Ootan siis 15 minutit, m6tlen, et ta j22b hiljaks pisut. Siis veel 15 minutit, ning nuud arvan kull, et ta magab ja ei kuule 2ratust ega minu k6nesid ega s6numit. Longin siis poodi ja siis tuppa tagasi. Lugesin Eugenio Barba raamatust 2 peatukki, nagu palutud. Seej2rel l2hen raamatukokku, veendumaks, et mul ikka 6ige raamat. Tuleb v2lja, et raamatutel on erinevad kaaned ja pealkirjad, kuid koodid, mille j2rgi raamatut raamatukogust otsida samad ja nii ei olegi raamatukogus sellise kaanega raamatut nagu 6petja meile n2itas, mida lugema peame. Imelik.. no mina loen seda, mis mul on! Raske lugeda ka, mida pole eks.
No vot, ja ega miskit muud tarka teha j6udnuki v2ga, kui suua ja arvutimajja minna.
ei tule miskit meelde eilsest rohkem.. vana ka juba.
No comments:
Post a Comment