avdjuško. Põnev põnev. Aa ja 6 ülekilo oli pagasil ka, maksime toreda summa:S Aga mis teha, mu kohver kaalub iseenesest juba 8kg. Ei saa ju mittemilletagi aastaks Inglismaale tulla. Pisut on veel lennuni aega. Triin tuli ka mind ära saatma - lähme ostame mulle Kumakese, et lennukis ja rongides miskit ikka teha oleks;)
Aeg minna sellest tähtsast uksest sisse, kus reisijate käsipagaseid üle vaadatakse.. Lähen läbi - piip piip - hmm.. aa jalanõud. Lähen rahulikult läbi, kui hakatakse mu käsipagasit läbi otsima.. mis nad sealt küll leida loodavad, mõtlen ma.. Jap vedelikud:S Tahtsin ju kohvri võimalikult kergeks teha.. mhmmm.. Olin pannud käsipagasisse shampooni, ja näovee ja pooliku hambapasta ja nöokreemi.. need kõik eemaldati.. aa ja mesi oli mul ka kotis.. aga see läks kõvade asjade kategooria alla, õnneks! Mul oli võimalus viia oma "vedelikud" suurte pagasisse.. aga hakkan ma siis seal veel sellega segadust tekitama, kui kõik juba  check-in´ist läbi ja värki. Ei, annan emme kätte oma asjad. Nii nüüd peab keegi asjad tagasi kotti panema.. nii et lukk jälle kinni läheks, jalanõud jalga ja.. jube tüütu:S Aga ongi vist kõik..vaatan viivuks tagasi ning lehvitan veel emmele, issile ja Triinile. Väga kaua neile otsa ei vaata, muidu kisub asi kurvaks..
Leiangi enda väljalennuterminali. lasen kõik trügijad ees lennukisse minna, ning longin siis ise ka. A pean mainima, et suht keeruline on saja asjaga, raamat ka veel näpus, lennukiistmete vahel kakerdada:D igatahes..Ma lootsin, et istun üksinda, kui kus sa sellega.. ja kes istub mu kõrval...? Maire Aunaste loomulikult. Keskmine iste on õnneks vaba, sinna saame omad asjad panna. 3 h sõitu, vahepeal toodi maitsev väike leivapala. Ja igav lend läheb edasi.. koos raamatulugemise ja ristsõnadelahendamisega. Mul ei olegi mingisugust tunnet, et lähen Eestist ära.. täitsa tavaline reisitunne siiski.
Maandumine Gatwicki lennujaamas. Terve sajakilomeetrine tunnel tuleb läbida, enne kui oma kohvriteootamiskohta jõuan.. Ma üritasin osad minuga ühes lennukis olnud inimeste näod meelde jätta, sest ma ei saanud sellelt kohvrilipikult küll aru, kus oma kohvir kätte võiksin saada. Uuuh.. õnneks olingi õiges pagasikättesaamiskohas. Jess.
Nüüd otsin üles rongipileti ostmiskoha. tegin 2 tiiru lennujaamale peale, enne kui üles leidsin. Minu platvorm asus mingis x kohas, aga õnneks 2 daami läksid ka selles suunas, nii et eksinud  ei saanud ma olla. Algab rongisõit Readingusse, Liisi tädi, Tiina, juurde. Seal ööbin, et hommikul rongidega edasi Walesi poole sõita. Aga minuga juhtub ikka igasugu asju.. nimelt Readingu rongijaamas olla välk kuhugi rööpasse sisse löönud.. ja rongid seisavad, sealhulgas rong, milles hetkel istun. Seisime kuskil jaamas 45 minutit, siis teatati et nüüd sõidame edasi, kuid extremely slowly.. siis kuskil pimedas seisime mingi aeg.. ja siis Tiina helistab ja küsib kus olen.. ütlen, et kuskil:D Sain teada rongijaama nime ning Tiina tuli õnneks järgmisesse mulle vastu. Ühesõnaga minu pooleteisetunnine rongisõit kestis 2,5 h. Rongis oli ka üks vahva eakas härrasmees kellega muljetasime.. talle kohe üldse ei meeldinud see jama rongiga. Ta pidi järgmisel päeval pulmas olema veel. Aga küsis, kust ma pärit.. ja kiitis mu inglise keelt, ütlesin, et räägin ka saksat.. Siis ta rääkiski, et I admire you so much.. ja et nemad inglased on liiga laisad, et mingeid keeli ära õppida.
Igatahes.. Tiina juures. saabub hommik.. ärkan piisavalt vara, et hommikust rahulikult süüa ja telekat vaadata,(Tiina oli juba tööle läinud, kui ärkasin), siis juba ootaski mind takso. Düüd tõstis mu kohvri pagasnikusse ja üritas teha näo nagu ei oleks see üldse raske. Funny:D
Ostan rongijaamast pileti, ja mult nõutakse 72 naela.. ehmun, sest netis oli 58.. otsin oma raha.. kuid siis võtan julguse kokku ja küsin: " netis oli 58 naela, kuidas nüüd nii palju?".. piletimüüja oli noor tüdruk.. ta punastab ja vabandab, et vaatas valesti.
lähen enda platvormile.. ja mu kohver ei mahu piletiläbipanemiskohast läbi, tõmban jõuga. Mis muud mul üle jääb.. miskit hakkas piiksuma, aga tagasivaatamata lähen eskalaatoriga üle platvormile. Õnneks keegi kuri onu järgi ei jooksnud. Ootan rongi ning mõtlen, kas olen ikka õigel platvormil, sest ajakava seda veel ei näidanud, küsin ühe naise käest. kuid ta ei teadnud.. aga ta mees teadis.. jess, olen õiges kohas, oli mu mõte:D Mina ja mu suur kohver ja käsipagasid pidid ka kuidagi rongile saama.. jube palju rahvast oli seal:S.. aga õnneks mingid poisid aitasid mu kohvri peale tõsta. uuuh.. lucky me! :) Vagunid olid paksult rahvast täis. Aga inimesed on väga sõbralikud. Üks poiss pakkus mulle istet, kui nägi, et ühe tüdruku kõrval koht vaba. Väga armas temast, et muretses:) pärast paari tundi sõitu jõuan Birminghami International jaama. Küsisin enda "pinginaabrilt" kus ma maha peaks minema.. ja läksingi järgmises Birminghami rongijaama. Keegi meesterahvas aitas kohvri maha tõsta. Arvasin, et pean nüüd teisele platvormile oma kodinatega kappama, aga õnneks mitte.. see sama platvorm ongi õige:) Jee. Saabub rong.. Üks sõbralik rändurist poiss aitab kohvri rongi tõsta. :) Kusjuures rongides olid kohda reserveeritud enamikul inimestel, kuid mitte minul, sest kust ma pidin sellisest võimalusest teadma..Aga õnneks läks mul kogu aeg õnneks, et sain vabale kohale istuma:)
Sihtkoht Aberystwyth-jõudsin kohale. Olin juba ette kujutanud kuida oma kohvri ja muude kottidega enda ühikat otsima hakkan. Aga jeeeeeeeeeeeeee ! Meil uutel õpilastel ollakse vastas- nimelt vanad kalad ülikoolist, tulid minibussidega vastu. Tõeliselt armas! Saabun Penre Jane Morgan Village´sse, kust registreerin end ära ning saan võtme. Kõik on igatepidi väga väga lahked ja sõbralikud! Üks tüdruk aitab mul kohvri üles, mu maja on põhimõtteliselt mäe otsas, tuppa tassida.. Ja mis te arvate kus mu tuba asub... teisel korrusel:D Lucky me! Eksole.. Sulgen enda toa ukse, vaatan aknast välja . ja milline vaade.. uskumatult ilus. Mu toast avaneb tervele linna ja merele vaade!
Jooksen vetsu ja seejärel langen väsinuna voodisse, et pisut magada.
PS! mu viimane vetsupeatus oli hommikul. Saate aru? Täiesti hull. Ei saa ju oma suurte kottidega kuhugile liikuda, kes siis valba,.. ja oh jama.. jube tüütu.

Aberystwythisaamine oli väga väga raske katsumus. Aga mul on hea meel, et sellega hakkama sain, ning ei murdundu pinge all! (Kuigi vahepeal kusagil ronigjaamas olles, tundsin, et ei jõua enam.) Aga tõsi ta on, mis ei tapa, teeb tugevamaks! :)