Miskit tarka:
K6ige t2htsam improvisatsiooni juures on teha see nii lihtsaks kui v6imalik.(Chris Johnston)
Improvisatsiooni 1 osa on keskendumine emotsioonidele ja tunnetele, kuid see ei t2henda, emotsionaalselt edasi-tagasi tormamist.
Aga esmasp2ev siis - viimane improvisatsioonitund. Tegime soojendusm2nge, et veri ikka keema ajada.
Peateema oli t2na, kuidas t2ita ruumi?
Alustasime nt sellest, et opetaja pani tooli keset ruumi ning me iga1 pidime minema seal korraks istuma, kuid olles ise v6imalikult neutraalne. Huvitav fakt on see, et ikkagi peaaegu, et k6ik olid toolil istudes mingis rollis, sest ikkagi esinemine ju. Seej2rel hakkasime tooli juurde inimesi "lisama", millest moodustus pilt. Ning meie, kes pildi parasjagu polnud, v6isime arvata, mis situatsioon ja suhted seal on. Kujutlusv6ime.
Minu lemmikulesanne: stuudio uhes nurgas oli maas paber. Meie teiselpool ruumi otsas. 1haaval pidime kondima paberini, kuid silmad kinni ja uritama paber k2tte saada. Kui hea tunnetus on, palju kondima peab, ja millal seisma j22da. See ka n2itas, kui enesekindel keegi on.
Tegime ka sellist pildim2ngu, nagu n2iteringides ikka tehakse. V2tad poosi, ja teine teeb poosi v6i j2tkab sinu poosi.
V2ga raske on seletada, mida ja kuidas me seal tunnis teeme, nii et rohkem sellel teemal ei r22gi. :D
Ja p2eva t2htsam osa oligi moodas.
Lugesin veel, k2isin netis ning siis juba oligi uneaeg.
No comments:
Post a Comment