Ärkan mingi aeg, et essee kallal veel nokitseda. Loen veel materjali, mis tunniks paluti ning vaatan üle slaidishow, mis tänases tunnis õpetaja ette kannab.
Kella neljaks kõnnin teatri loengusse.
Huvitav loeng oli. Mulle meeldis. Õpetaja rääkis, et vanasti olid naised laval kui prostitutsiooniakt. Sest enamasti mängisid mehed naisi. Ja huvitav on seegi, et seal nii umbes 17. sajandil olid näitlejatele kõik emotsioonid ja kehahoiakud ette määratud. Nt. keha pidi olema pööratud kaasnäitleja poole, kuid nägu publiku poole. Ürita siis niimoodi terve aja seista eksole.:D
1. süüdistuspoos - üks käsi puusas, teine viitab süüdioleva poole.
2. kannatamine ja alandlikkus - käed kokku sõlmitud kõhu juures umbes.
3. anumine - peopesad koos ja käed üles tõstetud.
Ikka hea, et tänapäeval võib näitleja end vabalt liigutada ja emotsioonitada.
Õhtul, kella seitsme ajal, kui just söön, helistab Edith, ja pakub välja, et läheks koos kuskile arvuti või mis iganes ruumi, ja teeks koos esseed. Väga hea mõte. Valisime ruumiks minu ühika peamaja, kuhu ta tuli. Kuna ma enda läpakat ei julge väga liigutada toast kaugemale ja stepslist ära, oli suures arvutis. Meie esseetegemine kulges aeglaselt, kuid siiski kulges. Kella 24ni pingutasime ja saime vist mõlemad 500 sõna kirja pandud. Mul jäi veel kokkuvõte teha, mille arvasin, et teen homme, sest mu mõistus on juba liiga pehme, et tarka juttu kirjutada. Tundsin, et olen täitsa unine ja jään vast kohe magama, kui voodisse kukun. Kaugel sellest - see uni ei tulnud ja ei tulnud. Ei teagi kui kaua lage vahtsin. Jube tüütu ikka, kui tahad magada, aga ei saa:S
Uni tule juba..
No comments:
Post a Comment