Kell 12 kohtume texti grupiga teatri osakonna peahoones, kuid lõpuks otsustame, et tuleme ikkagi minu ühika arvutimaja ruumi. Siin rohkem vaba ruumi ja vähem segavaid rääkidatahtvaid inimesi.
Kui enne kokkusaamist viisin läpaka re-re-reparandusse.
Õnneks olid kõik grupiliikmeid ning suutsime nii mõndagi ideid genereerida. Pisut aeglase- ja raskevõitu see proov küll kuidagi oli. Ei tahtnud need mõtted ja teod kuidagi välja tulla. Miskit me paberile ja mõtteisse saime ning otsustame, et kohtume neljapäeval uuesti, ja teeme proovi nii kaua kui vaja. Selge, sobib!
Lähen siis arvutisse veel enne kui toast läbi käin, et enne loengut miskit hamba alla visata. Netis räägin Karliga pikemalt, ja selgub, et mul ongi võimalus temaga Tallinnast kodule heasti lähemale saada! See oli mu päeva õnnehetk küll! Aitäh, Karl!
Kui helistab mulle siis arvutiparandusmees, kes ütleb et arvuti juba valmis ja võin järgi minna. Rääkis veel, et ta ei leidnud midagi, mis tal viga, aga igatahes nüüd töötab jälle. Nooh hea seegi. Aga mul oli hääl küll jube ära, kui temaga rääkisin, ei tea kas ta minust üldse aru sai. Igatahes tundis muret, et kas ma külma saanud.
Nii, loenguni on jäänud veel pool tundi. Kuna tahtsin arvuti ikka täna kätte saada, lippasin kibekärmelt talle järele ja jõudsin isegi 10 minutit enne loengu algust loengusaali. Mis tähendab, et tuppa ma ei jõudnudki, ja väike näljatunne kipub kõhtu. Pärast loengut käime Edithiga poest läbi ja siis jällegi sammud toa poole.
Alustasin ka esimese esseega.
Homseni!
No comments:
Post a Comment