täna

Lõplikult ärkasin 12.30.
Ses suhtes, et kell 10 kuulen, et miskit nagu heliseks - . "ei, unes see nagu ei ole, liiga vali selleks" .-  siis teistkorda pikemalt veel heliseb.. jõuab pärale - uksekell. Mõtlen viivu, kas ikka viitsin vastu joosta, kuid siiski olen hea inimene, ja lähen alla ja avan postimehele ukse. Mingi karp, Kimile, see inglannast tüdruk. Tore tore. Pean allkirja andma, ja siis veel enda nime kirjutama täispikkuses - vist. ma ei tea kas sain õigesti aru, sest mu silmad olid poolkinni veel. Nooh ta ei öelnud midag, ju siis sain juhistest õigesti aru.
PS! Pole veel märganud, et keegi teine ka ukse vastu jookseks, ainult mina olen vist tore tädi, kes teiste pakke vastu võtab. Tõesti, teised siin väga ei vaevu, kahjuks. No pole hullu!
Tänane päev  . . lugesin homseks tunniks miskit põnevat teksti, see oli tõesti põnev, üllatavalt. Midagi sellist, et kuidas kujutan enda päris teatrit ja sealse näidenidelu ja olu jne. Elinor Fuchs "EF´s Visit to a Small Planet".
Ja üritasin vastuseid leida seminari küsimustele homseks. Hamleti kohta ikka. Aga üsna torevastikud on need küsimused, kuna nad on nii umbes kuni 14 kirjarida pikad. Vahva, eksole!(muideks, see fraas, ongi peaaegu täitsa minu lause, näidendist "Imelise-nimeline"  :) )
Aga neist küsimustest ma aru ikkagi ei saanud. Õnneks on vaja need kanda homme ette paaril kindlal õpilasel. Et ei pea loodetavasti ise suud paotama väga.
Ei olegi midagi muud öelda, kui et liiga keeruliseks meeldib ikka õpetajatel asju ajada. Küsi küsimus ja asi ants. mitte pikk lugulaul eelnevalt, mille arusaamiseks tuleb lugematu arv kordi küsimust lugeda, ja siis ei saa ka ikka päris täienisti aru, mis sinust tahetakse.
Kellelgi seal Eestimaal paeks hakkama vaheaeg homsest, kui ma ei eksi.
Nautige vaheaega!
Homseni!