15. oktoober

Reede
Maiustused, mis kodust saadeti, on veel alles.
Ärkan 7.45, et kella 9aks kenasti teatri seminarile jõuda. Nagu ikka ei ole tegelikult vajadust nii vara ärgata, sest enamast jääb mul aega ka hommikusi uudiseid lugeda. Aga võiks ju selle asemel kauem magada...? Ilmselt pole veel väga julge hiljem ärkama.. ? Kõlab loogiliselt? Vist mitte, eks..  
Seminaris arutasime kolme küsimust, mis meile kodutöökd Oedipus the King kohta anti. Küsimused baseerusid mitte niivõrd teose sisul, kui rohkem, kuidas seda lavastada võiks (millist lava kasutada) ja kas tegelaste sisenemised ja väljumised lavalt head või halvad vms. Üldiselt olid küsimused nii pikad, et pidin kohe täitsa mitu korda neid lugema, enne kui pärale jõudis, mis minust tahetakse. :D
Kell 1algas Text Workshop. Seal tuletasime meelde, millest eelmisel korral rääkisime ja siis analüüsisime "Titanic´ut" kui lovestoryt ha shipstoryt, kasutades Freitag´i püramiidi "Technik des Dramas". Põhimõte siis selles, et selle püramiidi  - algus, kulminatsioon, tipphetk, langus ja lõpp -põhjal ongi imeline "Titanic´u" lugu üles ehitatud J. Cameroni poolt ning see töötas, mõeldes, kui edukas film oli.
Seejärel moodustasime uued grupid, ning pidime ise filmi välja mõtlema. Meie grupp sai žanriks crime. Tegime mingisuguse real life sündmuse järgi, mis paar nädalat tagasi Londonis juhtus. See vist polnud väga eesmärk, et millegi järgi teha, aga me ei osanud ka millegi parema peale tulla. Siis kandis iga grupp oma loo ette ja sai õpetajalt tagasisidet. Jamh.
Aga mulle väga meeldis see tund!
Jõudsin tuppa, sõin ning panin end teatrisseminekuks valmis. Esimene lavastus, 10nst kohustuslikust. Tükk kandis nime "Interiors". Sele tutvustus peaks ka youtube´s olema.
See oli tummteater, ainult jutustaja oli, kes vahepeal seletas mis toimub, ja mida mingi tegelane hetkel mõtleb. Ega ma ei teadnud, et see tumm teater on, sain kohapeal aru, kui mõnda aega ühtegi häält kuskilt ei tulnud.:D
Etendus kestis 75 minutit kava järgi, aga tegelikult kestis umbes 10 minutit rohkem. vot vot. Ebamugav oli see, et etendus hakkas juba pihta, kuid saalis ikka veel tuled põlesid mõnda aega. Ei tea kas pidigi nii olema või mis, aga imelik oli küll. Ja küll inimesed alles võivad köhida, iga teine minut keegi köhatas, mis muutus ka üsna tüütuks pika peale, kuid samas harjus ära.
Lavastus oli lahe - oli tehtud nagu maja suure klaasaknaga, ja tõepoolest seal oli päris klaas ees. Näitlejad näitlesid klaasi taga. Kogu etendus leidis aset elutoas - pole juba ammu näinud etendust, kus nii palju asju laval - seal oli ikka kogu kupatus - nagu elutuba ikka.
Aga üldiselt venis asi, minu arust, liiga pikaks ja tüütuks, sest suuremat sisu sellel polnud.
Aga meeldis mõte, et tumm teaer ja see jutustaja ilmus ka välja lõpuks, ning vaatas akna tagant selle pere elu. Meeldis kuidas jutustaja peegelpilt klaasil peegeldus.
Jaa.. tegelikult ei oskagi seda etendust väga kirjeldada, ehk vaatate youtube´st katkendit.
Ei tea.. ei olnud sellest kahjuks või õnneks väga vaimustuses.
Pärast etendust oli rahval võimalik lavastaja ja ka näitlejate käest küsimusi küsida. See oli tore!
Mul läks kõht tühjaks etenduse ajal, ehk segas ka see fakt mu täielikku etendusenautmist?
Tuppa jõudsin, siis oli kell juba pool kümme, aga NÄLG EI ANNA HÄBENEDA! :D Ja kommid ootavad ka söömist, mis küll juba kohe kohe otsas on.. sad.
Head ööd!
Jään homset eestlaste kokkutulekut ootama..