Thursday, 11 November 2010

11. november - uus Neljap2ev

Mul j2i eile r22kimata, et kui ma arvutiruumis istusin, siis minu k6rval arvutis istus uk poiss, kes tegi mingit koolitood. Kuid uhel hetkel l2ks tal k6ht tuhjaks, ning koolipaberitest sai kandik. Seej2rel v6ttis ta kotist paki kr6pse, ja ma eeldasin, et ta hakkab pakist kr6pse sooma, aga ei ta v6ttis kotist veel 2 saiaviilu. Pani osa kr6pse uhele saiaviilule ning teise saiaviilu peale. Mis sellest tuli? Kr6psuhamburger? Mitte v2ga maitsev ma eeldan, minu jaoks v2hemalt mitte, aga jah nad, eriti inglased siin harrastavad sellist soomingut.

Aga asun siis t2nase p2eva juurde.
2rkasin taaskord hirmsa tilina-tolina peale. Nuud juba kogenud "kullerina" teadsin, et selline tilistamine on vaid postiljonile omane ja et kell oli alles 9.30, siis v6ib see ainult UKsisene pakk olla. Jooksen siis silmad kinni ukse vastu ning v6tan paki vastu. Ei, see ei olnud minule, vaid naabertoatudrukule.
Kuna kell oli ju liiga v2he, j2in uuesti magama ning 2rkasin suure tuulekohina peale kuskil pool 1. S6in hommikust ja lugesin homsete tundide materjale. Siis aga pakkisin end talvejopesse, kuna tuppagi kostva tuule j2rgi eeldasin, et igasugusest muust uler6ivast puhub tuul l2bi,  ja haarasin l2paka k2tte ning asusin missioonile. Missioon: viin t2na l2paka parandajameestele. Kusjuures mulle pidavat vist helistama, kui v6in arvuti neile viia, aga ma sain uleeile sedalaadi meili, ja eeldasin, et vast ongi 6ige aeg arvuti parandusse viia. Leidsin parandusmaja ules ning andsin oma armsa l2paka ule parandajamehele, enne veel enda toonumbri oeldes. Ju siis oli ikka 6ige aeg l2pakas 2ra viia, sest ta ei oelnud, v6i ei tihanud oelda, et too hiljem, me pole veel sulle helistanud. Igatahes on sellega ka nuud hetkeks uhel pool. Loodan, et parandus mulle varandust maksma ei l2he ning saan juba varsti k2tte. Lubati uhendust votta, kui valmis, kuid jah, kuup2eva ei t2psustatud.
Kusjuures, talvejopega hakkas t2itsa palav. Kuigi tuul oli mega, oli ohk usna soe. Jah, TUUL oli ikka nii tuuline, et silda uletades, m6tlesin hetkes, et lendan ule silla ning haarasin reelingust momendiks kinni. Tagasitulles, s6na otseses m6ttes, pillutas ta mind uhele ja teisele poole. T2iesti uskumatu, et s22rane tuul uldse olemas julgeb olla!

Lugesin veel materjale homseks ning nuud olengi otsapidi arvutimajas netiavarustes.
Varsti leian ehk tee ka voodi poole.
Homseni! :)

No comments:

Post a Comment