Ööö oli KOHUTAV, jällegi! Suurimale vaenlasele ka ei sooviks paari viimast ööd, mis mul olnud.
Ärkan juba kell 12. Edith uurib, kas ma üleval, ning saame kokku. Nimelt palusin tal endale palavikurohtusid tuua. Arvasin, et muidu see trall nii pea ei lõppe.
See hullukene tõi mulle mandariine ja shokolaadi ja igast muud vahvat ka veel. See tegi küll meele üliheaks! Kui normaalse söögi isu ei ole, siis sääraste asjade isu on peaaegu et alati. Lobiseme pisut ning läheme omi teid.
Tudisen tuppa tagasi, teen teed ja läheb maiustamiseks. Lugesin vist miskit ka veel.
Igatahes sai päev kenasti´kiirelt mööda saadetud, ja enesetunne oli isegi parem juba.
No comments:
Post a Comment