Ühel, mingil, kunagisel päeval, käisin ma siis jälle poes eksju. Kõnnin tagasi ühika poole, kui sõidab vastu auto, mitte tavaline auto, see oli selline kahe inimese oma, you know. Need on üldse sellised toredadnaljakad autud. Ma kardan alati, et  kui pisut kõvem tuul on lähevad nad kummuli. Aga, mis ma öelda tahan on see, et selle autoga, mis nägin, sõitis selline keskmisest suurem meesterahvas, või tegi see väike auto ta nii suureks? Igatahes, oli meganaljakas näha teda sellega sõitmas, sest terve auto oli teda täis. Ta oleks kui üks osa autost, mis küljest ära ei käi. See oli maru koomiline vaatepilt, ja muidugi ma hakkasin naerma, loodan, et ta ei pannud tähele, ei tahaks, et ta end halvasti tunneks.
Kõige tähtsam on see, et sain oma naerulaengu kätte ja suu oli jälle mõneks ajaks kõrvuni. Ma küll viivuks mõtlesin, et mist minust küll arvatakse, kui nähkase, et suure naeruga ringi kõnnin, aga mis parata:D
I couldn´t help it . .:D
Hästi vahva! :D